Eilne The Wall Street Journal kirjutas, et USA kolm suuremat panka, Bank of America, J.P. Morgan ning Wells Fargo hoiuste maht moodustab 33% kogu USA hoiuste mahust. Veel kolm aastat tagasi (2007. aasta keskel) oli nende käes 21% hoiustest. Tegemist on suurima hoiuste turuosa kasvamisega USA ajaloos. Suur osa kasvust on tingitud vastavalt Countrywide´i, Washington Mutuali ning Wachovia ülevõtmisest.
Aga see pole veel kõik. Kolm panka andsid selle aasta esimeses kvartalis 57% eluasemelaenude kogumahust võrrelduna 28 protsendiga 2008. aastal. Nende kolme ja Citigroupi varade mahud olid 31. märtsi seisuga kokku 7,7 triljonit dollarit, mis on 56% enam kui 2007. aasta lõpus. Nelja panga varade mahud kokku on peaaegu kaks korda suuremad kui 46 suuruselt järgmise omad.
Suurbritannias oli 2008. aastal kuue surema panga käes 78% eluasemelaenude turust võrrelduna 66 protsendiga aasta varem.
„Kontsentratsioon riigi tasemel peaks seadusandja muretsema panema, sest see tähendab vähem valikuid ning väiksemat konkurentsi hinnakujundamisel,“ lausus majanduslehele William Isaac, kes juhtis aastatel 1981-1985 Föderaalset hoiuste tagamise fondi. Võib olla isegi veel hullem on see, et konsolideerumine paneb suurema riski üha vähemate inimeste õlule, nii et kui tehakse vigu, saavad need olema hullud.
Artiklis kirjeldatakse olukorda Orlandos, kus suure kontsentratsiooni tõttu on raskem tegutseda väiksematel pankadel, sest suuremad meelitavad üle paremat personali ning juhul, kui mõni väikeettevõte soovib viia oma arveldused teise panka, siis ta vanast pangast enam laenu ei saa.
Võrreldes Eestiga pole sealses panganduses ju kontsentratsiooni ollagi. Finantsinspektsiooni koostatud finantsteenuste turu ülevaatest selgub, et 2009. aasta seisuga oli Swedbanki käes 55 ning SEBi käes 24% eraisikute hoiustest ehk kahe panga käes kokku 79%. Äriühingute hoiuste turul on kontsentreerumine mõnevõrra väiksem – Swedbank 43%, Danske Bank 20% ja SEB 17% ehk kahe suurema käes on 63% ja kolme suurema käes 80% turust. Hoiuste turg tervikuna jaguneb järgmiselt: Swed 47%, SEB 21% ja Danske 15%. Kahe suurema käes 68% ja kolme suurema käes 83%.
Laenuturust on Swedbanki käes 44, SEBil 23 ning Nordea pangal 14% ehk kahe suurema käes on 67 ning kolmel suuremal 81% turust. Eraisikute laenuturust kuulub Swedbankile 47, SEBile 25 ning Nordeale ning Danskele kummalegi 12%, s.t. kahe suurema panga käes on 72% laenuturust.
Ei hakka siin ülejäänud finantsturge välja tooma, sest ka neis on olukord sarnane.
Ajakirjanduses on juba aastaid kostunud kriitikat siinsete suurpankade suhtes. Kriitika on õige, eriti varahalduse kohta käiv. Samas on mindud lihtsama ja rumalama vastupanu teed väites, et peasüüdlaseks on pankade ahned emapankadest omanikud. Ei ole need Erkki Raasuke ja teised Stockholmi ning Kopenhaageni pankurid Eesti pankuritest ahnemad midagi. Nõrk konkurents on hoopis see, mis võimaldab kohalikel pankadel võtta samade teenuste eest kallimat hinda, kui seda teeb emapank oma kodus.
Kuvatud on postitused sildiga pangad. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga pangad. Kuva kõik postitused
kolmapäev, 21. juuli 2010
esmaspäev, 12. juuli 2010
Wall Streeti pangad palkavad uut tööjõudu
Globaalne majanduskriis algas kaks aastat tagasi Wall Streetilt ning nüüd on Wall Streeti pangad hakanud üsna agressiivselt uusi töötajaid värbama, mis viitab sellele, et pangad on tuleviku suhtes üsna optmistlikud.
