Homme aasta tagasi langesid USA ja palju teised (ka Eesti) aktsiaturud sajandi suurima finantskriisi madalaimale tasemele ning viimased 12 kuud on toimunud tormiline tõus. Dow Jonesi tööstuskeskmine on sellest ajast kerkinud 61, S&P 500 indeks 68 ning Talllinna börsiindeks OMXT koguni 127 protsenti.
Vana investeerimistõe, osta siis kui veri on tänavatel, paikapidavus sai järjekordse kinnituse. Dow koosseisu 30 liikmest on enam kui 100 protsenti tõusnud 10 ettevõtte (Bank of America, American Express, JPMorgan Chase, Alcoa, Caterpillar, General Electric, Boeing, DuPont, Walt Diseńey ja Hewlett-Packard) aktsiate hinnad.
Aasta tagasi oli investorite elu parim ostuvõimalus. Warren Buffett kirjutas eelmise aasta majandusaruandes, et 12 kuud tagasi sadas kuldvihma. Näiteks Fordi aktsia on selle ajaga kerkinud kahelt dollarilt 13 dollarile. (Üks noor kolleeg küsis mult juba siis, kui Fordi aktsia oli kerkinud üle kolme dollari taseme, et kas võtad kasumi välja. Loomulikult oli vastuseks „ei“).
Täna nii häid ostuvõimalusi ei ole ja kui on, siis on neid väga keeruline leida, aga see ei tähenda, et aktsiaid ostma ei peaks. Värske Barrons kirjutab, et täna peaksid USA aktsiad olema üks paremaid varaklasse maailmas, eriti juhtivaktsiad (blue chips). Investeerimisajakiri tsiteerib prominentset fondijuhti, Bostonis asuvat GMO kaasasutajat Jeremy Granthami, kelle sõnul on tegemist parima varaklassiga järgmise seitsme aasta jooksul, mille keskmiseks tootluseks tuleb peaaegu seitse protsenti (pärast inflatsiooni maha arvamist).
Ka tänane The Wall Street Journal kirjutab, et paljud usuvad, et USA aktsiaturge ootab ees tõus, seda eriti siis, kui intressid hakkavad tõusma. Tavaliselt on intresside tõus aktsiate jaoks küll pärssivaks teguriks, kuid seekord võib olla teisiti. Loogika seisneb selles, et intresside tõusu korral hakkavad võlakirjade hinnad langema ja intresside tõus saab olema ka signaaliks, et majandusel läheb juba paremini.
Barronsi sõnul näivad isuäratavad ka juhtivate Euroopa riikide (Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa) aktsiaturud.
Tallinna börs on juba pea viis aastat tagasi olnud ja jääb ilmselt ka edaspidi suureks kasiinoks. Nüüdseks juba vägagi tõenäoliseks muutunud liitumine eurotsooniga toob siia ilmselt uusi välisinvestoreid (Eestis soovib hakata maaklerteenust pakkuma üks väga suur USA pank). Aga olematuks jäänud likviidsus teeb meie koduturu väga riskantseks ehkki oskuslikele spekulantidele pakub see veel suuremaid võimalusi. Paljuski sõltub sellest, kas valitsus suudab viia Eesti Energia börsile. Kui suudab, siis on Tallinna börsil vähemalt mõneks ajaks küllaltki korralikku tõusuruumi.
Kui aga teatud poliitilised jõud suudavad Eesti Energia IPO nurjata, siis on kohaliku börsi tulevik vägagi tume. Aga jaanipäevaks peaks olema kõik selge.
Kuvatud on postitused sildiga finantskriis. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga finantskriis. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 8. märts 2010
reede, 2. jaanuar 2009
In spe
“On üsna oluline meeles pidada, et aktsiaturud toibuvad tavaliselt just kriiside ajal ning praegu üritatakse kohe pärast plahvatuse toimumist tolmupilvest läbi murda,” põhjendas investeerimisfirma Seven Investment Management investeeringute juht Justin Urquahart Stewart uudisteagentuurile Reuters uue aasta esimese kauplemispäeva optimismi nii Aasia kui ka Euroopa aktsiaturgudel.
Ühes on kõik eksperdid ühisel meelel - mingil ajal saavutavad turud põhja ning hakkavad taas tõusma. Ühed arvavad, et see juhtus juba novembris, mil aktsiaturud kukkusid mitme aasta madalaimale tasemele ning on hakanud tasapisi tõusma. Teised seevastu usuvad, et põhi pole veel käes ning oodata tuleb veel kuid. Investeerimispanga JPMorgan Chase aktsiaturgude peastrateeg Thomas J. Lee kinnitas ajalehele The New York Times, et tema usub, et selle aasta alguses tuleb veel üks müügilaine.
