Olen ka varem kirjutanud, et väga väikese likviidsuse tõttu pole aktsiahindade peamisteks mõjutajateks mitte kodu- ja välismaised fondid, vaid pigem kohalikud aktiivsed väikeinvestorid. Viimaste nädalate sündmusi vaadates tundub, et üheks olulisemaks hinnamõjutajaks on Rootsi päritoluga erainvestor Stefan Andersson.
Stefanist on saanud siinsetes investeerimisringkondades respekteeritud arvamusliider, kelle väljaütlemisi jälgitakse tähelepanelikult ning paljud järgivad ka tegusid.
Nii juhtus juuli keskel, kui Stefan teatas ühes investeerimisfoorumis avalikult, et ostab Nordeconi aktsiaid. Nordeconi aktsia tegi seepeale 11protsendilise hinnahüppe ehkki veel mõned päevad varem oli see korralikult kukkunud, sest aktsiaid müüs üks ettevõttega seotud erainvestor.
Stefani mõju avaldus üsna selgelt ka Nordeconi aktsionäride arvus, mis kerkis juulis rekordilise 2203 kontoomanikuni. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et aktsionäride arvu kasv 109 kontoomaniku võrra, on Nordeconi börsiajaloo suurim kuine kasv. Enam kui 100 võrra on ettevõtte aktsionäride arv kasvanud vaid ühel kuul – eelmise aasta augustis. Eriti märkimisväärne on Eesti juriidilisest isikust aktsionäride arvu kasv 34 ehk kümnendiku võrra, mis on samuti rekordiline. Varasem rekord, kasv 23 kontoomaniku võrra, pärineb 2008. aasta juunist. Juriidilisest isikust kontoomanike näol peaks olema suuremalt jaolt tegemist nende aktiivsete väikeinvestoritega, kes kauplevad firma nimel.
Tõsi, eelmise kuu keskel kuulutas Stefan, et on ostmas ka Ekspress Grupi aktsiaid, mis kergitas meediagrupi väärtpaberi hinda nädalaga 20,5%. Aktsionäride arvu pole see siiski oluliselt mõjutanud. Usun, et Ekspress Grupi aktsionäride arv kasvab augustis, aga kas selle põhjuseks on Stefan või möödunud reedel avaldatud majandustulemused, on juba võimatu öelda.
Kuvatud on postitused sildiga Tallinna börs. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Tallinna börs. Kuva kõik postitused
teisipäev, 3. august 2010
reede, 2. juuli 2010
Merkol 1000 eraisikust aktsionäri
Merko Ehituse Eesti eraisikutest aktsionäride arv kasvas esmakordselt üle tuhande. Väärtpaberikeskuse statistika andmetel on Merkol 1. juuli seisuga 1010 Eesti residendist aktsionäri, aktsionäride üldarv kasvas rekordilise 1461 kontoomanikuni.
Kõige aegade suurimaks on aktsionäride arv kasvanud ka Tallinna Veel ning Tallinna Kaubamajal.
Selges kasvutrendis on ka Olympic EG aktsionäride arv. Kasiinokompanii aktsionäride arv hakkas järjepidevalt kosuma alates 2007. aasta detsembrist ning on tänaseks kerkinud juba 70 protsenti 4129 kontoomanikuni. Olympicu avalikul aktsiaemissioonil märkinute arvust jääb number alla vaid 400 kontoomaniku võrra.
Sootuks vastupidise suuna on võtnud Arco Vara ja Baltika. Arco Vara aktsionäride arv kasvas rekordilise 2545 kontoomanikuni eelmise aasta novembris ning alates sellest ajast on see langenud 11 protsenti. Baltika aktsionäride arv hakkas langema selle aasta aprillist.
Tublisti on aktsionäre kaotanud ka uus börsiettevõte Premia Foods, mille avalikku esmaemissiooni nimetab LHV ajakiri Investor millegipärast edukaks. Ilmselt võivad emissiooni edukaks lugeda Premia Foods ja IPO korraldaja, sest investoritelt saadi raha kätte. Samas on taoline suhtumine lühinägelik ning järgmiste IPOde korraldajatel on investorite ligimeelitamine tunduvalt keerulisem, seda eriti praegusel närvilisel ajal. Hea IPO on selline, kus emitent saab investoritelt raha kätte, aga aktsia hinnal jääb ka 10-15 protsenti tõusuruumi. Praeguseks on Premia Foodsi aktsiate märkijad juba 10 protsendiga miinuses.
Premia Foods pole avalikustanud aktsiate märkimise koguarvu. Ettevõte teatas, et IPOl osales üle 1350 erainvestori. Tänaseks on neid järel 1081 ehk viiendiku võrra vähem.
Kõige aegade suurimaks on aktsionäride arv kasvanud ka Tallinna Veel ning Tallinna Kaubamajal.
Selges kasvutrendis on ka Olympic EG aktsionäride arv. Kasiinokompanii aktsionäride arv hakkas järjepidevalt kosuma alates 2007. aasta detsembrist ning on tänaseks kerkinud juba 70 protsenti 4129 kontoomanikuni. Olympicu avalikul aktsiaemissioonil märkinute arvust jääb number alla vaid 400 kontoomaniku võrra.
Sootuks vastupidise suuna on võtnud Arco Vara ja Baltika. Arco Vara aktsionäride arv kasvas rekordilise 2545 kontoomanikuni eelmise aasta novembris ning alates sellest ajast on see langenud 11 protsenti. Baltika aktsionäride arv hakkas langema selle aasta aprillist.
Tublisti on aktsionäre kaotanud ka uus börsiettevõte Premia Foods, mille avalikku esmaemissiooni nimetab LHV ajakiri Investor millegipärast edukaks. Ilmselt võivad emissiooni edukaks lugeda Premia Foods ja IPO korraldaja, sest investoritelt saadi raha kätte. Samas on taoline suhtumine lühinägelik ning järgmiste IPOde korraldajatel on investorite ligimeelitamine tunduvalt keerulisem, seda eriti praegusel närvilisel ajal. Hea IPO on selline, kus emitent saab investoritelt raha kätte, aga aktsia hinnal jääb ka 10-15 protsenti tõusuruumi. Praeguseks on Premia Foodsi aktsiate märkijad juba 10 protsendiga miinuses.
Premia Foods pole avalikustanud aktsiate märkimise koguarvu. Ettevõte teatas, et IPOl osales üle 1350 erainvestori. Tänaseks on neid järel 1081 ehk viiendiku võrra vähem.
esmaspäev, 14. juuni 2010
USA ettevõtete bilanssides rekordsummas raha
USA mittefinantsettevõtete bilanssides oli märtsi lõpu seisuga raha ja selle ekvivalente 1,84 triljonit dollarit, mis on 26 protsenti enam kui aasta tagasi. Tegemist on suurima kasvuga alates 1952. aastast, mil Föderaalreserv hakkas taolist arvestust pidama. Raha moodustab seitse protsenti kõikidest varadest, mis on kõrgeim protsent alates 1963. aastast, kirjutab The Wall Street Journal.
Samal ajal kui usalduse taastumine on lubanud suurtel ettevõtetel kaasata hulgaliselt raha, on paljud neist siiski kõhkleval seisukohal ega kiirusta ei laienema ega palkama ka uusi töötajaid.
Ajalehe sõnul võib raha osatähtsuse kasv peegeldada ettevõtete käitumismudeli muutust. 2008. aasta lõpul ähvardas ka kõige suuremaid ettevõtteid olukord, et nad ei ole võimelised tasuma igapäevaste kulutuste eest ega palkade maksmiseks ja kauba sisseostmiseks oli vaja võtta lühiajalist laenu.
