Olympic teeb aeg-ajalt sohki

Homme toimub kasiinokompanii Olympic EG aktsionäride erakorraline koosolek, kus palutakse luba 450 384 aktsia emiteerimiseks hinnaga 11,2 krooni tükk. Tegemist on juba 2007. aastal sõlmitud optsioonilepingute täitmisega, mille kohaselt osa aktsiatest läheb juhatusele ja tütarettevõtete võtmeisikutele, 139 009 aktsiat aga nõukogu liikmetele.

Veidi kummalised on nõukogu liikmetele ettenähtud aktsiad, sest nõukogu neljast liikmest kaks on ettevõtte suuromanikud Armin Karu ja Jaan Korpusov. Nõukogu kahe teise liikme, Liina Linsi ja Peep Vainu optsiooniprogramm on üsna loogiline, aga aktsionäridele hääletusele pandava ettepaneku kohaselt määratakse optsioonide arv kindlaks nõukogu tööst osavõtu alusel. Eeldusel, et nõukogu tööst võtsid osa nii Karu kui ka Korpusov, saavad aktsiad ka nemad.

Ma soovin aga Olympic EG aktsionäride tähelepanu pöörata mõnele detailile, millest selgub, et ettevõttel on kombeks aeg-ajalt investoritele puru silma ajada, ehk otseselt öeldes lausa petta.

Nimelt ostis suuromanik Jaan Korpusov 2007. aasta 23. novembril
34 000 Olympicu aktsiat 1,9 miljoni krooni eest.

“Hind on ju väga soodne, sellepärast ostsin,” selgitas Korpusov sama aasta 5. detsembril Eesti Ekspressile. Ei möödunud paari nädalatki, kui Korpusov hakkas Olympicu aktsiaid aga massiivselt müüma. Detsembris müüs ta kahel päeval kokku 850 000 aktsiat 47,8 miljoni krooni eest, kusjuures aktsia hind oli veel soodsam. Usun, et novembris tehtud ost oli mõeldud üldsuse eksitamiseks.

Veel räigem eksitamine toimus aga 2009. aasta septembris, kui hiiglaslikes kogustes müüsid Olympicu aktsiaid nii Korpusov kui Karu. Samal päeval, kui suuromanikud müüsid viimased aktsiad (kokku müüdi 15 miljonit aktsiat 146 miljoni krooni eest), tuli Äripäeva anonüümne vihje, et Avila (Olympicu toonane tegevjuht Andri Avila) ostab aktsiaid. Selge, et vihje eesmärgiks oli mõjutada turgu, sest suuromanike massiivne aktsiamüük oli põhjustanud investorite usalduse peaaegu täieliku kadumise. Mis aga kõige hullem, paar nädalat hiljem müüs Avila needsamad 130 000 aktsiat maha ja teenis paarsada tuhat krooni kasu. Börsi noteerimis- ja järelvalvekomisjon tegi OEGle selle eest ka hoiatuse.

Kui on teada, et partner kipub sohki tegema, pole mõtet temaga kaarte mängima hakata. Kas on aga mõtet investeerida ettevõttesse, kui on teada, et ettevõte kipub samuti aeg-ajalt veidi petma.

Merkol 1000 eraisikust aktsionäri

Merko Ehituse Eesti eraisikutest aktsionäride arv kasvas esmakordselt üle tuhande. Väärtpaberikeskuse statistika andmetel on Merkol 1. juuli seisuga 1010 Eesti residendist aktsionäri, aktsionäride üldarv kasvas rekordilise 1461 kontoomanikuni.

Kõige aegade suurimaks on aktsionäride arv kasvanud ka Tallinna Veel ning Tallinna Kaubamajal.

Selges kasvutrendis on ka Olympic EG aktsionäride arv. Kasiinokompanii aktsionäride arv hakkas järjepidevalt kosuma alates 2007. aasta detsembrist ning on tänaseks kerkinud juba 70 protsenti 4129 kontoomanikuni. Olympicu avalikul aktsiaemissioonil märkinute arvust jääb number alla vaid 400 kontoomaniku võrra.

Sootuks vastupidise suuna on võtnud Arco Vara ja Baltika. Arco Vara aktsionäride arv kasvas rekordilise 2545 kontoomanikuni eelmise aasta novembris ning alates sellest ajast on see langenud 11 protsenti. Baltika aktsionäride arv hakkas langema selle aasta aprillist.

Tublisti on aktsionäre kaotanud ka uus börsiettevõte Premia Foods, mille avalikku esmaemissiooni nimetab LHV ajakiri Investor millegipärast edukaks. Ilmselt võivad emissiooni edukaks lugeda Premia Foods ja IPO korraldaja, sest investoritelt saadi raha kätte. Samas on taoline suhtumine lühinägelik ning järgmiste IPOde korraldajatel on investorite ligimeelitamine tunduvalt keerulisem, seda eriti praegusel närvilisel ajal. Hea IPO on selline, kus emitent saab investoritelt raha kätte, aga aktsia hinnal jääb ka 10-15 protsenti tõusuruumi. Praeguseks on Premia Foodsi aktsiate märkijad juba 10 protsendiga miinuses.

