Kas Vene oligarhide raha hakkab Eestisse tulema?

Tundub, et meie lõunamaiselt ilusad ilmad on nii vapustavad, et Vene oligarhid eelistavad lõunamerede asemel Tallinnasse tulla. Ajakirjandus on vähem kui kuu aja jooksul kirjutanud kolmest luksusjahist, mille pardal veedavad aega Vene oligarhid.

Kas oligarhide peatumised siin on juhulikud ning kas tõesti on põhjuseks meie väga ilusad ilmad? Ma kipun arvama, et nii see päris ei ole ning tõenäoliselt on lähikuudel oodata Vene oligarhide investeeringuid Maarjamaale.

Eesti üleminek eurole vähem kui viie kuu pärast lisab meie investeerimiskeskkonnale stabiilsust, mida Venemaa majandusel ei ole. Üha enam märke viitab sellele, et Venemaa võimud on hakanud meisse mõnevõrra leebemalt suhtuma ning ma ei välista, et oligarhid on saanud oma riigi otsustajatelt signaale, et Eestis võib äri teha küll.

Seepärast ma ei imestakski, kui järgmise investeerimislaine peavood ei tule enam Soomest ja Rootsist, nagu see oli kahe eelmise majandusbuumi ajal, vaid hoopis Venemaalt.

Kuuldavasti olevat meil müügis kaks panka, Marfin ja Krediidipank. Krediidipank kuulub praegugi suuremalt jaolt Vene kapitalile. Pangal on ka poolsada väikeaktsionäri ning väärtpaberikeskuse statistikat vaadates tundub, et suuromanikud on juulis hakanud väikeaktsionäridelt Krediidipanga aktsiaid kokku ostma. Kuni juuli alguseni oli Krediidipanga aktsionäride struktuur stabiilne. Kolmele juriidilisest isikust välisinvestorile kuulus 95,68% aktsiatest, viiele Eesti juriidilisest isikust 0,69%, viiele välisriigi eraisikust investorile 0,07 ja 55le Eesti eraisikust investorile 3,56% Krediidipanga aktsiatest.

Juulis aga kahanes väikeinvestorite arv oluliselt. Neljale juriidilisest isikust välisinvestorile kuulub 1. augusti seisuga 98,39% Krediidipanga aktsiatest, Eesti juriidilised isikud on oma aktsiad ära müünud, viiele eraisikust välisinvestorile kuulub endiselt 0,07% ning Eesti erainvestorite arv on kahanenud 41-le (neile kuulub 1,54%).

Hodorkovski vangistamine põhjuseks oli siiski Jukose müügiplaan Exxon Mobilile.

Varsti pärast Mihhail Hodorkovski arreteerimist kirjutasin arvamusartikli, et oligarhi vangipaneku peapõhjuseks ei olnud niivõrd tema poliitilised ambitsioonid, kuivõrd soov müüa osa Jukosest Exxon Mobilile. Paraku jäi see versioon üksikuks hundiks poliitversioonide seas ning hakkasin ka ise tasapisi uskuma, et ilmselt mu hüpotees vett ei pea.

Nüüd on aga selgunud, et tõenäoliselt oli mul siiski õigus. Tom Bower kirjutab äsjailmunud raamatus Oil. Money, Politics, and Power in the 21st Century, et võimalik, et Hodorkovski vangipaneku peasüüdlane võib olla Exxon Mobili endine juht Lee Raymond.

Nimelt kohtus Raymond 2003. aasta 25. septembril New Yorgis Venemaa endise presidendi Vladimir Putiniga saamaks kinnitust, et Kreml on nõus Jukose aktsiate müügiga Exxonile. Tegelikult oli Exxon juba dobroo saanud ning presidendi ja tegevjuhi kohtumine pidi olema lihtsalt sisuliselt templiks tehingule.