Kuid taoline olukord ei pruugi kaua kesta. Bilansis olev raha ei teeni peaaegu mingit intressi ega ka aktsionäridele tulu. Kuu alguses kirjutasin, et bilansis oleva rahalt ja väärtpaberitelt suurema tulu teenimiseks loob Google väärtpaberitega kauplemise üksuse.
Aktsionäridele ei meeldi olukord, kus ettevõte istub raha otsas. Kompaniid peavad hakkama seda kasutama kas laienemiseks ja investeerimiseks või tagastama selle aktsionäridele kas dividendide või aktsiate tagasiostmise näol.
Eelmisel nädalal tuligi päris mitu teadet dividendide suurendamise kohta. Jaemüügikompanii Target teatas, et suurendab kvartaalselt välja makstavaid dividende 25 USA sendile varasemalt 17 sendilt aktsia. Aktsia dividenditootlus kasvas sellega 1,27 protsendilt 1,9. 108-aastane ettevõte maksab dividende alates 1967. aastast, mil ettevõte läks börsile ning on kasvatanud välja makstavaid dividende 30 aastat järjest.
Wal-Mart võttis kuu alguses vastu otsuse osta tagasi aktsiaid 15 miljardi dollari väärtuses. Tegemist on juba teise aktsiate tagasiostmise programmiga viimase aasta jooksul. Märtsis tõstis jaekaubandusgigant dividende 11 protsendi võrra 30,25 USA sendini aktsia.
Kolmanda tuntud ettevõttena tõstis kvartaalseid dividende ekskavaatorite ja mäetööstusmasinate tootja Caterpillar – kahe sendi võrra 22 sendini aktsia, mis teeb dividenditootluseks 2,95 protsenti.
Eesti börsiettevõtete (arvesse pole võetud Järvevana ning Trigon PD) bilanssides on esimese kvartali lõpu seisuga raha kokku 2,3 miljardit krooni, mis moodustab 4,9 protsenti varade kogumahust. Minu arvepidamise kohaselt (alates 2007. aasta 1 kvartalist) on oli sularaha hulk suurim, 3,8 miljardit krooni, 2007. aasta neljandas kvartalis (arvesse on pole võetud tänaseks börsilt formaalselt või sisuliselt lahkunud Eesti Telekomi, Normat ja teisi ettevõtteid).
Raha osa varade mahust (8,6 protsenti) oli kõige suurem 2007. aasta 1.kvartalis, aga kõige väiksem (2,46%) eelmise aasta teises kvartalis.
Samal ajal kui usalduse taastumine on lubanud suurtel ettevõtetel kaasata hulgaliselt raha, on paljud neist siiski kõhkleval seisukohal ega kiirusta ei laienema ega palkama ka uusi töötajaid.
Ajalehe sõnul võib raha osatähtsuse kasv peegeldada ettevõtete käitumismudeli muutust. 2008. aasta lõpul ähvardas ka kõige suuremaid ettevõtteid olukord, et nad ei ole võimelised tasuma igapäevaste kulutuste eest ega palkade maksmiseks ja kauba sisseostmiseks oli vaja võtta lühiajalist laenu.
Kuid taoline olukord ei pruugi kaua kesta. Bilansis olev raha ei teeni peaaegu mingit intressi ega ka aktsionäridele tulu. Kuu alguses kirjutasin, et bilansis oleva rahalt ja väärtpaberitelt suurema tulu teenimiseks loob Google väärtpaberitega kauplemise üksuse.
Aktsionäridele ei meeldi olukord, kus ettevõte istub raha otsas. Kompaniid peavad hakkama seda kasutama kas laienemiseks ja investeerimiseks või tagastama selle aktsionäridele kas dividendide või aktsiate tagasiostmise näol.
Eelmisel nädalal tuligi päris mitu teadet dividendide suurendamise kohta. Jaemüügikompanii Target teatas, et suurendab kvartaalselt välja makstavaid dividende 25 USA sendile varasemalt 17 sendilt aktsia. Aktsia dividenditootlus kasvas sellega 1,27 protsendilt 1,9. 108-aastane ettevõte maksab dividende alates 1967. aastast, mil ettevõte läks börsile ning on kasvatanud välja makstavaid dividende 30 aastat järjest.
Wal-Mart võttis kuu alguses vastu otsuse osta tagasi aktsiaid 15 miljardi dollari väärtuses. Tegemist on juba teise aktsiate tagasiostmise programmiga viimase aasta jooksul. Märtsis tõstis jaekaubandusgigant dividende 11 protsendi võrra 30,25 USA sendini aktsia.
Kolmanda tuntud ettevõttena tõstis kvartaalseid dividende ekskavaatorite ja mäetööstusmasinate tootja Caterpillar – kahe sendi võrra 22 sendini aktsia, mis teeb dividenditootluseks 2,95 protsenti.
Eesti börsiettevõtete (arvesse pole võetud Järvevana ning Trigon PD) bilanssides on esimese kvartali lõpu seisuga raha kokku 2,3 miljardit krooni, mis moodustab 4,9 protsenti varade kogumahust. Minu arvepidamise kohaselt (alates 2007. aasta 1 kvartalist) on oli sularaha hulk suurim, 3,8 miljardit krooni, 2007. aasta neljandas kvartalis (arvesse on pole võetud tänaseks börsilt formaalselt või sisuliselt lahkunud Eesti Telekomi, Normat ja teisi ettevõtteid).
Raha osa varade mahust (8,6 protsenti) oli kõige suurem 2007. aasta 1.kvartalis, aga kõige väiksem (2,46%) eelmise aasta teises kvartalis.
reede, 11. juuni 2010
Eesti börsifirmade juhtidel puudub fookus
Kolmapäeval selgus, et Olympic EG suuromanik ning sisuline juht Armin Karu on müünud taas 1,5 miljonit kasiinokompanii aktsiat 29 miljoni krooni eest. Kokku on Karu sel aastal (mai lõpp kuni juuni algus) müünud 2,14 miljonit Olympicu aktsiat. Eelmise aasta augustis-septembris müüs Karu 10,6 miljonit OEG aktsiat kokku 103 miljoni krooni eest. Seega on ta müünud vähem kui aastaga 12,7 miljonit ettevõtte aktsiat, mis moodustab 8,4 protsenti kasiinokompanii aktsiatest. Nii nüüd kui läinud suve lõpul põhjendas Karu aktsiate müüki vajadusega finantseerida teisi projekte. Muuseas, nagu nüüd, kinnitas Karu ka kolmveerand aastat tagasi, et suuromanike aktsiamüüki enam ei tule. (Ma keskendun siin peamiselt Armin Karule, sest OEG teine suuromanik, Jaan Korpusov on varem rääkinud, et ta tõmbub kasiinoärist tagasi).
Kolm aastat tagasi, Olympic EG aktsionäride üldkoosolekul kinnitas Armin Karu, et ettevõttel on suured ambitsioonid.
"Tahame aastaks 2010 saada käibelt Kesk-Euroopa suurimaks kasiinoettevõtteks," vahendas Tarvo Vaarmets Äripäevas Armin Karu sõnu. "See on meil mitu aastat tagasi tehtud visioon, varsti peame uue tegema. Ega me Kesk-Euroopaga piirdu," lisas ta.
Mis on aga toonasest lubadusest saanud? Kontserni 2009. aasta käive oli vaid pisut suurem 2006. aasta omast. Kui 2006. ja 2007. aastal teeniti kokku kolmveerand miljardit krooni kasumit, siis kahel järgneval aastal saadi kokku peaaegu miljard krooni kahjumit. Ettevõtte aktsia hind on selle ajaga kukkunud 76 protsenti.
