Eilne The Wall Street Journal kirjutas, et USA kolm suuremat panka, Bank of America, J.P. Morgan ning Wells Fargo hoiuste maht moodustab 33% kogu USA hoiuste mahust. Veel kolm aastat tagasi (2007. aasta keskel) oli nende käes 21% hoiustest. Tegemist on suurima hoiuste turuosa kasvamisega USA ajaloos. Suur osa kasvust on tingitud vastavalt Countrywide´i, Washington Mutuali ning Wachovia ülevõtmisest.
Aga see pole veel kõik. Kolm panka andsid selle aasta esimeses kvartalis 57% eluasemelaenude kogumahust võrrelduna 28 protsendiga 2008. aastal. Nende kolme ja Citigroupi varade mahud olid 31. märtsi seisuga kokku 7,7 triljonit dollarit, mis on 56% enam kui 2007. aasta lõpus. Nelja panga varade mahud kokku on peaaegu kaks korda suuremad kui 46 suuruselt järgmise omad.
Suurbritannias oli 2008. aastal kuue surema panga käes 78% eluasemelaenude turust võrrelduna 66 protsendiga aasta varem.
„Kontsentratsioon riigi tasemel peaks seadusandja muretsema panema, sest see tähendab vähem valikuid ning väiksemat konkurentsi hinnakujundamisel,“ lausus majanduslehele William Isaac, kes juhtis aastatel 1981-1985 Föderaalset hoiuste tagamise fondi. Võib olla isegi veel hullem on see, et konsolideerumine paneb suurema riski üha vähemate inimeste õlule, nii et kui tehakse vigu, saavad need olema hullud.
Artiklis kirjeldatakse olukorda Orlandos, kus suure kontsentratsiooni tõttu on raskem tegutseda väiksematel pankadel, sest suuremad meelitavad üle paremat personali ning juhul, kui mõni väikeettevõte soovib viia oma arveldused teise panka, siis ta vanast pangast enam laenu ei saa.
Võrreldes Eestiga pole sealses panganduses ju kontsentratsiooni ollagi. Finantsinspektsiooni koostatud finantsteenuste turu ülevaatest selgub, et 2009. aasta seisuga oli Swedbanki käes 55 ning SEBi käes 24% eraisikute hoiustest ehk kahe panga käes kokku 79%. Äriühingute hoiuste turul on kontsentreerumine mõnevõrra väiksem – Swedbank 43%, Danske Bank 20% ja SEB 17% ehk kahe suurema käes on 63% ja kolme suurema käes 80% turust. Hoiuste turg tervikuna jaguneb järgmiselt: Swed 47%, SEB 21% ja Danske 15%. Kahe suurema käes 68% ja kolme suurema käes 83%.
Laenuturust on Swedbanki käes 44, SEBil 23 ning Nordea pangal 14% ehk kahe suurema käes on 67 ning kolmel suuremal 81% turust. Eraisikute laenuturust kuulub Swedbankile 47, SEBile 25 ning Nordeale ning Danskele kummalegi 12%, s.t. kahe suurema panga käes on 72% laenuturust.
Ei hakka siin ülejäänud finantsturge välja tooma, sest ka neis on olukord sarnane.
Ajakirjanduses on juba aastaid kostunud kriitikat siinsete suurpankade suhtes. Kriitika on õige, eriti varahalduse kohta käiv. Samas on mindud lihtsama ja rumalama vastupanu teed väites, et peasüüdlaseks on pankade ahned emapankadest omanikud. Ei ole need Erkki Raasuke ja teised Stockholmi ning Kopenhaageni pankurid Eesti pankuritest ahnemad midagi. Nõrk konkurents on hoopis see, mis võimaldab kohalikel pankadel võtta samade teenuste eest kallimat hinda, kui seda teeb emapank oma kodus.
Kuvatud on postitused sildiga JPMorgan Chase. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga JPMorgan Chase. Kuva kõik postitused
kolmapäev, 21. juuli 2010
reede, 16. juuli 2010
Superstaar Jamie
Ei, ma ei hakka siin kirjutama tuntud telekokast Jamie Oliverist, vaid hoopis JPMorgani juhist Jamie Dimonist, kelle juhitav pank teatas eile järjekordselt suurepärastest eelmise kvartali majandustulemustest.
„Praegu pole Wall Streetil praktiliselt ühtegi giganti, võib-olla ainult Jamie,“ rääkis ajalehele The New York Times erakapitalifirma Carlyle asutaja David M. Rubenstein. Just nii, lihtsalt Jamieks Dimonit finantsringkondadeks kutsutaksegi.
Finantskriis tsementeeris Jamie Dimoni finantssuperstaariks: julgeks diilitegijaks, kes ostis siis, kui teised müüsid, korralikuks riskijuhiks, kes suutis vastu pidada eksootilistele äridele, mis kukutas teised ning karismaatiliseks liidriks, kes on sümpaatne nii seadusandjatele kui ka omasugustele kauplejatele, kirjutas mõjukas päevaleht eile.
Ajalehe sõnul on 54-aastane Dimon alles globaalse pangandusimpeeriumi ülesehitamise tee alguses. Algselt hakkas ta finantsimpeeriumi rajama koos Citigroupi legendaarse juhi Sanford I. Weilliga, aga viimane valis oma järglaseks Citigroupi juhtima hoopis Charles Prince’i, kes aga ebaõnnestus täielikult.