Kui esialgne tehing pidi hõlmama 25% + üks Jukose aktsia, siis Raymond rääkis Putinile, st Exxon nõustub ostma veerandi Jukose aktsiatest ainult juhul, kui nad tulevikus saavad enamusosaluse.

Putin vastas Raymondile ilmse ärritusega, et Hodorkovski pole talle sellest mitte midagi rääkinud.

„Kuulen sellest esimest korda. Hodorkovski ei rääkinud mulle,“ vastas Putin. Raymond ei pannud tähele, et Putin kordas lauset „Kuulen sellest esimest korda. Hodorkovski ei rääkinud mulle“ kolm korda.

„Eks me näe,“ lausus Putin lõpuks puiklevalt ning lisas, et edaspidi tuleb Raymondil tegelda ministritega.

Putin oli üliärritunud, sest Raymond oli asetanud ta väga ebamugavasse olukorda. Lisaks oli Exxoni ambitsioon saada Jukoses enamus selgelt Putini administratsioonile liig mis liig. Mõned kuud varem oli BP omandanud 50% Venemaa suuruselt kolmandast naftakompaniist TNK. Exxoni pikaajalise eesmärgi täitumine oleks tähendanud, et pool Venemaa naftaleiukohtadest läinuks välisfirmade kätte.

Lisaks sellele ei sallinud Putini administratsiooni asejuht Igor Šetšin juutidest oligarhe, kelle käes oli tol ajal pool Venemaa majandusest. Šetšin on Rosnefti nõukogu liige ning selle naftakompanii kätte läks ka suurem osa hävitatud Jukose varast.

„On hullumeelne mõelda, et Putin laseb kroonijuveeli müüa välismaalastele, et sellest saaks kasu väike grupp juudi bandiite,“ tsiteerib Bower ühte Kremli ametnikku, kelle ütluses peegeldub ka venelaste suhtumine lääneriikidesse.

Täpselt kuu aega hiljem, 25. oktoobri hommikul levis uudis Mihhail Hodorkovski arreteerimisest üle maailma.

Silicon Valley Vene moodi

Veidi vähem kui kaks aastat tagasi kirjutasin loo pealkirjaga „Venemaa majandus seisab ühel jalal“ - see jalg on nafta-ja gaasitööstus. Tollane kirjutis ei olnud muidugi mingi Ameerika avastamine. Seda teavad kõik, kes vähegi idanaabri majandusega kursis on ning eelkõige venelased ise.

Paraku oli neid, kes seda kõva häälega välja ütlesid (vähemalt finantsturgudel), väga vähe. Valdavaks (või vähemalt häälekaimaks) arvamuseks on seni nafta- ja gaasihindade kerkimine ning sellest tulenev Venemaa suur potentsiaal investoritele.

Nüüd hakkab olukord tasapisi muutuma. The New York Times kirjeldas nädalavahetusel, kuidas venelased hakkavad looma oma teaduslinnakut, mille eeskujuks on Californias asuv kuulus Silicon Valley.

Aga nagu Venemaal tihti kombeks, ei tule initsiatiiv mitte altpoolt vaid Kremlist. Moskva lähedal asuvas esialgu nimeta kohas on praegu vaid porised põllud, kasevõsa ning riiklikule põllumajandusinstituudile kuuluvad hooned, kirjeldab asukohta ajaleht. Ehkki analoogilisi ideid on õhus olnud juba aastaid, sai nimetatud projekt riigilt 200 miljonit dollarit ning juba esimesel kuul käis terve rida Kremli ametnikke eesotsas mõjuvõimsa presidendi administratsiooni asejuhi Vladislav Surkoviga Massachusettsi Tehnoloogiainstituudiga tutvumas. Surkovi sõnul võimaldab uus linn isoleerida uusi ärisid bürokraatia kammitsast, mis valitseb Venemaa valitsust täna.

Teaduslinnakut hakkab üles ehitama ja juhtima valitsuse rahastatav fond. Raha hakkab eraldama nõukogu, keda juhib omal ajal Venemaa privatiseerimist juhtinud Anatoili Tšubais.