Olympicu suuromanike aktsiamüük ei ole midagi erandlikku, vaid kahjuks pigem reegel meie börsiettevõtete suuromanike seas. Nii müüs möödunud septembri alguses Nordecon Internatioonali (endine Eesti Ehitus) suuromanikule Toomas Lumanile kuuluv Nordic Contractors 2,3 miljonit Nordeconi aktsiat millele lisandus veel 200 000 aktsiat, mille müüs osaühing Luman ja Pojad.
Minu arvates on meie börsifirmade, aga ilmselt ka paljude mittebörsifirmade häda see, et suuromanikud, kelle mõjuvõim firmas on määrav, ei keskendu piisavalt sellele ettevõttele. Lisaks börsifirmale on suuromanikul terve rida pisemaid bisniseid ning see hajutab tema tähelepanu.
Kui aga mingi muu äriga hakkab kehvasti minema, võidakse tuua börsifirma selle ohvriks. Nii näiteks võetakse ettevõttest välja dividendid ajal, kui seda väga teha ei tohiks. Sellest probleemist kirjutasin siin aprilli lõpus.
Suuromaniku tähelepanu hajumine toobki endaga kaasa olukorra, kus ambitsioonikaid eesmärke ei suudeta täita ning tehakse suuri vigu. Kas minnakse suure hurraaga välisturge vallutama, ilma et neid väga tuntaks või tehakse suurost turu tipus olles või laenatakse ennast lõhki. Tallinna börsil pole peaaegu ühtegi ettevõtet, kelle suuromanikud pole taolisi vigu teinud. Ja vigadeparanduse ohvriteks langevad tihti väikeaktsionärid. Uudis suuromaniku aktsiamüügist toob endaga kaasa aktsia hinna languse või lahjendatakse kinnise aktsiaemissiooni käigus väikeaktsionäride osalust ettevõttes.
Täna pole mul mitte ühtegi Eesti ettevõtte aktsiat. Seda eelkõige põhjusel, sest ma tean, kui läheb näiteks kehvasti Apple’il, Starbucksil või Berkshire Hathaway aktsial, siis koos minuga kahaneb ka Steve Jobsi, Howard Schulzi ja Warren Buffetti vara väärtus. Kui ma aga oman aga Baltika, Ekspress Grupi või Tallinki aktsiaid, ei ole ma kindel, et aktsia hinna langusega kannatavad samavõrd ka Meelis Milder, Hans H. Luik või Enn Pant.
Kolm aastat tagasi, Olympic EG aktsionäride üldkoosolekul kinnitas Armin Karu, et ettevõttel on suured ambitsioonid.
"Tahame aastaks 2010 saada käibelt Kesk-Euroopa suurimaks kasiinoettevõtteks," vahendas Tarvo Vaarmets Äripäevas Armin Karu sõnu. "See on meil mitu aastat tagasi tehtud visioon, varsti peame uue tegema. Ega me Kesk-Euroopaga piirdu," lisas ta.
Mis on aga toonasest lubadusest saanud? Kontserni 2009. aasta käive oli vaid pisut suurem 2006. aasta omast. Kui 2006. ja 2007. aastal teeniti kokku kolmveerand miljardit krooni kasumit, siis kahel järgneval aastal saadi kokku peaaegu miljard krooni kahjumit. Ettevõtte aktsia hind on selle ajaga kukkunud 76 protsenti.
Olympicu suuromanike aktsiamüük ei ole midagi erandlikku, vaid kahjuks pigem reegel meie börsiettevõtete suuromanike seas. Nii müüs möödunud septembri alguses Nordecon Internatioonali (endine Eesti Ehitus) suuromanikule Toomas Lumanile kuuluv Nordic Contractors 2,3 miljonit Nordeconi aktsiat millele lisandus veel 200 000 aktsiat, mille müüs osaühing Luman ja Pojad.
Minu arvates on meie börsifirmade, aga ilmselt ka paljude mittebörsifirmade häda see, et suuromanikud, kelle mõjuvõim firmas on määrav, ei keskendu piisavalt sellele ettevõttele. Lisaks börsifirmale on suuromanikul terve rida pisemaid bisniseid ning see hajutab tema tähelepanu.
Kui aga mingi muu äriga hakkab kehvasti minema, võidakse tuua börsifirma selle ohvriks. Nii näiteks võetakse ettevõttest välja dividendid ajal, kui seda väga teha ei tohiks. Sellest probleemist kirjutasin siin aprilli lõpus.
Suuromaniku tähelepanu hajumine toobki endaga kaasa olukorra, kus ambitsioonikaid eesmärke ei suudeta täita ning tehakse suuri vigu. Kas minnakse suure hurraaga välisturge vallutama, ilma et neid väga tuntaks või tehakse suurost turu tipus olles või laenatakse ennast lõhki. Tallinna börsil pole peaaegu ühtegi ettevõtet, kelle suuromanikud pole taolisi vigu teinud. Ja vigadeparanduse ohvriteks langevad tihti väikeaktsionärid. Uudis suuromaniku aktsiamüügist toob endaga kaasa aktsia hinna languse või lahjendatakse kinnise aktsiaemissiooni käigus väikeaktsionäride osalust ettevõttes.
Täna pole mul mitte ühtegi Eesti ettevõtte aktsiat. Seda eelkõige põhjusel, sest ma tean, kui läheb näiteks kehvasti Apple’il, Starbucksil või Berkshire Hathaway aktsial, siis koos minuga kahaneb ka Steve Jobsi, Howard Schulzi ja Warren Buffetti vara väärtus. Kui ma aga oman aga Baltika, Ekspress Grupi või Tallinki aktsiaid, ei ole ma kindel, et aktsia hinna langusega kannatavad samavõrd ka Meelis Milder, Hans H. Luik või Enn Pant.
teisipäev, 6. aprill 2010
15 aastat aktiivset aktsiaturgu
Homme möödub 15 aastat Eesti vanima aktsiaindeksi, Äripäeva indeksi loomisest. Võib üsna kindlalt väita, et seda sündmust võib lugeda ka aktiivse aktsiaturu tekkeajaks.
Äripäeva indeksi ajaloo esimesel kuul kuulusid sellesse vaid Tallinna Kaubamaja ja Hansapanga aktsiad, kusjuures aktiivsem kauplemine toimus Kaubamajaga (keskmine päevakäive oli 140 tuhat krooni). Hansapanga aktsiatega elavnes kauplemine alles pärast fondiemissiooni, mis toimus 1995. aasta mais. Kohe varsti toimus ka Saku Õlletehase erastamine ning Sakut võiks nimetada Eesti esimeseks rahvaaktsiaks.
Uue hoo sai aktsiaturg pärast Tallinna börsi (tolleaegse nimetusega Tallinna Väärtpaberibörsi) asutamist 1996. aasta 31.mail. Kui veel suvel oli väärtpaberitega kauplemine börsil hillitsetud, siis oktoobris algas esimene börsibuum, mis kestis järgmise suveni.
Kogu selle 15 aasta jooksul on Eesti aktsiaturg elanud üle kaks buumi ning kaks sügavat langust. Esimene buum kestis 28 kuud ning Äripäeva indeksi väärtus kerkis kokku 14,5 korda (börsi algusega võrreldes kasvas Äripäeva indeksi väärtus veidi alla viie korra). Tallinna börsi teine tõus kestis üheksa aastat ja üks kuu, enamkaubeldavate aktsiate hinnaliikumist peegeldav indeks kosus selle ajaga 12 korda.