Ma ei hakkas siin rääkima Islandi börsi 97 ning Venemaa börsi 71-protsendilisest kukkumisest. Ka arenenud riikide börsidel olid kukkumised katastroofilised. Helsingi börs miinus 50, Stockholm ja London miinus 47 ning Saksamaa miinus 40 protsenti. New Yorgi börsil oli ajaloo kehvuselt kolmas aasta, peamiselt tehnoloogiasektori aktsiate hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks kukkus 40,5 protsenti olles kehvem isegi tehnoloogiamulli lõhkemisest aastal 2001.
Ülioptimistlikud, kelle esindajaks on USA investeerimisfirma Leuthold Group juhatuse esimees Steve Leuthold, kes Wall Street Journali hinnngul on tavaliselt pessimistlik, soovitab seekord aega ja vaeva mitte eriti kulutada sellele, mida osta, sest enamik sektoreid ja aktsiaid on hinna poolest soodsad.
Ka Tallinna börs alustas uut aastat üsna optimistlikult. Kuna koduturul hakkas kukkumine tunduvalt varem, 22 kuud tagasi, siis võib uskuda, et oluliselt Tallinna börs enam eriti ei lange. Samas pole näha ka erilist tõusumootorit .
Ühes on kõik eksperdid ühisel meelel - mingil ajal saavutavad turud põhja ning hakkavad taas tõusma. Ühed arvavad, et see juhtus juba novembris, mil aktsiaturud kukkusid mitme aasta madalaimale tasemele ning on hakanud tasapisi tõusma. Teised seevastu usuvad, et põhi pole veel käes ning oodata tuleb veel kuid. Investeerimispanga JPMorgan Chase aktsiaturgude peastrateeg Thomas J. Lee kinnitas ajalehele The New York Times, et tema usub, et selle aasta alguses tuleb veel üks müügilaine.
Ma ei hakkas siin rääkima Islandi börsi 97 ning Venemaa börsi 71-protsendilisest kukkumisest. Ka arenenud riikide börsidel olid kukkumised katastroofilised. Helsingi börs miinus 50, Stockholm ja London miinus 47 ning Saksamaa miinus 40 protsenti. New Yorgi börsil oli ajaloo kehvuselt kolmas aasta, peamiselt tehnoloogiasektori aktsiate hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks kukkus 40,5 protsenti olles kehvem isegi tehnoloogiamulli lõhkemisest aastal 2001.
Ülioptimistlikud, kelle esindajaks on USA investeerimisfirma Leuthold Group juhatuse esimees Steve Leuthold, kes Wall Street Journali hinnngul on tavaliselt pessimistlik, soovitab seekord aega ja vaeva mitte eriti kulutada sellele, mida osta, sest enamik sektoreid ja aktsiaid on hinna poolest soodsad.
Ka Tallinna börs alustas uut aastat üsna optimistlikult. Kuna koduturul hakkas kukkumine tunduvalt varem, 22 kuud tagasi, siis võib uskuda, et oluliselt Tallinna börs enam eriti ei lange. Samas pole näha ka erilist tõusumootorit .
kolmapäev, 31. detsember 2008
Annus Horribilis – mullide lõhkemise aasta
Aasta tagasi ei suutnud ilmselt mitte keegi maailmas ennustada, milliseks tänase päevaga otsa saav aasta kujuneb.
Seda vaatamata asjaolule, et esimesed mullid olid tolleks ajaks juba lõhkenud ning märke, et olukord võib minna väga hapuks, oli kogunenud juba küll ja küll.
Esimese mulli lõhkemise osalised olime me ise. Tallinna börsil hakkasid aktsiate hinnad kukkuma 2007. aasta veebruaris, millele järgnesid riburadapidi enamik teisi Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturge. Olime ju mõned aastad tagasi selle seltskonna tõusu eesotsas ning seetõttu on ka mõnevõrra loomulik, et meile langes ka langustrendi suunanäitaja „austav“ ülesanne.
Pool aastat hiljem hakkasid kinnisvaramullid lõhkema ka mujal ning 2007. aasta suvel plahvatas esimene miin – investeerimispanga Bearn Sterns’si kaks riskifondi panid pillid kokku. Tegemist oli algava krediidikriisi esimeste ohvritega ning kolmveerand aastat hiljem läks hingusele ka investeerimispank ise. Kulminatsiooni (loodetavasti) saavutas kriis selle aasta septembris, mil läks pankrotti investeerimispank Lehman Brothers.