Eraldi on loodud teadusnõukogu, kes hakkab otsustama, missugustel firmadel lubatakse teaduslinnakusse asuda. Kogu projekti, mille üheks kaasjuhiks on oligarh Viktor Vekselberg, väljamõtlejaks on Kremli bürokraatidest koosnev Moderniseerimise komisjon. Vekselberg määrati kaasjuhiks sellepärast, et ta investeerib päikesepaneelide projekti.

Seni pole mitte kuidagi suudetud Venemaa teaduspotentsiaali kommertsialiseerida. Varasemad riigi poolt finantseeritud riskifirmad mingit märkimisväärset kommertsedu pole saavutanud ja suured kahtlused on ka uue teaduslinnaku suhtes.

Barnaulist pärit California riskikapitalifirma asutaja Jevgeni Zaitsev ütles Venemaa riskikapitalifirmasid iseloomustades, et mida vähem kontrolli, seda parem. „Kui valitsus kontrollib riskifonde, ei tule sealt mingeid riskifonde,“ lisas ta.

Aga see-eest on Vene päritoluga spetsialistid väga hinnatud päris Silicon Valleys. San Francisco piirkonnas pidi venekeelseid spetsialiste olema kokku 30 kuni 60 tuhat, neist tuntuim Google’i asutaja Sergei Brin. Tõsi, Brini vanemad emigreerusid juba nõukogude ajal, kui Sergei oli kuue aastane.

Samas ei taheta tunnistada oma vajakajäämisi. Nimelt sattusid Davosi majandusfoorumis ühte diskussioonipaneeli Delli asutaja Michael Dell ja Venemaa peaminister Vladimir Putin. Kui Dell olevat Putinilt küsinud, kuidas nad saaksid kaasa aidata Vene infotehnoloogiasektori arengule, käratas Putin: „Me ei vaja abi. Me pole invaliidid.“

Antiviirusprogrammide ettevõtte Kaspersky Lab asutaja Jevgeni Kasperski sõnul on Venemaal palju andekaid programmeerijad, aga nende hulgas on väga vähe ettevõtjaid. „Raudne eesriie on nende peas,“ kinnitas ta.

Asi on selles, et vanad teadlaslinnad olid suletud ning elasid paljuski isoleeritud enklaavidena, mistõttu oldi isoleeritud ka reaalsest elust.

Probleem on ka selles, et teadlased ei saa päris hästi aru, mida neilt tahetakse. „Neilt ei taheta ei uut aatomipommi ega uut televiisorit,“ võttis probleemi kokku anonüümseks jäänud Kremli nõunik.

Mantlipärija

Jobsi tervis ja võimalik mantlipärija on tänaste uudiste peateema, neist asjalikeim tundub olevat NYTis. AppleInsider kirjutab võimalikest süüdistustest selle kohta, et Jobsile võidakse esitada süüdistus tervisliku olukorra varjamise eest.

Teine teema on Yahoo uus juht Carol Bartz, kes nimetati sel nädalal.

Veel teemasid:
WSJ: Venemaa kavatseb metallitööstusgigandid kokku liita ning kontrollosalus endale võtta.
- Bank of America kehvast seisust seoses Merryll Lynchi ülevõtmisega. Hiljem selguski, et Merryllist tuli neljandas kvartalis 15,4 miljardit kahjumit.
- Microsoftil on olnud varem mitu korda võimalus olnud otsingu tulemuste järgi reklaami müüa, nagu teeb seda Google'i, aga on need võimalused kasutamata jätnud kartes reklaamikulude kannibalismi.

FT: Mulally ütleb, et vanad ajad autotööstuses ei tule mitte kunagi tagasi.
- California uus Silicon Valley on alternatiivenergia.

Economist: IT-sektor suudab selle kriisi aja paremini hakkama saada kui eelmisel korral.
- Autotööstuse tulevik.
- House built on Sandy.