Premia Foods pole avalikustanud aktsiate märkimise koguarvu. Ettevõte teatas, et IPOl osales üle 1350 erainvestori. Tänaseks on neid järel 1081 ehk viiendiku võrra vähem.

Eesti börsifirmade juhtidel puudub fookus

Kolmapäeval selgus, et Olympic EG suuromanik ning sisuline juht Armin Karu on müünud taas 1,5 miljonit kasiinokompanii aktsiat 29 miljoni krooni eest. Kokku on Karu sel aastal (mai lõpp kuni juuni algus) müünud 2,14 miljonit Olympicu aktsiat. Eelmise aasta augustis-septembris müüs Karu 10,6 miljonit OEG aktsiat kokku 103 miljoni krooni eest. Seega on ta müünud vähem kui aastaga 12,7 miljonit ettevõtte aktsiat, mis moodustab 8,4 protsenti kasiinokompanii aktsiatest. Nii nüüd kui läinud suve lõpul põhjendas Karu aktsiate müüki vajadusega finantseerida teisi projekte. Muuseas, nagu nüüd, kinnitas Karu ka kolmveerand aastat tagasi, et suuromanike aktsiamüüki enam ei tule. (Ma keskendun siin peamiselt Armin Karule, sest OEG teine suuromanik, Jaan Korpusov on varem rääkinud, et ta tõmbub kasiinoärist tagasi).

Kolm aastat tagasi, Olympic EG aktsionäride üldkoosolekul kinnitas Armin Karu, et ettevõttel on suured ambitsioonid.

"Tahame aastaks 2010 saada käibelt Kesk-Euroopa suurimaks kasiinoettevõtteks," vahendas Tarvo Vaarmets Äripäevas Armin Karu sõnu. "See on meil mitu aastat tagasi tehtud visioon, varsti peame uue tegema. Ega me Kesk-Euroopaga piirdu," lisas ta.

Mis on aga toonasest lubadusest saanud? Kontserni 2009. aasta käive oli vaid pisut suurem 2006. aasta omast. Kui 2006. ja 2007. aastal teeniti kokku kolmveerand miljardit krooni kasumit, siis kahel järgneval aastal saadi kokku peaaegu miljard krooni kahjumit. Ettevõtte aktsia hind on selle ajaga kukkunud 76 protsenti.

Olympicu suuromanike aktsiamüük ei ole midagi erandlikku, vaid kahjuks pigem reegel meie börsiettevõtete suuromanike seas. Nii müüs möödunud septembri alguses Nordecon Internatioonali (endine Eesti Ehitus) suuromanikule Toomas Lumanile kuuluv Nordic Contractors 2,3 miljonit Nordeconi aktsiat millele lisandus veel 200 000 aktsiat, mille müüs osaühing Luman ja Pojad.

Minu arvates on meie börsifirmade, aga ilmselt ka paljude mittebörsifirmade häda see, et suuromanikud, kelle mõjuvõim firmas on määrav, ei keskendu piisavalt sellele ettevõttele. Lisaks börsifirmale on suuromanikul terve rida pisemaid bisniseid ning see hajutab tema tähelepanu.

Kui aga mingi muu äriga hakkab kehvasti minema, võidakse tuua börsifirma selle ohvriks. Nii näiteks võetakse ettevõttest välja dividendid ajal, kui seda väga teha ei tohiks. Sellest probleemist kirjutasin siin aprilli lõpus.

Suuromaniku tähelepanu hajumine toobki endaga kaasa olukorra, kus ambitsioonikaid eesmärke ei suudeta täita ning tehakse suuri vigu. Kas minnakse suure hurraaga välisturge vallutama, ilma et neid väga tuntaks või tehakse suurost turu tipus olles või laenatakse ennast lõhki. Tallinna börsil pole peaaegu ühtegi ettevõtet, kelle suuromanikud pole taolisi vigu teinud. Ja vigadeparanduse ohvriteks langevad tihti väikeaktsionärid. Uudis suuromaniku aktsiamüügist toob endaga kaasa aktsia hinna languse või lahjendatakse kinnise aktsiaemissiooni käigus väikeaktsionäride osalust ettevõttes.

