Kui TeliaSonera tegi eelmisel sügisel ülevõtmispakkumise Eesti Telekomi aktsiatele, olid investorid väga nördinud eelkõige sellepärast, et nende arvates oli tegemist kindla dividendiaktsiaga. Paraku pole dividendid kunagi kindlad, seda eriti Eestis, sest meie börsiettevõtetel ei ole mitte kellelgi kindlat dividendipoliitikat ning välja makstavad dividendid sõltuvad peamiselt suuromaniku suvast.
Ehkki USA, Suurbritannia ja teiste lääneriikide börsil noteeritud suurettevõtetel on reeglina välja kujunenud dividendipoliitika, pole ka nendelt omanikutulu saamine sugugi kindel.
Kuni kolmapäevani oli üheks heaks dividendaktsiaks BP, mis maksis omanikutulu 36,417 Suurbritannia penni aktsia kohta. Kolmapäeval oli naftahiid sunnitud president Barack Obama administratsiooni surve tõttu vähemalt selleks aastaks dividendide väljamaksmise peatama.
Dividendide järsus alandamises ei ole siiski midagi erakordset. Eelmise aasta alguses teatasid dividendide järsust vähendamisest General Electric ja terve rida suurpanku (muuhulgas Wells Fargo).
Ehkki ma ise olen samuti propageerinud investeerimist dividendiaktsiatesse, seda eriti praegusel ebakindlal ajal, ei tohi loota ainult ühele-kahele aktsiale, sest pole mingit garantiid, et ka kõige parem dividendimaksja teeb seda igavesti ning samuti pole ka mingit garantiid, et hea dividendimaksja ei lähe kunagi pankrotti ja seejärel likvideerimisele.
The New York Times pööras tähelepanu asjaolule, et börsil kaubeldava indeksifondi iShares Dow Jones Select Dividend Index Fund (sümbol DVY), mis investeerib peamiselt suure dividenditootlusega aktsiatesse, viie viimase aasta tootlus on jäänud S&P 500 indeksile alla.
Samas väidab analüüsikeskus Ned Davis Research, et nendel, kes investeerisid 1972. aastal S&P 500 indeksi dividendiaktsiate aktsiatesse 100 dollarit, oli eelmise aasta lõpuks see investeering kasvanud 2266 dollarini, aga need, kes investeerisid sama summa lihtsalt S&P 500 aktsiatesse, on sama ajaga kaotanud 39 protsenti.
Ühesõnaga, mitte ükski suure dividenditootlusega aktsia ei pruugi ilmtingimata olla kindel investeering, küll nende hulgast arukalt valitud aktsaid on üsna hea investeering pikas perspektiivis.
Kuvatud on postitused sildiga dividendid. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga dividendid. Kuva kõik postitused
reede, 18. juuni 2010
reede, 30. aprill 2010
Eesti börsiettevõtete dividendid sõltuvad suuromaniku suvast
Käesolev aasta on Eesti investoreid juba õnnistanud suure dividendisaagiga. Tallinna Kaubamaja maksab sel aastal omanikutulu 1,6, TallinnaVesi 2,2 ning Merko Ehitus koguni üle kolme korra rohkem kui eelmisel aastal. Neist kaks viimast maksavad sügaval masu ajal dividende rekordilises mahus.
Investorid on rõõmsad ja ilmselt õigusega. Samas häirib mind see, et aktsionäridele välja makstavad dividendid sõltuvad suuromaniku suvast.
Eesti börsiettevõtetel ei ole välja kujunenud dividendipoliitikat. Balti riikides on see minu teada ainsamana olemas Leedu telekomifirmal TEO. Eesti Telekom kuulutas dividendipoliitika välja seoses börsilt lahkumisega, sest suuromanikul oli tarvis Eesti riigilt aktsiad kätte saada ning Eesti riigil omakorda kindlustada tulumaksude saamine. Ka Hansapank kuulutas omal ajal välja dividendipoliitika, aga samuti ei jõudnud ta seda ellu viia, sest Swedbank viis ettevõtte börsilt minema.