Kõrgematele ametikohtade eest pakutakse taas korralikke kompensatsioonipakette. Juhtide värbamisfirma Global Stage president Richard Stein ütles The Wall Street Journalile, et nende kliendid on pakkunud viimastel nädalatel üle miljoni dollari suurust kompensatsioonipaketti 12 kandidaadile.
„Pakkumised pole kaugeltki sellised nagu 2006. aastal, kuid sõda talentide pärast käib,“ lisas ta.
Kandidaadid saavad erinevaid pakkumisi ning ettevõtted riskivad soovitud kandidaadist ilma jääda kui nad kiiresti ei tegutse,“ kinnitas Bloombergile eFinancialCareers juht Constance Melrose.
Nii on Goldman Sachs palganud esimeses kvartalis 600 uut töötajat ning JPMorgani investeerimispanga üksus on alates aasta algusest palganud juba üle 2000 töötaja.
Üks agressiivsemaid palkajaid on investeerimispank Jefferies, kes on alates 2008. aastast suurendanud tööjõudu enam kui veerandi võrra 2241 inimeseni. New Yorgis asuva panga tegevjuht Richard Handler lausus Bloombergile, et tegemist on üks kord elus ette tuleva palkamisvõimalusega.
Kõrgematele ametikohtade eest pakutakse taas korralikke kompensatsioonipakette. Juhtide värbamisfirma Global Stage president Richard Stein ütles The Wall Street Journalile, et nende kliendid on pakkunud viimastel nädalatel üle miljoni dollari suurust kompensatsioonipaketti 12 kandidaadile.
„Pakkumised pole kaugeltki sellised nagu 2006. aastal, kuid sõda talentide pärast käib,“ lisas ta.
Kandidaadid saavad erinevaid pakkumisi ning ettevõtted riskivad soovitud kandidaadist ilma jääda kui nad kiiresti ei tegutse,“ kinnitas Bloombergile eFinancialCareers juht Constance Melrose.
Nii on Goldman Sachs palganud esimeses kvartalis 600 uut töötajat ning JPMorgani investeerimispanga üksus on alates aasta algusest palganud juba üle 2000 töötaja.
Üks agressiivsemaid palkajaid on investeerimispank Jefferies, kes on alates 2008. aastast suurendanud tööjõudu enam kui veerandi võrra 2241 inimeseni. New Yorgis asuva panga tegevjuht Richard Handler lausus Bloombergile, et tegemist on üks kord elus ette tuleva palkamisvõimalusega.
esmaspäev, 7. juuni 2010
Kes on Kreeka, Hispaania ja Portugali võlausaldajad?
Välispangad on andnud Kreeka, Hispaania ja Portugali avalikule ja erasektorile kokku 2,6 triljonit dollarit laenu, millest märkimisväärset osa ei maksta tagasi ilmselt mitte kunagi. Probleem on veel selleski, et ei investorid, riiklikud järelvalveorganid ega ka pankurid ise ei tea, missugused pangad on kõige rohkem sellesse regiooni laene andnud, kirjutab The New York Times.
See aga tekitab umbusaldust ning mai alguses lõpetasid pangad üksteisele laenamise peaaegu täielikult.
Piiratud ja juhuslikke andmeid on avaldanud börsil noteeritud suurpangad. Deutsche Bank on teatanud, et nende portfellis on 500 miljoni euro eest Kreeka riiklikke võlakirju, aga Hispaania ja Portugali võlakirju ei ole. Sadade keskmiste, riiklike pankade ja laenuühistute võlakoormusest pole aga kellelgi mitte mingit aimu, kirjutab ajaleht.
Euroopa Keskpanga hinnangul peavad kontinentaalse Euroopa suuremad pangad sel aastal halbade laenudena maha kandma 123 ja järgmisel aastal veel 105 miljardit eurot. Royal Bank of Scotlandi analüütikud hindavad, et finantsinstitutsioonid väljaspool Kreekat, Hispaaniat ja Portugali on laenanud nende riikide valitsustele 567 miljardit eurot, 534 miljardit on laenatud mittepangandusettevõtetele ja erasektorile ning umbes üks triljon eurot teistele pankadele. Ehkki kriis sai alguse Kreekast, on selle riigi võlakoormus võrreldes teistega üsna väike. Välispangad on Kreekasse laenanud 338 miljardit eurot, Hispaaniasse aga 1,5 triljonit.