Esimene börsilangus oli küll sügav (indeks kukkus 82,5 protsenti), aga kestis vaid 15 kuud. Teise börsilanguse (2007. aasta veebruar kuni eelmise aasta märts) kestuseks oli peaaegu päevapealt 25 kuud ja Äripäeva indeks langes selle ajaga samuti 82,4 protsenti. Teine börsilangus oli aga oluliselt laastavam börsiettevõtete nimekirja pikkuse suhtes. Tänaseks on börsilt läinud nii Hansapanga kui ka Eesti Telekomi aktsiad, mida võiks seni meie ainsateks juhtivaktsiateks (blue chip) pidada. Praegu börsil noteeritud Tallinki ja võimaliku teise kandidaadina Olympic EG aktsiad pole kahjuks suutnud oma juhtivaktsia potentsiaali välja kanda.
Täna võib üsna kindlalt öelda, et uus tõus on Tallinna börsil kestnud juba 13 kuud. Äripäeva indeks on selle ajaga kosunud 120 protsenti ning eile sai teatavaks, et pärast ligi kolmeaastast vaheaega tuleb peagi börsile uus ettevõte. Ehkki rõõmustav uudis, ei julge ma Premia Foodsile siiski väga suuri lootusi panna.
Kui nüüd Premia Foods on tõesti järgmine börsiettevõte ja Norma jõuab börsilt lahkuda enne Eesti Energia aktsiate avalikku esmaemissiooni, siis saab Tallina börsil olema üheksa eesti ja kuus võõrapärase nimega Eesti ettevõtet. Ainus välismaise tuumikomanikuga ettevõte börsil on Tallinna Vesi.
reede, 19. märts 2010
Tallinna börs hiinastub
Vaadates tänases Äripäevas ilmunud Tallinna börsi väikeinvestorite edetabelit ning olles jälginud mitu aastat börsiettevõtete aktsionäride struktuuri, süveneb minus üha enam veendumus, et aktsiate liikumist määravad siin ära grupp aktiivseid professionaalseid ja poolprofessionaalseid väikeinvestoreid-kauplejaid. Institutsionaalsete investorite osatähtsus on alates 2008. aasta kevadest järjest kahanenud.
Mina nimetaks seda nähtust hiinastumiseks, sest Hiina on üks väheseid kui mitte ainus suurematest aktsiaturgudest, kus domineerivad eraisikutest väikeinvestorid. Kui mu mälu ei peta, siis aastal 2007 moodustas 80 protsenti kauplemismahust väikeinvestorite tehingud.
Suurte lääneriikide börsidel domineerivad aga institutsionaalsed investorid (avatud aktsiafondid, pensionifondid, riskifondid). Selles suhtes on tänane Hiina aktsiaturg sarnane Wall Streetiga enne 1929. aasta krahhi. Siis domineerisid seal samuti eraisikutest väikeinvestorid.
Võidakse ju küsida, mis sellest siis halba on, kui börsil domineerivad väikeinvestorid? Ega põhimõtteliselt vist ei olegi, aga institutsionaalsete investorite nappus börsil põhjustab ebalikviidsuse. Väike likviidsus annab omakorda võimaluse lihtsamini turuga manipuleerida.
Üks näide võimalikust tahtlikust või tahtmatust turumanipulatsioonist toimus eelmisel nädalal. Eelmisel esmaspäeval postitati ühes investeerimisportaalis järgmine sõnum. „Müüsin kogu Tallinna Vee positsiooni maha. Tundub, et need tolad teevadki selle Odava Poliitilise Profiidi Lõikamise Seaduse.... ptüi... Monopolide Ohjamise Seaduse ära. Asemele ostsin Merkot, Olympicut ja Nordeconi.“
Tallinna Vee aktsia hind, mis liikus hommikul veidi ülalpool 180 krooni taset ning oli eelmise päevaga võrreldes veidi plussis, kukkus seejärel korraks alla 160 krooni taseme. Aktsia sulgemishinnaks kujunes 170,55 krooni ehk miinus 5,6 protsenti.
Postituse autor, kes kasutab pseudonüümi SideKick, on minu teada aktiivne väikeinvestor Rene Ilves. Kui see on nii, siis on ta küll foorumikaaslasi petnud. Tallinna Vee aktsairaamatu kohaselt on Ilvese firma Seitse Samuraid on müünud ära küll 3500 Tallinna Vee aktsiat, aga 1000 aktsiat on osaühingul endiselt alles. Foorumis kirjutas ta aga, et müüs kogu positsiooni maha.
Rene Ilves üks nendest LHV endistest töötajatest, kes oli sunnitud 2005. aasta sügisel nn LHV skandaali tõttu lahkuma.
Mina nimetaks seda nähtust hiinastumiseks, sest Hiina on üks väheseid kui mitte ainus suurematest aktsiaturgudest, kus domineerivad eraisikutest väikeinvestorid. Kui mu mälu ei peta, siis aastal 2007 moodustas 80 protsenti kauplemismahust väikeinvestorite tehingud.
Suurte lääneriikide börsidel domineerivad aga institutsionaalsed investorid (avatud aktsiafondid, pensionifondid, riskifondid). Selles suhtes on tänane Hiina aktsiaturg sarnane Wall Streetiga enne 1929. aasta krahhi. Siis domineerisid seal samuti eraisikutest väikeinvestorid.
Võidakse ju küsida, mis sellest siis halba on, kui börsil domineerivad väikeinvestorid? Ega põhimõtteliselt vist ei olegi, aga institutsionaalsete investorite nappus börsil põhjustab ebalikviidsuse. Väike likviidsus annab omakorda võimaluse lihtsamini turuga manipuleerida.
Üks näide võimalikust tahtlikust või tahtmatust turumanipulatsioonist toimus eelmisel nädalal. Eelmisel esmaspäeval postitati ühes investeerimisportaalis järgmine sõnum. „Müüsin kogu Tallinna Vee positsiooni maha. Tundub, et need tolad teevadki selle Odava Poliitilise Profiidi Lõikamise Seaduse.... ptüi... Monopolide Ohjamise Seaduse ära. Asemele ostsin Merkot, Olympicut ja Nordeconi.“
Tallinna Vee aktsia hind, mis liikus hommikul veidi ülalpool 180 krooni taset ning oli eelmise päevaga võrreldes veidi plussis, kukkus seejärel korraks alla 160 krooni taseme. Aktsia sulgemishinnaks kujunes 170,55 krooni ehk miinus 5,6 protsenti.
Postituse autor, kes kasutab pseudonüümi SideKick, on minu teada aktiivne väikeinvestor Rene Ilves. Kui see on nii, siis on ta küll foorumikaaslasi petnud. Tallinna Vee aktsairaamatu kohaselt on Ilvese firma Seitse Samuraid on müünud ära küll 3500 Tallinna Vee aktsiat, aga 1000 aktsiat on osaühingul endiselt alles. Foorumis kirjutas ta aga, et müüs kogu positsiooni maha.
Rene Ilves üks nendest LHV endistest töötajatest, kes oli sunnitud 2005. aasta sügisel nn LHV skandaali tõttu lahkuma.
teisipäev, 16. märts 2010
Kalendriefektid aktsiaturgudel
Kes ei teaks Mark Twaini kuulsat ütlust aktsiaturgudel spekuleerimise kohta: „Oktoober on kõige ohtlikum kuu aktsiatega spekuleerimiseks. Teised samasugused kuud on juuli, jaanuar, september, aprill, november, mai, märts, juuni, detsember, august ja veebruar“.