Sellega oli täielikult rebenenud odava laenu mull, mille pehmemat varianti tajume ka meie, jõhkramal kujul aga Wall Street, Island, Läti ja paljud teised riigid ning regioonid. Mulle tundub, et Balti riikide majanduskriisi tõttu on suurim kannatajaks hoopis Rootsi, mille kroon kukkus vähem kui poole aastaga pea veerandi Eesti krooni võrra 1,43 kroonile (suvel oli Rootsi krooni kurss 1,67 Eesti krooni). Oli ju sügiskuudel Rootsi ajakirjanduse peateemaks hirmu ja õudusjutud Balti riikide kohta. Seega vähemalt osaliselt nimetada Rootsi krooni nõrgenemise põhjuseks Balti riikide majandust, sest nende pangad on siinses regioonis liiga tugevasti eksponeeritud.
Kinnisvaramulli lõhkemisest ning selle põhjustanud krediidikriisist on palju räägitud, aga peaaegu täiesti on tähelepanu alt välja jäänud toorainemulli lõhkemine, mis on olnud sama prominentne. Tõsi, nafta hinna kukkumisest kahe kolmandiku võrra on küll räägitud, aga seda on võetud pigem kui krediidikriisiga kaasnevat ja peatselt mööduvat nähtust. Muidugi on nafta ja teiste toorainete hinna kukkumises (välja arvatud kuld) süüdi ka krediidikriis, aga samas oli toorainehindadel ning enne kukkumist täiesti selged mulli tunnused. Nagu selgus, oli samasugune mull suures osas vaid ühele jalale (nafta- ja gaasitööstus) toetuv Venemaa majandus, aga paljude naftariikide ja teiste vaid toorainele toetunud riikide majandused .
Miks need mullid tekkisid? Paljude arvates (olen ka ise nende hulka kuulunud) pani neile aluse eelmise sajandi lõpu tehnoloogiamulli lõhkemisele ning 11. septembri terrorirünnakule järgnenud agressiivne intresside langetamine USA Föderaalreservi tollase juhi Alan Greenspani poolt. Madalad intressid panid aluse nii globaalsele kinnisvararallile kui ka toorainehindade kerkimisele taevastesse kõrgustesse.
Viimasel ajal olen aga hakanud üha rohkem kaldunud arvama, et finantsurgude sajandi kriisile pandi alus juba paar aastakümmet varem, kaheksakümnendatel aastatel. Tollane majanduse liberaliseerimine pani alguse finantsturgude globaliseerimisele. Aga tänasele kriisile tugeva vundamendi rajajaks võib pidada hoopis revolutsiooni arvutitööstuses, mis põhjustas samasuguse revolutsiooni ka tuletisväärtpaberite turul. Tänu võimsatele arvutitele on nüüd imelihtne- ja -kiire vajalike arvutuste tegemine ning tuletisväärtpaberite väärtuste arvutamine. See põhjustas uute ja keeruliste tuletisväärtpaberitel põhinevate uute finantstoodete (kaasa arvatud paksu pahandust tekitanud kinnisvaralaenudel põhinevate väärtpaberite) ning peamiselt neisse toodetesse investeerivate riskifondide (hedge fund) plahvatusliku kasvu.
Tähelepanuväärse hoiatuse tuletisväärtpaberitel põhinevate toodete ohtlikkusele andis riskifondi Long-Term Capital Management (nn nobelistide fondi) kokku kukkumine kümme aastat tagasi. USA Föderaalreserv organiseeris siis fondi päästmise. Ilmselt oli see viga, sest kui oleks siis lastud fondil rahulikult põhja minna, oleks see endaga kaasa toonud tänastega analoogilisi sündmusi, aga mitte nii laastaval kujul.
Legendaarne investor Warren Buffett on varem öelnud tuletisväärtpaberid on finantsturgudele nagu massihävitusrelvad. Tänaseks on tema ennustus täitunud ning finantsurgudel osalejad, aga mitte ainult nemad, olid osa saamas sajandi õudsaimast aastast finantsturgudel.
Seda vaatamata asjaolule, et esimesed mullid olid tolleks ajaks juba lõhkenud ning märke, et olukord võib minna väga hapuks, oli kogunenud juba küll ja küll.
Esimese mulli lõhkemise osalised olime me ise. Tallinna börsil hakkasid aktsiate hinnad kukkuma 2007. aasta veebruaris, millele järgnesid riburadapidi enamik teisi Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturge. Olime ju mõned aastad tagasi selle seltskonna tõusu eesotsas ning seetõttu on ka mõnevõrra loomulik, et meile langes ka langustrendi suunanäitaja „austav“ ülesanne.