Analüütikud märgivad, et ehkki üleüldiselt on JPMorgan tundvalt paremas positsioonis kui enamik konkurente, pole pank liidrikohal mitte üheski valdkonnas.
„Nad ei ole sellises positsioonis nagu Well Fargo jaepanganduses. Nad ei ole American Express kui räägitakse krediitkaartidest. Nad ei ole BlackRock kui vaadata varahaldust,“ lausus Michael Mayo Credit Agricole’ist. „JPMorgan pole võrreldav ka Goldman Sachsiga arenevatel turgudel,“ lisas ta.
Teises kvartalis teenis JPMorgan kasumit 1,09 dollarit aktsia kohta, mis ületas tunduvalt analüütikute ootusi. Standard & Poor’s näiteks ennustas panga teise kvartali kasumiks vaid 75 USA senti. Kasum kasvas kõikides segmentides välja arvatud investeerimispangandus. Kasumit aitas kasvatada ka ebatõenäoliselt laekuvate laenude jaoks ettenähtud reservide vähendamine 1,5 miljardi dollari võrra. Kontserni käive kahanes 8 protsenti 25,6 miljardi dollarini.
Jamie Dimon aga kahandas optimistide entusiasmi kommenteerides, et nad laenureservi vähendamist kasumiks ei loe ning eraisikute laenukahjumid on endiselt kõrged. Kasvavad krediitkaartide laenukahjumid ja ka eluasemelaenude turg on vaevalt stabiliseerunud, lausus ettevõtte endine finantsjuht Michael Cavanagh.
Samas on juhtkond üsna enesekindel, sest pank hakkas eelmise kvartali lõpus aktsiaid tagasi ostma. Seni on seda tehtud poole miljardi dollari eest. Dividende ei suurendata aga enne, kui on selge pilt tõenäoliste laenukahjumite osas ning uutest seadustest tingitud vajadused kapitali järele.
Praegu maksab JPMorgan dividende 5 USA senti kvartalis, mis teeb dividenditootluseks hädised 0,50 protsenti. Enne finantskriisi maksis pank dividende aga 38 USA senti kvartalis.
„Praegu pole Wall Streetil praktiliselt ühtegi giganti, võib-olla ainult Jamie,“ rääkis ajalehele The New York Times erakapitalifirma Carlyle asutaja David M. Rubenstein. Just nii, lihtsalt Jamieks Dimonit finantsringkondadeks kutsutaksegi.
Finantskriis tsementeeris Jamie Dimoni finantssuperstaariks: julgeks diilitegijaks, kes ostis siis, kui teised müüsid, korralikuks riskijuhiks, kes suutis vastu pidada eksootilistele äridele, mis kukutas teised ning karismaatiliseks liidriks, kes on sümpaatne nii seadusandjatele kui ka omasugustele kauplejatele, kirjutas mõjukas päevaleht eile.
Ajalehe sõnul on 54-aastane Dimon alles globaalse pangandusimpeeriumi ülesehitamise tee alguses. Algselt hakkas ta finantsimpeeriumi rajama koos Citigroupi legendaarse juhi Sanford I. Weilliga, aga viimane valis oma järglaseks Citigroupi juhtima hoopis Charles Prince’i, kes aga ebaõnnestus täielikult.
Analüütikud märgivad, et ehkki üleüldiselt on JPMorgan tundvalt paremas positsioonis kui enamik konkurente, pole pank liidrikohal mitte üheski valdkonnas.
„Nad ei ole sellises positsioonis nagu Well Fargo jaepanganduses. Nad ei ole American Express kui räägitakse krediitkaartidest. Nad ei ole BlackRock kui vaadata varahaldust,“ lausus Michael Mayo Credit Agricole’ist. „JPMorgan pole võrreldav ka Goldman Sachsiga arenevatel turgudel,“ lisas ta.
Teises kvartalis teenis JPMorgan kasumit 1,09 dollarit aktsia kohta, mis ületas tunduvalt analüütikute ootusi. Standard & Poor’s näiteks ennustas panga teise kvartali kasumiks vaid 75 USA senti. Kasum kasvas kõikides segmentides välja arvatud investeerimispangandus. Kasumit aitas kasvatada ka ebatõenäoliselt laekuvate laenude jaoks ettenähtud reservide vähendamine 1,5 miljardi dollari võrra. Kontserni käive kahanes 8 protsenti 25,6 miljardi dollarini.
Jamie Dimon aga kahandas optimistide entusiasmi kommenteerides, et nad laenureservi vähendamist kasumiks ei loe ning eraisikute laenukahjumid on endiselt kõrged. Kasvavad krediitkaartide laenukahjumid ja ka eluasemelaenude turg on vaevalt stabiliseerunud, lausus ettevõtte endine finantsjuht Michael Cavanagh.
Samas on juhtkond üsna enesekindel, sest pank hakkas eelmise kvartali lõpus aktsiaid tagasi ostma. Seni on seda tehtud poole miljardi dollari eest. Dividende ei suurendata aga enne, kui on selge pilt tõenäoliste laenukahjumite osas ning uutest seadustest tingitud vajadused kapitali järele.
Praegu maksab JPMorgan dividende 5 USA senti kvartalis, mis teeb dividenditootluseks hädised 0,50 protsenti. Enne finantskriisi maksis pank dividende aga 38 USA senti kvartalis.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
Postitused