Aga Jonathan Burton kirjutab investeerimisportaalis MarketWatch, et aktsiaturud käituvad siiski sesoonselt ning on seotud mitte üksnes kuudega, vaid ka teatud päevadega kuudes.
Üheks tuntumaks reegliks on nn Halloweeni efekt, mis soovitab aktsiad müüa maikuus, sest tavaliselt liiguvad aktsiate hinnad suvel kehvemini kui talvel.
Taolisi seaduspärasusi on teisigi. Näiteks kipuvad aktsiaturud tõusma enne pühi, nagu enne jõule, USA aktsiaturud enne 4. juulit (USA iseseisvuspäev) ning Püha Patricku päeva, mis on homme.
Ehkki paljud suhtuvad kalendriefekti väga pessimistlikult võrreldes seda astroloogiaga, on tegelikult seal ratsionaalne iva täiesti olemas. Kalendriefekti põhjustavad inimese käitumispsühholoogia ning nn suure raha liikumine. Muidugi ei ole kalendriefektil sajaprotsendilist garantiid. Seaduspärasused ei kehti igal aastal, tegemist on üldise tendentsiga.
Nagu öeldud, on ilmselt tuntuim kalendriefektil tuginev soovitus müüa mais ja hoiduda eemale kuni oktoobrini. „Sell in May and go away“ baseerub aastakümnete statistikal.
S&P 500 indeksi keskmised muutused (perioodil 1970. aasta jaanuar kuni 2010. aasta veebruar): jaanuar 1,0%, veebruar -0,08%, märts 0,99%, aprill 1,3%, mai 0,76%, juuni 0,29%, juuli 0,28%, august 0,35%, september 0,89%, oktoober 0,44%, november 1,3% ja detsember 1,69%.
Tallinna börsil tulevad indeksi keskmised kuu liikumised esile samuti päris hästi. Börsi pea 14 aastase ajaloo parim kuu on august, mille keskmine tõus on olnud 9,11 protsenti. Teisel kohal on jaanuar 8,24 ning kolmandal kohal märts keskmiselt 5,04protsendilise tõusuga. Positiivset tootlust on pakkunud veel juuli (2,28%), detsember (3,81%) ja veebruar (1,16%). Pooltel kuudel on aktsiate hinnad Tallinna börsil seni langenud: aprill -0,66%, mai -2,95%, juuni -2,4%, september -4,96%, oktoober -4,89% ja november -0,72%.
Veel üheks kalendriefektiks on nn kuuvahetuse efekt. Selle kohaselt soovitatakse osta aktsiaid kuu viimasel kauplemispäeval ning uue kuu kolmandal või neljandal päeval need maha müüa. See strateegia järgib nn suure raha liikumist. Nimelt kipuvad fondijuhid kuu lõpul portfelle ilustama (kutsutakse akende dekoreerimiseks (window dressing). Juhul kui kuu alguses aktsiate hinnad tõusevad, astub suur raha (pensionifondid) osaliselt kõrvale ning ka teie võite koos suure rahaga teenida kenakese tulu.
Kauplejatele soovitatakse veel nn kuu esimese päeva efekti, mis olevat eriti efektiivne langeva turu korral. See strateegia soovitab kaubelda ainult kuu esimesel päeval ning ülejäänud aja olla rahas.
Näiteks 1999. aasta lõpus 10 000 dollari investeeringu väärtus oleks seda strateegiat kasutades märtsi alguse seisuga 12800 dollarit, aga „osta ja hoia strateegia“ puhul oleks selle investeeringu väärtus 7600 dollarit, kirjutab MarketWatch. Tõusva turul on see strateegia aga kehvakene. Näiteks perioodil 1990 kuni 1. detsember 1999 oleks 10 000 investeeringust saanud vaid 10406 dollarit, aga „osta ja hoia strateegia oleks investeeringu kasvatanud 41 tuhandele dollarile.
Aga Jonathan Burton kirjutab investeerimisportaalis MarketWatch, et aktsiaturud käituvad siiski sesoonselt ning on seotud mitte üksnes kuudega, vaid ka teatud päevadega kuudes.
Üheks tuntumaks reegliks on nn Halloweeni efekt, mis soovitab aktsiad müüa maikuus, sest tavaliselt liiguvad aktsiate hinnad suvel kehvemini kui talvel.
Taolisi seaduspärasusi on teisigi. Näiteks kipuvad aktsiaturud tõusma enne pühi, nagu enne jõule, USA aktsiaturud enne 4. juulit (USA iseseisvuspäev) ning Püha Patricku päeva, mis on homme.
Ehkki paljud suhtuvad kalendriefekti väga pessimistlikult võrreldes seda astroloogiaga, on tegelikult seal ratsionaalne iva täiesti olemas. Kalendriefekti põhjustavad inimese käitumispsühholoogia ning nn suure raha liikumine. Muidugi ei ole kalendriefektil sajaprotsendilist garantiid. Seaduspärasused ei kehti igal aastal, tegemist on üldise tendentsiga.
Nagu öeldud, on ilmselt tuntuim kalendriefektil tuginev soovitus müüa mais ja hoiduda eemale kuni oktoobrini. „Sell in May and go away“ baseerub aastakümnete statistikal.
S&P 500 indeksi keskmised muutused (perioodil 1970. aasta jaanuar kuni 2010. aasta veebruar): jaanuar 1,0%, veebruar -0,08%, märts 0,99%, aprill 1,3%, mai 0,76%, juuni 0,29%, juuli 0,28%, august 0,35%, september 0,89%, oktoober 0,44%, november 1,3% ja detsember 1,69%.
Tallinna börsil tulevad indeksi keskmised kuu liikumised esile samuti päris hästi. Börsi pea 14 aastase ajaloo parim kuu on august, mille keskmine tõus on olnud 9,11 protsenti. Teisel kohal on jaanuar 8,24 ning kolmandal kohal märts keskmiselt 5,04protsendilise tõusuga. Positiivset tootlust on pakkunud veel juuli (2,28%), detsember (3,81%) ja veebruar (1,16%). Pooltel kuudel on aktsiate hinnad Tallinna börsil seni langenud: aprill -0,66%, mai -2,95%, juuni -2,4%, september -4,96%, oktoober -4,89% ja november -0,72%.
Veel üheks kalendriefektiks on nn kuuvahetuse efekt. Selle kohaselt soovitatakse osta aktsiaid kuu viimasel kauplemispäeval ning uue kuu kolmandal või neljandal päeval need maha müüa. See strateegia järgib nn suure raha liikumist. Nimelt kipuvad fondijuhid kuu lõpul portfelle ilustama (kutsutakse akende dekoreerimiseks (window dressing). Juhul kui kuu alguses aktsiate hinnad tõusevad, astub suur raha (pensionifondid) osaliselt kõrvale ning ka teie võite koos suure rahaga teenida kenakese tulu.
Kauplejatele soovitatakse veel nn kuu esimese päeva efekti, mis olevat eriti efektiivne langeva turu korral. See strateegia soovitab kaubelda ainult kuu esimesel päeval ning ülejäänud aja olla rahas.
Näiteks 1999. aasta lõpus 10 000 dollari investeeringu väärtus oleks seda strateegiat kasutades märtsi alguse seisuga 12800 dollarit, aga „osta ja hoia strateegia“ puhul oleks selle investeeringu väärtus 7600 dollarit, kirjutab MarketWatch. Tõusva turul on see strateegia aga kehvakene. Näiteks perioodil 1990 kuni 1. detsember 1999 oleks 10 000 investeeringust saanud vaid 10406 dollarit, aga „osta ja hoia strateegia oleks investeeringu kasvatanud 41 tuhandele dollarile.
reede, 12. märts 2010
Tallinna börsi väärtus on 180 miljonit krooni
Tallinna börs teatas täna, et NASDAQ OMX Nordic sai lõpuks kätte ka Gildile kuuluva osa Tallinna börsist (ametliku nimega NASDAQ OMX Tallinn AS) ja on seega viimase ainuomanik.
