Merkol 1000 eraisikust aktsionäri

Merko Ehituse Eesti eraisikutest aktsionäride arv kasvas esmakordselt üle tuhande. Väärtpaberikeskuse statistika andmetel on Merkol 1. juuli seisuga 1010 Eesti residendist aktsionäri, aktsionäride üldarv kasvas rekordilise 1461 kontoomanikuni.

Kõige aegade suurimaks on aktsionäride arv kasvanud ka Tallinna Veel ning Tallinna Kaubamajal.

Selges kasvutrendis on ka Olympic EG aktsionäride arv. Kasiinokompanii aktsionäride arv hakkas järjepidevalt kosuma alates 2007. aasta detsembrist ning on tänaseks kerkinud juba 70 protsenti 4129 kontoomanikuni. Olympicu avalikul aktsiaemissioonil märkinute arvust jääb number alla vaid 400 kontoomaniku võrra.

Sootuks vastupidise suuna on võtnud Arco Vara ja Baltika. Arco Vara aktsionäride arv kasvas rekordilise 2545 kontoomanikuni eelmise aasta novembris ning alates sellest ajast on see langenud 11 protsenti. Baltika aktsionäride arv hakkas langema selle aasta aprillist.

Tublisti on aktsionäre kaotanud ka uus börsiettevõte Premia Foods, mille avalikku esmaemissiooni nimetab LHV ajakiri Investor millegipärast edukaks. Ilmselt võivad emissiooni edukaks lugeda Premia Foods ja IPO korraldaja, sest investoritelt saadi raha kätte. Samas on taoline suhtumine lühinägelik ning järgmiste IPOde korraldajatel on investorite ligimeelitamine tunduvalt keerulisem, seda eriti praegusel närvilisel ajal. Hea IPO on selline, kus emitent saab investoritelt raha kätte, aga aktsia hinnal jääb ka 10-15 protsenti tõusuruumi. Praeguseks on Premia Foodsi aktsiate märkijad juba 10 protsendiga miinuses.

Premia Foods pole avalikustanud aktsiate märkimise koguarvu. Ettevõte teatas, et IPOl osales üle 1350 erainvestori. Tänaseks on neid järel 1081 ehk viiendiku võrra vähem.

Kas Tallinn saab Tallinna Vee võtmeomanikuks?

Eile ilmunud börsiteatele selle kohta, et Tallinna Vee suuromanik United Utilities müüb 26,5 protsenti Tallinna Vee aktsiatest Veolia Watersile, täna hommikuks mingit olulist informatsiooni lisandunud ei ole.

Minu arvates on aga üsna oluline küsimus, kellele jääb 8,8 protsenti vee-ettevõtte aktsiatest. E24 andmetel kuulub Tallinna Vee suuromanikust United Utilities Tallinn B.V.-st 75 protsenti United Utilitiesile ning 25protsenti Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale EBRD. Mida teeb EBRD talle kuuluvate aktsiatega?

Tallinna Vee aktsiate üleminek on vaid pisikene killukene suurtehingust. Kui mu mälu ei peta, siis on linn vihjanud, et soovib oma osalust Tallinna Vees suurendada. Kui EBRD sooviks seda müüa ning kui Tallinna soov oleks tõsine, siis nüüd oleks hea võimalus suurendada linna osalust 43,5 protsendile. Paraku pole see tõenäoline, sest Tallinna linnal pole selleks ilmselt raha.

Aga isegi juhul, kui 8,8 protsenti Tallinna Vee aktsiatest jääb EBRD-le või viimane leiab ise aktsiatele ostja, saab Tallinna Linnast 34,7 protsendilise osalusega vee-ettevõtte suurim aktsionär.

Tallinna Veel aktsionäre rohkem kui oli IPOs osalejaid

Tallinna Vee aktsionäride arv on kasvanud suuremaks kui oli ettevõtte aktsiate esmaemissiooni märkijaid.

2005. aasta mais toimunud Tallinna Vee aktsiate avalikul esmaemissioonil osales 2200 investorit. Kaks aastat hiljem, 2007. aasta aprilli alguses, oli ettevõtte aktsionäride arv kahanenud 1393 kontoomanikuni.

