Tehnoloogiagigantide rahapakid

Juba pikemat aega on tehnoloogiagigantide bilanssides üüratu suured rahakogused – tänaseks on neist kaheksa suurema bilanssidel raha kokku 125 miljardit dollarit, kirjutab The Wall Street Journal.

Tehnoloogiasektor on olnud viimastel aastatel aktiivne ülevõtmistel, mis tavaliselt toob endaga kaasa surve ülevõtja aktsia hinnale. Tehnoloogiagigantidega pole aga midagi taolist juhtunud.

Näiteks oleks üsna loogiline, et Inteli aktsia hind oleks kukkunud pärast teadet, et maailma suurim mikrokiipide tootja soovib osta 7,68 miljardi dollari eest küberturvafirma McAfee. Turg on ülevõtmisse (sellega seotud kuludesse) aga suhtunud üsna soosivalt. Turg on heaks kiitnud ka teisi sektori ülevõtmisi.

Tarkvaragigant Oracle on alates 2005. aastast kulutanud ülevõtmistele 28 miljardit dollarit. Aktsia hind on selle ajaga kerkinud 67%. Hewlett-Packard on alates 2005. aastast ostnud kuus ettevõtet kokku 25 miljardi dollari eest ja aktsia hind on sama aja jooksul kerkinud 82%. Peamiselt tehnoloogiaettevõtete hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks on samal ajal aga langenud 1,3%.

Microsoft on ostnud viis ettevõtet 9 miljardi dollari eest, mis on turuväärtusi arvestades tunduvalt väiksem summa ning aktsia hind on alates 2005. aastast langenud 10%.

Tehnoloogiagigandid kasutavad bilansis olevat raha ka aktsiate tagasiostmiseks. Kaheksa suuremat tehnoloogiafirmat on viimastes kvartalites kulutanud aktsiate tagasiostmiseks 13 miljardit dollarit.

Kuna tehnoloogiasektor genereerib igal aastal kümneid miljardeid dollareid, kasvab raha ettevõtete bilanssidel dividendide suurendamisele ja aktsiate tagasiostmisele vaatamata. Seetõttu ennustabki majanduslehe mõjukas rubriik Kuuldused tänavalt (Heard on the Street), et suuri ülevõtmistehinguid on tulemas veelgi.

Kuid kõige kindlam ei ole siiski mitte ülevõtmine vaid innovatsioon. Kahe kõige väiksema ülevõtja, Google’i ja Apple’i aktsiate hinnad on alates 2005. aastast kerkinud 150 ja 680%. Nende puhul oleks dividendide maksmine ning aktsiate tagasiostmine olla üsna jumekas. Mõlema ettevõtte turuväärtusest moodustab bilansis olev raha umbes 20%. Selle kontodel hoidmine ei ole aga eriti tark tegu.

Tehnoloogiasektori hea algus

Juba enne esimeste majandustulemuste avaldamist ennustasid paljud, et tehnoloogiasektori ettevõtete majandustulemused võivad tulla head. Nii kirjutas The Wall Street Journal esmaspäeval, et eratarbijate nõudlus nutitelefonide, sülearvutite, tarkvara ja muude toodete järel on vaatamata majanduslikule ebakindlusele endiselt kõrge. Peale selle on ka ettevõtted hakanud tasapisi taas kulutama serverite ja võrguseadmete ostmiseks.

Optimistid said oma veendumustele päris korraliku kinnituse üleeile hilisõhtul, kui eelmise kvartali majandustulemustest teatas Intel. Maailma suurim mikrokiipide tootja teatas teise kvartali puhaskasumiks 2,89 miljardit dollarit ehk 51 USA senti aktsia kohta. Viimati suutis kontsern teenida kvartaliga üle 2,5 miljardi dollari tehnoloogiamulli harjal ehk 2000. aastal. Kolmanda kvartali brutokasumi marginaaliks prognoosib ettevõte muljetavaldavad 67 protsenti (suurem kui Tallinna Veel).

Ehkki tulemuste esimese reaktsioonina hüppas aktsia hind üle 8 protsendi jäi väärtpaberi eilseks lõplikuks tõusuks 1,67 protsenti.

Tänane The Wall Street Journal hoiatab siiski, et ajalooliselt on Inteli aktsia jaoks olnud brutokasumimarginaali tipp müügisoovituse signaaliks. J.P. Morgani analüütik Christopher Danely lausus majanduslehele, et on juba signaale, et nõudlus personaalarvutite järele kahaneb Euroopas, Hiinas ja USAs ning edasine sõltub paljuski sellest, kuidas maailma majandus edeneb.

Inteli kolmeprotsendiline dividenditootlus on teistest tehnoloogiahiidudest tunduvalt suurem, aga vaatamata aktsia viimaste päevade hinnarallile võib investeering osutuda surnud rahaks, hoiatab majandusleht mõjukas rubriigis Heard on the Street.

Täna avaldab teise olulise tehnoloogiasektori esindajana teise kvartali tulemused Google.