Kreeka ja Hispaania pankade bilansis on üsna palju oma riigi võlakirju. Näiteks Hispaania keskpanga andmetel on selle riigi pankade bilanssides 120 miljardi dollari väärtuses Hispaania riigi võlakirju.
Royal Bank of Scotlandi andmetel omavad suurimat positsiooni neisse kolme riiki Prantsusmaa pangad – 229 miljardit eurot. Teisel kohal on 226 miljardi euroga Saksamaa pangad, Briti ja Taani pangad on laenanud neisse riikidesse kumbki 100 miljardit, Ameerika pangad 54 ja Itaalia pangad 31 miljardit eurot.
„Pangad ei usalda endiselt üksteist,“ kommenteeris olukorda Euroopa pangandusturul Berliinis asuva Euroopa juhtimis- ha tehnoloogiakooli professor Jörg Rocholl. „Nad teavad, et teised pangad on haiged, aga nad ei tea, missugused pangad,“ lisas ta.
See aga tekitab umbusaldust ning mai alguses lõpetasid pangad üksteisele laenamise peaaegu täielikult.
Piiratud ja juhuslikke andmeid on avaldanud börsil noteeritud suurpangad. Deutsche Bank on teatanud, et nende portfellis on 500 miljoni euro eest Kreeka riiklikke võlakirju, aga Hispaania ja Portugali võlakirju ei ole. Sadade keskmiste, riiklike pankade ja laenuühistute võlakoormusest pole aga kellelgi mitte mingit aimu, kirjutab ajaleht.
Euroopa Keskpanga hinnangul peavad kontinentaalse Euroopa suuremad pangad sel aastal halbade laenudena maha kandma 123 ja järgmisel aastal veel 105 miljardit eurot. Royal Bank of Scotlandi analüütikud hindavad, et finantsinstitutsioonid väljaspool Kreekat, Hispaaniat ja Portugali on laenanud nende riikide valitsustele 567 miljardit eurot, 534 miljardit on laenatud mittepangandusettevõtetele ja erasektorile ning umbes üks triljon eurot teistele pankadele. Ehkki kriis sai alguse Kreekast, on selle riigi võlakoormus võrreldes teistega üsna väike. Välispangad on Kreekasse laenanud 338 miljardit eurot, Hispaaniasse aga 1,5 triljonit.
Kreeka ja Hispaania pankade bilansis on üsna palju oma riigi võlakirju. Näiteks Hispaania keskpanga andmetel on selle riigi pankade bilanssides 120 miljardi dollari väärtuses Hispaania riigi võlakirju.
Royal Bank of Scotlandi andmetel omavad suurimat positsiooni neisse kolme riiki Prantsusmaa pangad – 229 miljardit eurot. Teisel kohal on 226 miljardi euroga Saksamaa pangad, Briti ja Taani pangad on laenanud neisse riikidesse kumbki 100 miljardit, Ameerika pangad 54 ja Itaalia pangad 31 miljardit eurot.
„Pangad ei usalda endiselt üksteist,“ kommenteeris olukorda Euroopa pangandusturul Berliinis asuva Euroopa juhtimis- ha tehnoloogiakooli professor Jörg Rocholl. „Nad teavad, et teised pangad on haiged, aga nad ei tea, missugused pangad,“ lisas ta.
pühapäev, 14. september 2008
Esmaspäeva hommikuks on pilt selge
Esmaspäeva hommikuks peaks kõigi eelduste kohaselt pilt selge olema, mis saab Lehman Brothersist. Nimelt on USA rahandusminister, SECi ning New Yorgi föderaalreservi kõrged ametnikud töötanud terve nädalavahetuse selle nimel, et päästa Lehmanile ostja.
Ajakirjanduse andmetel on nõupidamisest osavõtjate hulgas ka terve rida suurpankade juhte nagu Merryll Lynchi juht John Thain, Morgan Stanley juhti John J. Mack, Citigroupi juhti Vikarm Pandit ja teisi.