Enamiku Tallinna börsi väikeaktsionäridest ostis Nasdaq välja eelmise aasta novembri keskel. Enne seda kuulus Swedbankile 13,2, SEBile 12,1, Crescole 3,1, EVLIle 1,3, Eesti Pangale 1,1 ning Krediidipangale 0,7 protsenti Tallinna börsi aktsiatest. Tehing jäi siis tegemata Gildiga, kes soovis ilmselt kõrgemat hinda.
Kui küsisin novembri keskel toimud pressikonverentsil tehingu hinda, siis loomulikult mulle seda ei öeldud. Aga see tuli välja Swedbanki aastaaruandest, kus hinnaks oli märgitud 15 miljonit Rootsi krooni.
Seega võib Tallinna börsi turuväärtuseks hinnata 114 miljonit Rootsi krooni ehk umbes 180 miljonit Eesti krooni.
Pole paha.
Enamiku Tallinna börsi väikeaktsionäridest ostis Nasdaq välja eelmise aasta novembri keskel. Enne seda kuulus Swedbankile 13,2, SEBile 12,1, Crescole 3,1, EVLIle 1,3, Eesti Pangale 1,1 ning Krediidipangale 0,7 protsenti Tallinna börsi aktsiatest. Tehing jäi siis tegemata Gildiga, kes soovis ilmselt kõrgemat hinda.
Kui küsisin novembri keskel toimud pressikonverentsil tehingu hinda, siis loomulikult mulle seda ei öeldud. Aga see tuli välja Swedbanki aastaaruandest, kus hinnaks oli märgitud 15 miljonit Rootsi krooni.
Seega võib Tallinna börsi turuväärtuseks hinnata 114 miljonit Rootsi krooni ehk umbes 180 miljonit Eesti krooni.
Pole paha.
esmaspäev, 8. märts 2010
Börsipõhja aastapäev
Homme aasta tagasi langesid USA ja palju teised (ka Eesti) aktsiaturud sajandi suurima finantskriisi madalaimale tasemele ning viimased 12 kuud on toimunud tormiline tõus. Dow Jonesi tööstuskeskmine on sellest ajast kerkinud 61, S&P 500 indeks 68 ning Talllinna börsiindeks OMXT koguni 127 protsenti.
Vana investeerimistõe, osta siis kui veri on tänavatel, paikapidavus sai järjekordse kinnituse. Dow koosseisu 30 liikmest on enam kui 100 protsenti tõusnud 10 ettevõtte (Bank of America, American Express, JPMorgan Chase, Alcoa, Caterpillar, General Electric, Boeing, DuPont, Walt Diseńey ja Hewlett-Packard) aktsiate hinnad.
Aasta tagasi oli investorite elu parim ostuvõimalus. Warren Buffett kirjutas eelmise aasta majandusaruandes, et 12 kuud tagasi sadas kuldvihma. Näiteks Fordi aktsia on selle ajaga kerkinud kahelt dollarilt 13 dollarile. (Üks noor kolleeg küsis mult juba siis, kui Fordi aktsia oli kerkinud üle kolme dollari taseme, et kas võtad kasumi välja. Loomulikult oli vastuseks „ei“).
Täna nii häid ostuvõimalusi ei ole ja kui on, siis on neid väga keeruline leida, aga see ei tähenda, et aktsiaid ostma ei peaks. Värske Barrons kirjutab, et täna peaksid USA aktsiad olema üks paremaid varaklasse maailmas, eriti juhtivaktsiad (blue chips). Investeerimisajakiri tsiteerib prominentset fondijuhti, Bostonis asuvat GMO kaasasutajat Jeremy Granthami, kelle sõnul on tegemist parima varaklassiga järgmise seitsme aasta jooksul, mille keskmiseks tootluseks tuleb peaaegu seitse protsenti (pärast inflatsiooni maha arvamist).
Ka tänane The Wall Street Journal kirjutab, et paljud usuvad, et USA aktsiaturge ootab ees tõus, seda eriti siis, kui intressid hakkavad tõusma. Tavaliselt on intresside tõus aktsiate jaoks küll pärssivaks teguriks, kuid seekord võib olla teisiti. Loogika seisneb selles, et intresside tõusu korral hakkavad võlakirjade hinnad langema ja intresside tõus saab olema ka signaaliks, et majandusel läheb juba paremini.
Barronsi sõnul näivad isuäratavad ka juhtivate Euroopa riikide (Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa) aktsiaturud.
Tallinna börs on juba pea viis aastat tagasi olnud ja jääb ilmselt ka edaspidi suureks kasiinoks. Nüüdseks juba vägagi tõenäoliseks muutunud liitumine eurotsooniga toob siia ilmselt uusi välisinvestoreid (Eestis soovib hakata maaklerteenust pakkuma üks väga suur USA pank). Aga olematuks jäänud likviidsus teeb meie koduturu väga riskantseks ehkki oskuslikele spekulantidele pakub see veel suuremaid võimalusi. Paljuski sõltub sellest, kas valitsus suudab viia Eesti Energia börsile. Kui suudab, siis on Tallinna börsil vähemalt mõneks ajaks küllaltki korralikku tõusuruumi.
Kui aga teatud poliitilised jõud suudavad Eesti Energia IPO nurjata, siis on kohaliku börsi tulevik vägagi tume. Aga jaanipäevaks peaks olema kõik selge.
Vana investeerimistõe, osta siis kui veri on tänavatel, paikapidavus sai järjekordse kinnituse. Dow koosseisu 30 liikmest on enam kui 100 protsenti tõusnud 10 ettevõtte (Bank of America, American Express, JPMorgan Chase, Alcoa, Caterpillar, General Electric, Boeing, DuPont, Walt Diseńey ja Hewlett-Packard) aktsiate hinnad.
Aasta tagasi oli investorite elu parim ostuvõimalus. Warren Buffett kirjutas eelmise aasta majandusaruandes, et 12 kuud tagasi sadas kuldvihma. Näiteks Fordi aktsia on selle ajaga kerkinud kahelt dollarilt 13 dollarile. (Üks noor kolleeg küsis mult juba siis, kui Fordi aktsia oli kerkinud üle kolme dollari taseme, et kas võtad kasumi välja. Loomulikult oli vastuseks „ei“).
Täna nii häid ostuvõimalusi ei ole ja kui on, siis on neid väga keeruline leida, aga see ei tähenda, et aktsiaid ostma ei peaks. Värske Barrons kirjutab, et täna peaksid USA aktsiad olema üks paremaid varaklasse maailmas, eriti juhtivaktsiad (blue chips). Investeerimisajakiri tsiteerib prominentset fondijuhti, Bostonis asuvat GMO kaasasutajat Jeremy Granthami, kelle sõnul on tegemist parima varaklassiga järgmise seitsme aasta jooksul, mille keskmiseks tootluseks tuleb peaaegu seitse protsenti (pärast inflatsiooni maha arvamist).