Pool aastat hiljem hakkasid kinnisvaramullid lõhkema ka mujal ning 2007. aasta suvel plahvatas esimene miin – investeerimispanga Bearn Sterns’si kaks riskifondi panid pillid kokku. Tegemist oli algava krediidikriisi esimeste ohvritega ning kolmveerand aastat hiljem läks hingusele ka investeerimispank ise. Kulminatsiooni (loodetavasti) saavutas kriis selle aasta septembris, mil läks pankrotti investeerimispank Lehman Brothers.
Sellega oli täielikult rebenenud odava laenu mull, mille pehmemat varianti tajume ka meie, jõhkramal kujul aga Wall Street, Island, Läti ja paljud teised riigid ning regioonid. Mulle tundub, et Balti riikide majanduskriisi tõttu on suurim kannatajaks hoopis Rootsi, mille kroon kukkus vähem kui poole aastaga pea veerandi Eesti krooni võrra 1,43 kroonile (suvel oli Rootsi krooni kurss 1,67 Eesti krooni). Oli ju sügiskuudel Rootsi ajakirjanduse peateemaks hirmu ja õudusjutud Balti riikide kohta. Seega vähemalt osaliselt nimetada Rootsi krooni nõrgenemise põhjuseks Balti riikide majandust, sest nende pangad on siinses regioonis liiga tugevasti eksponeeritud.
Kinnisvaramulli lõhkemisest ning selle põhjustanud krediidikriisist on palju räägitud, aga peaaegu täiesti on tähelepanu alt välja jäänud toorainemulli lõhkemine, mis on olnud sama prominentne. Tõsi, nafta hinna kukkumisest kahe kolmandiku võrra on küll räägitud, aga seda on võetud pigem kui krediidikriisiga kaasnevat ja peatselt mööduvat nähtust. Muidugi on nafta ja teiste toorainete hinna kukkumises (välja arvatud kuld) süüdi ka krediidikriis, aga samas oli toorainehindadel ning enne kukkumist täiesti selged mulli tunnused. Nagu selgus, oli samasugune mull suures osas vaid ühele jalale (nafta- ja gaasitööstus) toetuv Venemaa majandus, aga paljude naftariikide ja teiste vaid toorainele toetunud riikide majandused .
Miks need mullid tekkisid? Paljude arvates (olen ka ise nende hulka kuulunud) pani neile aluse eelmise sajandi lõpu tehnoloogiamulli lõhkemisele ning 11. septembri terrorirünnakule järgnenud agressiivne intresside langetamine USA Föderaalreservi tollase juhi Alan Greenspani poolt. Madalad intressid panid aluse nii globaalsele kinnisvararallile kui ka toorainehindade kerkimisele taevastesse kõrgustesse.
Viimasel ajal olen aga hakanud üha rohkem kaldunud arvama, et finantsurgude sajandi kriisile pandi alus juba paar aastakümmet varem, kaheksakümnendatel aastatel. Tollane majanduse liberaliseerimine pani alguse finantsturgude globaliseerimisele. Aga tänasele kriisile tugeva vundamendi rajajaks võib pidada hoopis revolutsiooni arvutitööstuses, mis põhjustas samasuguse revolutsiooni ka tuletisväärtpaberite turul. Tänu võimsatele arvutitele on nüüd imelihtne- ja -kiire vajalike arvutuste tegemine ning tuletisväärtpaberite väärtuste arvutamine. See põhjustas uute ja keeruliste tuletisväärtpaberitel põhinevate uute finantstoodete (kaasa arvatud paksu pahandust tekitanud kinnisvaralaenudel põhinevate väärtpaberite) ning peamiselt neisse toodetesse investeerivate riskifondide (hedge fund) plahvatusliku kasvu.
Tähelepanuväärse hoiatuse tuletisväärtpaberitel põhinevate toodete ohtlikkusele andis riskifondi Long-Term Capital Management (nn nobelistide fondi) kokku kukkumine kümme aastat tagasi. USA Föderaalreserv organiseeris siis fondi päästmise. Ilmselt oli see viga, sest kui oleks siis lastud fondil rahulikult põhja minna, oleks see endaga kaasa toonud tänastega analoogilisi sündmusi, aga mitte nii laastaval kujul.
Legendaarne investor Warren Buffett on varem öelnud tuletisväärtpaberid on finantsturgudele nagu massihävitusrelvad. Tänaseks on tema ennustus täitunud ning finantsurgudel osalejad, aga mitte ainult nemad, olid osa saamas sajandi õudsaimast aastast finantsturgudel.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