Täna (pühapäeva) hommikuse seisuga polnud Lehmani saatusele veel rahuldavat lahendust leitud ning läbirääkimised jätkuvad pühapäeva hommikul USA aja järgi, ehk siis meie aja järgi täna pärastlõunal.
Kuid praeguse seisuga kavatsetaks Lehman Brothers jagada kaheks. Üks on nn Hea Pank ja teine nn Halb Pank. Hea panga vara müüakse kellelegi. Kui varem räägiti, et võimalike huviliste eesotsas on Bank of America, siis nüüd on lisandunud peakandidaatide hulka Suurbritannia suurpank Balrclay’s. Nn halva panga varad jaotatakse 10 kuni 15 panga vahel, kes peavad siis aja jooksul hapuks või rämpsuks muutunud varad aja jooksul lihtsalt maha kandma. Kava kohaselt peaksid pangad selleks panema 30 miljardit dollarit. Väärtusetute varade maht ulatub WSJ hinnangu kohaselt kuni 85 miljardit dollarini.
Pangad peaksid kõrgete riigiametnike (Fed, SEC, rahandusministeerium) lõpliku kavaga valmis saama veel täna hilisõhtuks või varaööseks, enne Aasia turgude avamist. Kuna vesi on ahjus paljudel pankadel ja investeerimisfirmadel, siis ilmselt kokkuleppele jõutaksegi. Vastasel korral ootab finantsturgude tõsine krahh.
Kuid ega sellele ei jõuta. Järgmiste suurtes raskustest olevate suurte nimekiri ei ole sellega ammendunud. Kindlustusgigant AIG vajab kuuldavasti 30 kuni 40 miljardi dollarit lisakapitali. Päris palju on räägitud ka Merryll Lynchi raskusest. Washington Mutuali väärtus on kukkunud kakskümmend korda, aga millegipärast tundub mulle, et see pank ei mahu kategooria alla Too Big to Fail.
Ajakirjanduse andmetel on nõupidamisest osavõtjate hulgas ka terve rida suurpankade juhte nagu Merryll Lynchi juht John Thain, Morgan Stanley juhti John J. Mack, Citigroupi juhti Vikarm Pandit ja teisi.
Täna (pühapäeva) hommikuse seisuga polnud Lehmani saatusele veel rahuldavat lahendust leitud ning läbirääkimised jätkuvad pühapäeva hommikul USA aja järgi, ehk siis meie aja järgi täna pärastlõunal.
Kuid praeguse seisuga kavatsetaks Lehman Brothers jagada kaheks. Üks on nn Hea Pank ja teine nn Halb Pank. Hea panga vara müüakse kellelegi. Kui varem räägiti, et võimalike huviliste eesotsas on Bank of America, siis nüüd on lisandunud peakandidaatide hulka Suurbritannia suurpank Balrclay’s. Nn halva panga varad jaotatakse 10 kuni 15 panga vahel, kes peavad siis aja jooksul hapuks või rämpsuks muutunud varad aja jooksul lihtsalt maha kandma. Kava kohaselt peaksid pangad selleks panema 30 miljardit dollarit. Väärtusetute varade maht ulatub WSJ hinnangu kohaselt kuni 85 miljardit dollarini.
Pangad peaksid kõrgete riigiametnike (Fed, SEC, rahandusministeerium) lõpliku kavaga valmis saama veel täna hilisõhtuks või varaööseks, enne Aasia turgude avamist. Kuna vesi on ahjus paljudel pankadel ja investeerimisfirmadel, siis ilmselt kokkuleppele jõutaksegi. Vastasel korral ootab finantsturgude tõsine krahh.
Kuid ega sellele ei jõuta. Järgmiste suurtes raskustest olevate suurte nimekiri ei ole sellega ammendunud. Kindlustusgigant AIG vajab kuuldavasti 30 kuni 40 miljardi dollarit lisakapitali. Päris palju on räägitud ka Merryll Lynchi raskusest. Washington Mutuali väärtus on kukkunud kakskümmend korda, aga millegipärast tundub mulle, et see pank ei mahu kategooria alla Too Big to Fail.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