Selle aasta veebruaris kasvas vee-ettevõtte aktsionäride arv taas üle 2000 ning 1. mai seisuga on neil rekordilised 2406 aktsionäri, selgub Väärtpaberikeskuse andmetest.

Eelmise kuu lõpus teatas Tallinna Vesi, et teeb aktsionäride koosolekule ettepaneku maksta dividende 25 krooni aktsia kohta.

Valdur Laid spekuleeris Tallinna Vee aktsiatega

Paistab, et Elioni juht ja Tallinna Vee nõukogu liige Valdur Laid on edukalt spekuleerinud Tallinna Vee aktsiatega ning teeninud sellega üle 10 tuhande krooni.

Finantsinspektsiooni andmetel selgub, et 12. märtsil ostis Laid 1000 vee-ettevõtte aktsiat hinnaga 160,38 krooni tükk. Eile müüs ta need hinnaga 171,09 krooni aktsia.

Möödunud neljapäeval teatas Tallinna vesi, et kavatseb maksta aktsionäridele dividende 25 krooni aktsia. Aktsia hind reageeris siis neljaprotsendilise tõusuga. Mina spekuleerisin Tallinna Vee võimalikest hiigeldividendidest veebruari lõpus. Huvitav, millal teatasid ettevõtte juhid kavatsustest nõukogu liikmetele? Varasematel aastatel on Tallinna Vesi dividendiplaanidest teatanud märtsi lõpus koos auditeeritud majandustulemuste. Sel aastal teavitati neist aga kuu aega hiljem.

Ten points, Tõnis

Läkski nii, nagu ma ennustasin oma viimases Äripäevas ilmunud investoriloos.

26. veebruaril ilmunud artiklis avaldasin arvamust, et Tallinna linnavalitsus pressib vee-ettevõttelt välja maksimaalsed dividendid, ja nii ka läks.

Täpsustusena tuleks siiski öelda, et artiklis toodud maksimaalne dividend oli nn brutodividend, s.t. koos maksudega. Dividendidelt maksab tulumaksu aga ettevõte, mitte investor.

Tallinna Vee nõukogu teeb aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku välja maksta dividendidena välja 500 miljonit krooni ehk 25 krooni aktsia kohta.

Tallinna Vesi kasvatab jõuliselt aktsionäride arvu

Ei tea, kas Tallinna Vee puhul sai ahnus võidu hirmu üle, sest vaatamata poliitilistele tagasilöökidele suutis pealinna veemonopol suurendada ühe kuuga aktsionäride arvu tervelt üheksandiku võrra. Eesti Väärtpaberikeskuse statistika kohaselt kasvas ettevõtte aktsionäride arv märtsis 239 kontoomaniku ehk 11,7 protsendi võrra rekordilise 2272 aktsionärini. Aasta algusest on veefirma aktsionäride arv kasvanud 19,1 protsenti.

Märtsi alguses kukkus Tallinna Vee aktsia hind kahe päevaga üle 13 protsendi pärast seda, kui Riigikogu esimesele lugemisele läks nn monopolide ohjeldamise seadus. Kuu lõpus andis veefirmale omakorda hoobi õiguskantsler Indrek Teder, kes väitis, et Tallinna Linna määrus vee hinna osas on põhiseadusega vastuolus.

Aga lisaks Tallinna Veele on märtsikuu jooksul jõudsalt aktsionäride arvu kasvatanud Harju Elekter (7,2%), Olympic EG (5,5%), Merko Ehitus (5,1%) ja Nordecon (endine Eesti Ehitus).

1. aprilli seisuga on rekordiline aktsionäride arv Baltikal, Harju Elektril, Merko Ehitusel, Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel.

Tallinna börs hiinastub

Vaadates tänases Äripäevas ilmunud Tallinna börsi väikeinvestorite edetabelit ning olles jälginud mitu aastat börsiettevõtete aktsionäride struktuuri, süveneb minus üha enam veendumus, et aktsiate liikumist määravad siin ära grupp aktiivseid professionaalseid ja poolprofessionaalseid väikeinvestoreid-kauplejaid. Institutsionaalsete investorite osatähtsus on alates 2008. aasta kevadest järjest kahanenud.