Ka tänane The Wall Street Journal kirjutab, et paljud usuvad, et USA aktsiaturge ootab ees tõus, seda eriti siis, kui intressid hakkavad tõusma. Tavaliselt on intresside tõus aktsiate jaoks küll pärssivaks teguriks, kuid seekord võib olla teisiti. Loogika seisneb selles, et intresside tõusu korral hakkavad võlakirjade hinnad langema ja intresside tõus saab olema ka signaaliks, et majandusel läheb juba paremini.
Barronsi sõnul näivad isuäratavad ka juhtivate Euroopa riikide (Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa) aktsiaturud.
Tallinna börs on juba pea viis aastat tagasi olnud ja jääb ilmselt ka edaspidi suureks kasiinoks. Nüüdseks juba vägagi tõenäoliseks muutunud liitumine eurotsooniga toob siia ilmselt uusi välisinvestoreid (Eestis soovib hakata maaklerteenust pakkuma üks väga suur USA pank). Aga olematuks jäänud likviidsus teeb meie koduturu väga riskantseks ehkki oskuslikele spekulantidele pakub see veel suuremaid võimalusi. Paljuski sõltub sellest, kas valitsus suudab viia Eesti Energia börsile. Kui suudab, siis on Tallinna börsil vähemalt mõneks ajaks küllaltki korralikku tõusuruumi.
Kui aga teatud poliitilised jõud suudavad Eesti Energia IPO nurjata, siis on kohaliku börsi tulevik vägagi tume. Aga jaanipäevaks peaks olema kõik selge.
reede, 5. märts 2010
Eesti börsiettevõtetel lisandus veebruaris hulgaliselt aktsionäre
Jaanuaris oli Tallinna börs peajagu teistest börsides parem, tänu millele lisandus meie börsiettevõtetele märkimisväärselt uusi aktsionäre, selgub Väärtpaberite keskregistri koduleheküljelt. Rekordiliseks kerkis Baltika, Harju Elektri, Norma ning Tallinna Vee aktsionäride arv.
Suurim tõusja oli Norma, kelle aktsionäride arv kasvas veebruaris 8,3 protsenti 1785 kontoomanikuni. Esimesel märtsil teatas Autoliv ülevõtmispakkumisest Norma aktsiatele hinnaga 92,31 krooni ehk 28,3 protsenti eelmise päeva sulgemishinnast kõrgemal. Siin-seal kostvate infokildude põhjal võib oletada, et teatud ringkondade jaoks oli pakkumine varem teada. Kuna Autoliv oli pidanud eelnevalt läbirääkimisi enam kui viie fondiga, pole infoleke ka mingi ime.
Üle viie protsendi kerkis ka Tallinna Vee aktsionäride arv. Esimese märtsi seisuga on vee-ettevõttel 2033 aktsionäri. Üle 2000 kontoomaniku pole Tallinna Veel olnud vähemalt 2006. aasta novembrist. 2005. aasta mais toimunud aktsiate avalikul esmaemissioonil (IPO) märkis Tallinna Vee aktsiaid 2200 investorit.
Olympic EG aktsionäride arv kasvas 6,5 protsenti 3670 kontoomanikuni. Aktsionäride arv kahanes Järvevanal, Tallinna Kaubamajal ning Viisnurgal.
Suurim tõusja oli Norma, kelle aktsionäride arv kasvas veebruaris 8,3 protsenti 1785 kontoomanikuni. Esimesel märtsil teatas Autoliv ülevõtmispakkumisest Norma aktsiatele hinnaga 92,31 krooni ehk 28,3 protsenti eelmise päeva sulgemishinnast kõrgemal. Siin-seal kostvate infokildude põhjal võib oletada, et teatud ringkondade jaoks oli pakkumine varem teada. Kuna Autoliv oli pidanud eelnevalt läbirääkimisi enam kui viie fondiga, pole infoleke ka mingi ime.
Üle viie protsendi kerkis ka Tallinna Vee aktsionäride arv. Esimese märtsi seisuga on vee-ettevõttel 2033 aktsionäri. Üle 2000 kontoomaniku pole Tallinna Veel olnud vähemalt 2006. aasta novembrist. 2005. aasta mais toimunud aktsiate avalikul esmaemissioonil (IPO) märkis Tallinna Vee aktsiaid 2200 investorit.
Olympic EG aktsionäride arv kasvas 6,5 protsenti 3670 kontoomanikuni. Aktsionäride arv kahanes Järvevanal, Tallinna Kaubamajal ning Viisnurgal.
neljapäev, 9. juuli 2009
Börsi mainet kahjustab kõige rohkem börs ise
Eilses Äripäevas (vist, sest ma pole paberlehte näinud) kirjutas Tallinna börsi noteerimiskomisjoni liige Kristjan Hänni komisjoni otsust lasta Luterma (endine Kalev) börsilt minema.
Põhimõtteliselt olen ma enamjaolt Hänniga nõus, aga nõustuda ei saa arvamusartikli pealkirjaga "Kruuda kahjustas börsi mainet". Börsi mainet kahjustab eelkõige börs ise, olles mannetu sundimaks börsiettevõtteid käituma investorisõbralikena ning ka börsi reglemendsi on naljakaid ja kummalisi nõudeid.
Tõsi, Luterma/Kalev on olnud kaugel sellest, mida me börsettevõttena näha tahaksime. Kvartaliruannete esitamine on toimunud pea alati tähtaja viimasel minutil või hiljem. Mulle tundub, et Kalevi noteerimine oleks tulnud börsil lõpetada juba aastaid tagasi ning mitte Kruuda, vaid Börsi initsiatiivil.
Kalevi puhul on mul kõige vähem etteheiteid just selle lahkumisele börsilt. Mäletatavasti tegi Kruuda väikeaktsionäridele pakkumise kaks aastat tagasi, mille ma ise vastu võtsin ja soovitasin ka teistel seda teha. Paraku suurem osa investoritest seda ei teinud ja täna on ettevõttel endiselt tuhatkond investorit. Peamiselt on põhjusi kaks. Suurem osa neist on ilmselt kunagi Kalevi erastamisel aktsionärideks saanud väikeinvestorid, kellel sisuliselt investeerimiskogemus puudub. Teine grupp investoreid on need, kes lootsid spekuleerida suurele rahavoole, mis oleks tekkinud toiduainetetööstuse osa müümisest Altale ehk Rahumaale
Minu meelst on Börsile vaata, et kõige suuremat kahju teinud noteerimiskomisjon ise, tänu kellele on börsinimekirjas kohtutoimik nimega Järvevana ning maalapp nimega Trigon PD.
Põhimõtteliselt olen ma enamjaolt Hänniga nõus, aga nõustuda ei saa arvamusartikli pealkirjaga "Kruuda kahjustas börsi mainet". Börsi mainet kahjustab eelkõige börs ise, olles mannetu sundimaks börsiettevõtteid käituma investorisõbralikena ning ka börsi reglemendsi on naljakaid ja kummalisi nõudeid.
Tõsi, Luterma/Kalev on olnud kaugel sellest, mida me börsettevõttena näha tahaksime. Kvartaliruannete esitamine on toimunud pea alati tähtaja viimasel minutil või hiljem. Mulle tundub, et Kalevi noteerimine oleks tulnud börsil lõpetada juba aastaid tagasi ning mitte Kruuda, vaid Börsi initsiatiivil.
