Kolmandik Norma aktsionäridest ei võtnud Autolivi pakkumist vastu

Enam kui kolmandik Norma aktsionäridest ei võtnud Autolivi ülevõtmispakkumist vastu, selgub Väärtpaberikeskuse registrist.

Mai alguse seisuga oli autode turvaseadmete tootjal 663 aktsionäri võrrelduna 1728 aktsionäriga vahetult enne ülevõtmispakkumisest teatamist. Eesti juriidilistest isikutest kontoomanike arv kukkus 81 protsenti 42 investorini ning välismaistest juriidilistest isikutest kontoomanike arv poole võrra 14 kontoomanikuni. Eesti eraisiktest aktsionäride arv langes 62 protsenti 560 kontoomanikuni.

Vahetult enne ülevõtmispakkumise teatavaks saamist oli Normal rekordiliselt 1785 aktsionäri.

Eesti investorid saavad Norma aktsiate eest 210 miljonit krooni

Norma aktsiate ülevõtmisel laekub investoritele 22. aprillil 520 miljonit ning kui Autoliv võtab üle ka ülejäänud Norma aktsiad, veel 76 miljonit krooni. Enne ülevõtmispakkumise tegemist kuulus Eesti eraisikutele 9,12 ning juriidilistele isikutele 8,1 protsenti autode turvaseadmete tootja aktsiatest. Seega saavad Eesti eraisikud Norma aktsiate eest kokku 111 ning Eesti ettevõtted 98,5 miljonit krooni.

Eesti Telekomi aktsiate eest said Eesti väikeinvestorid kokku veidi alla poole miljardi krooni, Saku Õlletehase aktsiate eest umbes 70 miljonit ning Hansapanga aktsiate eest viis aastat tagasi 4,5 miljardit krooni.

Eesti börsiettevõtetel lisandus veebruaris hulgaliselt aktsionäre

Jaanuaris oli Tallinna börs peajagu teistest börsides parem, tänu millele lisandus meie börsiettevõtetele märkimisväärselt uusi aktsionäre, selgub Väärtpaberite keskregistri koduleheküljelt. Rekordiliseks kerkis Baltika, Harju Elektri, Norma ning Tallinna Vee aktsionäride arv.

Suurim tõusja oli Norma, kelle aktsionäride arv kasvas veebruaris 8,3 protsenti 1785 kontoomanikuni. Esimesel märtsil teatas Autoliv ülevõtmispakkumisest Norma aktsiatele hinnaga 92,31 krooni ehk 28,3 protsenti eelmise päeva sulgemishinnast kõrgemal. Siin-seal kostvate infokildude põhjal võib oletada, et teatud ringkondade jaoks oli pakkumine varem teada. Kuna Autoliv oli pidanud eelnevalt läbirääkimisi enam kui viie fondiga, pole infoleke ka mingi ime.

Üle viie protsendi kerkis ka Tallinna Vee aktsionäride arv. Esimese märtsi seisuga on vee-ettevõttel 2033 aktsionäri. Üle 2000 kontoomaniku pole Tallinna Veel olnud vähemalt 2006. aasta novembrist. 2005. aasta mais toimunud aktsiate avalikul esmaemissioonil (IPO) märkis Tallinna Vee aktsiaid 2200 investorit.

Olympic EG aktsionäride arv kasvas 6,5 protsenti 3670 kontoomanikuni. Aktsionäride arv kahanes Järvevanal, Tallinna Kaubamajal ning Viisnurgal.

Norma oli parem aktsia kui Eesti Telekom

Tänases Postimehes lausuvad Rene Ilves ning LHV analüütik Kristo Oiderma, et Norma aktsia pole olnud investorisõbralik. Päriselt sellega nõustuda ei saa. Norma on olnud börsil alates 1996. aasta 19. augustist ning aktsia hind oli siis 20,35 krooni. Seega ülevõtmispakkumise vastuvõtmise korral teenivad tolleaegsed aktsionärid tulu 72 krooni aktsia kohta, millele lisandub 52 krooni dividende. Kokku on tulusus investeeringutelt üle viie korra.

Eesti Telekomi 1999. aasta avaliku esmaemissiooni hind oli aga 85 krooni ning aktsiate väljaostmishind 93 krooni aktsia ehk enam kui kümne aastaga kerkis Eesti Telekomi aktsia hind vaid 9,5 protsenti. Kui siia lisada dividendid, mida Eesti Telekom maksis nende aastate jooksul kokku 82 krooni, saame investeeringu tootluseks 106 protsenti ehk kordades vähem kui Normal.

„Olen veendunud, et Norma börsil olek on täiesti mõttetu ning väikeaktsionäridele ostupakkumise tegemine on vaid aja küsimus,” ütles investeerimispanga Trigon Capital toonane peaanalüütik Toomas Reisenbuk 2000. aasta sügisel.

Alates sellest ajast on ikka ja jälle spekuleeritud, et nüüd teeb Autoliv ülevõtmispakkumise ning aktiivsed ja spekulatiivsed investorid panustasid Norma ülevõtmisele. Nende jaoks, kes ostsid Norma aktsiaid aastatel 2002 kuni 2005 ning panustasid kas ettevõtte ülevõtmisele või erakorraliste dividendide väljamaksmisele, pole tõesti nii hästi läinud. Spekulatsioon on risk ja mulle tundub, et neil tuleks tunnistada, et panustamine ei täitnud oma eesmärgi.

Aga pikaajalised ehk nn kaitsvad investorid peaksid rahul olema. Kahju muidugi, et Norma taoline ettevõte börsilt ära läheb. Siinkohal ei jää mul veelkord muud öelda, mida ma kirjutasin Eesti Telekomi mineku puhul – Tallinna börsist jäävad järele vaid riismed.

Muidugi on väikeinvestorite jaoks ebaõiglane, et ettevõtte bilansis olev raha läheb kogu täiega suuromanikule. Aga see on juba teine teema. Selleks teemaks on börsiettevõtete täielik sõltuvus suuromaniku suvast.