Mina nimetaks seda nähtust hiinastumiseks, sest Hiina on üks väheseid kui mitte ainus suurematest aktsiaturgudest, kus domineerivad eraisikutest väikeinvestorid. Kui mu mälu ei peta, siis aastal 2007 moodustas 80 protsenti kauplemismahust väikeinvestorite tehingud.

Suurte lääneriikide börsidel domineerivad aga institutsionaalsed investorid (avatud aktsiafondid, pensionifondid, riskifondid). Selles suhtes on tänane Hiina aktsiaturg sarnane Wall Streetiga enne 1929. aasta krahhi. Siis domineerisid seal samuti eraisikutest väikeinvestorid.

Võidakse ju küsida, mis sellest siis halba on, kui börsil domineerivad väikeinvestorid? Ega põhimõtteliselt vist ei olegi, aga institutsionaalsete investorite nappus börsil põhjustab ebalikviidsuse. Väike likviidsus annab omakorda võimaluse lihtsamini turuga manipuleerida.

Üks näide võimalikust tahtlikust või tahtmatust turumanipulatsioonist toimus eelmisel nädalal. Eelmisel esmaspäeval postitati ühes investeerimisportaalis järgmine sõnum. „Müüsin kogu Tallinna Vee positsiooni maha. Tundub, et need tolad teevadki selle Odava Poliitilise Profiidi Lõikamise Seaduse.... ptüi... Monopolide Ohjamise Seaduse ära. Asemele ostsin Merkot, Olympicut ja Nordeconi.“

Tallinna Vee aktsia hind, mis liikus hommikul veidi ülalpool 180 krooni taset ning oli eelmise päevaga võrreldes veidi plussis, kukkus seejärel korraks alla 160 krooni taseme. Aktsia sulgemishinnaks kujunes 170,55 krooni ehk miinus 5,6 protsenti.

Postituse autor, kes kasutab pseudonüümi SideKick, on minu teada aktiivne väikeinvestor Rene Ilves. Kui see on nii, siis on ta küll foorumikaaslasi petnud. Tallinna Vee aktsairaamatu kohaselt on Ilvese firma Seitse Samuraid on müünud ära küll 3500 Tallinna Vee aktsiat, aga 1000 aktsiat on osaühingul endiselt alles. Foorumis kirjutas ta aga, et müüs kogu positsiooni maha.

Rene Ilves üks nendest LHV endistest töötajatest, kes oli sunnitud 2005. aasta sügisel nn LHV skandaali tõttu lahkuma.

Eesti börsiettevõtetel lisandus veebruaris hulgaliselt aktsionäre

Jaanuaris oli Tallinna börs peajagu teistest börsides parem, tänu millele lisandus meie börsiettevõtetele märkimisväärselt uusi aktsionäre, selgub Väärtpaberite keskregistri koduleheküljelt. Rekordiliseks kerkis Baltika, Harju Elektri, Norma ning Tallinna Vee aktsionäride arv.

Suurim tõusja oli Norma, kelle aktsionäride arv kasvas veebruaris 8,3 protsenti 1785 kontoomanikuni. Esimesel märtsil teatas Autoliv ülevõtmispakkumisest Norma aktsiatele hinnaga 92,31 krooni ehk 28,3 protsenti eelmise päeva sulgemishinnast kõrgemal. Siin-seal kostvate infokildude põhjal võib oletada, et teatud ringkondade jaoks oli pakkumine varem teada. Kuna Autoliv oli pidanud eelnevalt läbirääkimisi enam kui viie fondiga, pole infoleke ka mingi ime.

Üle viie protsendi kerkis ka Tallinna Vee aktsionäride arv. Esimese märtsi seisuga on vee-ettevõttel 2033 aktsionäri. Üle 2000 kontoomaniku pole Tallinna Veel olnud vähemalt 2006. aasta novembrist. 2005. aasta mais toimunud aktsiate avalikul esmaemissioonil (IPO) märkis Tallinna Vee aktsiaid 2200 investorit.

Olympic EG aktsionäride arv kasvas 6,5 protsenti 3670 kontoomanikuni. Aktsionäride arv kahanes Järvevanal, Tallinna Kaubamajal ning Viisnurgal.