Kalevi puhul on mul kõige vähem etteheiteid just selle lahkumisele börsilt. Mäletatavasti tegi Kruuda väikeaktsionäridele pakkumise kaks aastat tagasi, mille ma ise vastu võtsin ja soovitasin ka teistel seda teha. Paraku suurem osa investoritest seda ei teinud ja täna on ettevõttel endiselt tuhatkond investorit. Peamiselt on põhjusi kaks. Suurem osa neist on ilmselt kunagi Kalevi erastamisel aktsionärideks saanud väikeinvestorid, kellel sisuliselt investeerimiskogemus puudub. Teine grupp investoreid on need, kes lootsid spekuleerida suurele rahavoole, mis oleks tekkinud toiduainetetööstuse osa müümisest Altale ehk Rahumaale
Minu meelst on Börsile vaata, et kõige suuremat kahju teinud noteerimiskomisjon ise, tänu kellele on börsinimekirjas kohtutoimik nimega Järvevana ning maalapp nimega Trigon PD.
reede, 2. jaanuar 2009
In spe
“On üsna oluline meeles pidada, et aktsiaturud toibuvad tavaliselt just kriiside ajal ning praegu üritatakse kohe pärast plahvatuse toimumist tolmupilvest läbi murda,” põhjendas investeerimisfirma Seven Investment Management investeeringute juht Justin Urquahart Stewart uudisteagentuurile Reuters uue aasta esimese kauplemispäeva optimismi nii Aasia kui ka Euroopa aktsiaturgudel.
Ühes on kõik eksperdid ühisel meelel - mingil ajal saavutavad turud põhja ning hakkavad taas tõusma. Ühed arvavad, et see juhtus juba novembris, mil aktsiaturud kukkusid mitme aasta madalaimale tasemele ning on hakanud tasapisi tõusma. Teised seevastu usuvad, et põhi pole veel käes ning oodata tuleb veel kuid. Investeerimispanga JPMorgan Chase aktsiaturgude peastrateeg Thomas J. Lee kinnitas ajalehele The New York Times, et tema usub, et selle aasta alguses tuleb veel üks müügilaine.
Ma ei hakkas siin rääkima Islandi börsi 97 ning Venemaa börsi 71-protsendilisest kukkumisest. Ka arenenud riikide börsidel olid kukkumised katastroofilised. Helsingi börs miinus 50, Stockholm ja London miinus 47 ning Saksamaa miinus 40 protsenti. New Yorgi börsil oli ajaloo kehvuselt kolmas aasta, peamiselt tehnoloogiasektori aktsiate hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks kukkus 40,5 protsenti olles kehvem isegi tehnoloogiamulli lõhkemisest aastal 2001.
Ülioptimistlikud, kelle esindajaks on USA investeerimisfirma Leuthold Group juhatuse esimees Steve Leuthold, kes Wall Street Journali hinnngul on tavaliselt pessimistlik, soovitab seekord aega ja vaeva mitte eriti kulutada sellele, mida osta, sest enamik sektoreid ja aktsiaid on hinna poolest soodsad.
Ka Tallinna börs alustas uut aastat üsna optimistlikult. Kuna koduturul hakkas kukkumine tunduvalt varem, 22 kuud tagasi, siis võib uskuda, et oluliselt Tallinna börs enam eriti ei lange. Samas pole näha ka erilist tõusumootorit .
Ühes on kõik eksperdid ühisel meelel - mingil ajal saavutavad turud põhja ning hakkavad taas tõusma. Ühed arvavad, et see juhtus juba novembris, mil aktsiaturud kukkusid mitme aasta madalaimale tasemele ning on hakanud tasapisi tõusma. Teised seevastu usuvad, et põhi pole veel käes ning oodata tuleb veel kuid. Investeerimispanga JPMorgan Chase aktsiaturgude peastrateeg Thomas J. Lee kinnitas ajalehele The New York Times, et tema usub, et selle aasta alguses tuleb veel üks müügilaine.
Ma ei hakkas siin rääkima Islandi börsi 97 ning Venemaa börsi 71-protsendilisest kukkumisest. Ka arenenud riikide börsidel olid kukkumised katastroofilised. Helsingi börs miinus 50, Stockholm ja London miinus 47 ning Saksamaa miinus 40 protsenti. New Yorgi börsil oli ajaloo kehvuselt kolmas aasta, peamiselt tehnoloogiasektori aktsiate hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks kukkus 40,5 protsenti olles kehvem isegi tehnoloogiamulli lõhkemisest aastal 2001.
Ülioptimistlikud, kelle esindajaks on USA investeerimisfirma Leuthold Group juhatuse esimees Steve Leuthold, kes Wall Street Journali hinnngul on tavaliselt pessimistlik, soovitab seekord aega ja vaeva mitte eriti kulutada sellele, mida osta, sest enamik sektoreid ja aktsiaid on hinna poolest soodsad.
Ka Tallinna börs alustas uut aastat üsna optimistlikult. Kuna koduturul hakkas kukkumine tunduvalt varem, 22 kuud tagasi, siis võib uskuda, et oluliselt Tallinna börs enam eriti ei lange. Samas pole näha ka erilist tõusumootorit .
reede, 12. september 2008
Augustiralli taga olid Eesti väikeinvestorid
Tulles tagasi augustikuu juurde, mis oli parim kuu Tallnna börsil alates 2007. aasta veebruarist, nähtub Väärtpaberikeskuse statistikast, et nn augustiralli peasüüdlasteks tuleks ilmselt pidada Eesti investoreid, eriti eraisikutest investoreid.
Nimelt kasvas augustis Eesti investorite osakaal Tallinna börsiettevõtete omanikeringis 1,8 protsendipunkti võrra 54,5 protsendini. Suuremate välisinvestorite, Rootsi ja Luxemburgi investorite osakaal kahanes vastavalt 1,4 protsendipunkti võrra 23,00 protsendini ning 0,8 protsendipunkti võrra 4,4 protsendini.
Kui vaadata investorite (õigemini väärtpaberikontode) arvu, siis augustis kasvasid pea kõikide börsiettevõtete investorite arv, peamiselt Eesti füüsilisest isikutest investorite arvelt.
Baltika aktsionäride arv kasvas augustis 183 ehk 12 protsendi võrra 1650 kontoomanikuni, eraisikutest aktsionäride arv kasvas 150 kontoomaniku ehk 13 protsendi võrra 1304 kontoomanikuni.
Baltika aktsia hind kerkis augustis 37 protsenti olles Ekspress Grupi järel suurim tõsusja. Meediaettevõtte aktsia hind kerkis möödunud kuul 38 protsenti. Ekspress oli erand ka selle poolest, et vaatamata aktsia hinna tormilisele tõusule nii erainvestoritest kui ka investorite arv kokku augustis langes.
Nimelt kasvas augustis Eesti investorite osakaal Tallinna börsiettevõtete omanikeringis 1,8 protsendipunkti võrra 54,5 protsendini. Suuremate välisinvestorite, Rootsi ja Luxemburgi investorite osakaal kahanes vastavalt 1,4 protsendipunkti võrra 23,00 protsendini ning 0,8 protsendipunkti võrra 4,4 protsendini.
Kui vaadata investorite (õigemini väärtpaberikontode) arvu, siis augustis kasvasid pea kõikide börsiettevõtete investorite arv, peamiselt Eesti füüsilisest isikutest investorite arvelt.
Baltika aktsionäride arv kasvas augustis 183 ehk 12 protsendi võrra 1650 kontoomanikuni, eraisikutest aktsionäride arv kasvas 150 kontoomaniku ehk 13 protsendi võrra 1304 kontoomanikuni.
Baltika aktsia hind kerkis augustis 37 protsenti olles Ekspress Grupi järel suurim tõsusja. Meediaettevõtte aktsia hind kerkis möödunud kuul 38 protsenti. Ekspress oli erand ka selle poolest, et vaatamata aktsia hinna tormilisele tõusule nii erainvestoritest kui ka investorite arv kokku augustis langes.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