Täna pole mul mitte ühtegi Eesti ettevõtte aktsiat. Seda eelkõige põhjusel, sest ma tean, kui läheb näiteks kehvasti Apple’il, Starbucksil või Berkshire Hathaway aktsial, siis koos minuga kahaneb ka Steve Jobsi, Howard Schulzi ja Warren Buffetti vara väärtus. Kui ma aga oman aga Baltika, Ekspress Grupi või Tallinki aktsiaid, ei ole ma kindel, et aktsia hinna langusega kannatavad samavõrd ka Meelis Milder, Hans H. Luik või Enn Pant.

Karu ja Korpusov müüsid Olympicu aktsiaid 17,6 miljoni krooni eest

"Vastab tõele, et oleme müünud imeväikese koguse aktsiaid,“ ütles Olympic EG suuromanik Armin Karu eelmisel nädalal Äripäevale. Finantsinspektsiooni andmetest selgub, et „imeväike“ kogus on 567 000 aktsiat ning selle müügist teenis Karu 12,3 miljonit krooni. Jaan Korpusovi osaühing Hendaya Invest müüs samal päeval (26. mail) 243 000 kasiinokompanii aktsiat ning teenis sellega 5,27 miljonit krooni.

Müüdud kogused moodustavad kokku üle poole protsendi Olympic EG aktsiatest.

Olympicu aktsia on jälle popp

Olympic EG oli Tallinna börsi parim aktsia aprillis ning väärtpaberi populaarsust kinnitab ka ettevõtte aktsionäride arvu jõuline kasvamine. Väärtpaberikeskuse statistikast selgub, et kasiinokompanii aktsionäride arv on esmakordselt pärast aktsiate avalikku esmaemissiooni kasvanud taas üle 4000 taseme. 1. mai seisuga oli Olympicul 4015 aktsionäri.

Olympicu IPO-l 2006. aasta oktoobris osales 4566 investorit. Ettevõtte börsidebüüt toimus sama aasta 23. oktoobril, aga juba 1. novembriks oli ettevõtte aktsionäride arv langenud alla 4000, täpsemalt 3890 kontoomanikuni. Kõige vähem (2431 aktsionäri) oli Olympicul 2007. aasta novembris.

Tallinna Vesi kasvatab jõuliselt aktsionäride arvu

Ei tea, kas Tallinna Vee puhul sai ahnus võidu hirmu üle, sest vaatamata poliitilistele tagasilöökidele suutis pealinna veemonopol suurendada ühe kuuga aktsionäride arvu tervelt üheksandiku võrra. Eesti Väärtpaberikeskuse statistika kohaselt kasvas ettevõtte aktsionäride arv märtsis 239 kontoomaniku ehk 11,7 protsendi võrra rekordilise 2272 aktsionärini. Aasta algusest on veefirma aktsionäride arv kasvanud 19,1 protsenti.

Märtsi alguses kukkus Tallinna Vee aktsia hind kahe päevaga üle 13 protsendi pärast seda, kui Riigikogu esimesele lugemisele läks nn monopolide ohjeldamise seadus. Kuu lõpus andis veefirmale omakorda hoobi õiguskantsler Indrek Teder, kes väitis, et Tallinna Linna määrus vee hinna osas on põhiseadusega vastuolus.

Aga lisaks Tallinna Veele on märtsikuu jooksul jõudsalt aktsionäride arvu kasvatanud Harju Elekter (7,2%), Olympic EG (5,5%), Merko Ehitus (5,1%) ja Nordecon (endine Eesti Ehitus).

1. aprilli seisuga on rekordiline aktsionäride arv Baltikal, Harju Elektril, Merko Ehitusel, Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel.

Olympicu aktsiast saigi kasiino

Täna teatas Olympic, et sesoses Ukraina tütarettevõtete likvideerimisega, sai ettevõte sealt 210,5 miljonit krooni kahjumit. Eks homme seisab OEG aktsial ees taas suur väljamüük.

Olympicu aktsia veidi vähem kui kolm aastat kestnud ajalugu vaadates tuleb tõdeda, et tollases IPO-eelses kolumnis suutsin olla lausa prohvet. "Olympicu aktsiast saab kasiino," oli 23. oktoobril ehk ettevõtte esimesel kauplemispäeval ilmunud koluimni pealkirja.

Üks lõik sellest loost:
"Mäletate, kui kevadel otsustas Tallinna linnapea Jüri Ratas äkki, et kasiinode vilkuvad tuled peavad kaduma, ja peagi nad ka kadusid? Ma arvan, et Eesti ja isegi Tallinn on piisavalt õigusriik, et kasiinondust reguleerivaid akte iga ametniku suva kohaselt väga lihtsalt vastu võtta ei saaks. Aga kui taolised üleöö tekkinud määrused on võimalikud tänases Eestis, mida võib siis oodata Olympicu jaoks perspektiivsetel Ukraina ning Valgevene turgudel? "

Kes ikka koera saba kergitab, kui ise seda ei tee.
Lugu ise on siin:
http://www.aripaev.ee/3382/rt_komm_338203.html