Meil on aga olukord selline, et investoreid rõõmustatakse suurte dividendidega peaasjalikult siis, kui ettevõtte suuromanikul on hädasti raha vaja. Nii saavad Tallinna Vee aktsionärid 25 krooni aktsialt tänu Tallinna Linna eelarve kehvale olukorrale. 2001. aastal maksis Tallinna Kaubamaja omanikutulu 10 krooni aktsia kohta ehk seitse korda suuremas mahus kui aasta varem. Põhjuseks oli suuromaniku osalemine Eesti Raudtee erastamisel. Sel aastal saavad kaubamaja aktsionärid vaatamata ettevõtte suurele kahjumile dividende 25 sendi võrra ehk 62,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Ei tea mis võiks selle põhjuseks olla, sest on üsna tõenäoline, et sisetarbimine jääb meil nõrgaks veel päris mitmeks aastaks? Oletan, et suuromanikel on vaja oma muude ettevõtte võlgu tasuda.
Merko Ehituse juhid põhjendavad hiiglaslikke dividende kapitali struktuuri parandamisega, mis on ilmselt osaliselt küll õige, aga ainsa põhjendusena mitte väga veenev.
Investorid on rõõmsad ja ilmselt õigusega. Samas häirib mind see, et aktsionäridele välja makstavad dividendid sõltuvad suuromaniku suvast.
Eesti börsiettevõtetel ei ole välja kujunenud dividendipoliitikat. Balti riikides on see minu teada ainsamana olemas Leedu telekomifirmal TEO. Eesti Telekom kuulutas dividendipoliitika välja seoses börsilt lahkumisega, sest suuromanikul oli tarvis Eesti riigilt aktsiad kätte saada ning Eesti riigil omakorda kindlustada tulumaksude saamine. Ka Hansapank kuulutas omal ajal välja dividendipoliitika, aga samuti ei jõudnud ta seda ellu viia, sest Swedbank viis ettevõtte börsilt minema.
Meil on aga olukord selline, et investoreid rõõmustatakse suurte dividendidega peaasjalikult siis, kui ettevõtte suuromanikul on hädasti raha vaja. Nii saavad Tallinna Vee aktsionärid 25 krooni aktsialt tänu Tallinna Linna eelarve kehvale olukorrale. 2001. aastal maksis Tallinna Kaubamaja omanikutulu 10 krooni aktsia kohta ehk seitse korda suuremas mahus kui aasta varem. Põhjuseks oli suuromaniku osalemine Eesti Raudtee erastamisel. Sel aastal saavad kaubamaja aktsionärid vaatamata ettevõtte suurele kahjumile dividende 25 sendi võrra ehk 62,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Ei tea mis võiks selle põhjuseks olla, sest on üsna tõenäoline, et sisetarbimine jääb meil nõrgaks veel päris mitmeks aastaks? Oletan, et suuromanikel on vaja oma muude ettevõtte võlgu tasuda.
Merko Ehituse juhid põhjendavad hiiglaslikke dividende kapitali struktuuri parandamisega, mis on ilmselt osaliselt küll õige, aga ainsa põhjendusena mitte väga veenev.
esmaspäev, 22. märts 2010
Dividendid tulevad tagasi
Esmakordselt pärast kaks aastat kestnud vaheaega on S&P 500 indeksi koosseisu ettevõtted teatanud dividendide suurendamisest, kirjutab värske The Wall Street Journal. Selle aasta esimeses kvartalis on ettevõtted teatanud dividendide suurendamisest kokku 4,4 miljardi dollari võrra, mis on parim number alates 2007. aasta esimesest kvartalist. Eelmise aasta esimene kvartal on ajaloo kehvim, mil ettevõtted teatasid omanikutulu kahandamisest kokku 38,7 miljardi dollari võrra.
Tõsi, analüütikute arvestuste kohaselt on tegelikud väljamaksed selle aasta esimeses kvartalis veel 16 protsenti madalamad, kui aasta tagasi, kuid vihjeid, et teateid omanikutulu suurendamise trendist on juba tulemas. Ühest neist, General Electricu valmisolekust järgmisel aastal dividende suurendada, kirjutasin neljapäeval.
Kuulun nende hulka, kes usuvad, et vaatamata aktsiate viimase 12 kuu võimsale hinnarallile järgnevad aastad nii helded ei ole ning USA ja Lääne-Euroopa aktsiaturud jäävad vinduma. Seetõttu oleks praegu just paslikum osta just dividendiaktsiaid (ise ostsin selle eesmärgiga viimati tubakatootja Altria aktsiaid).
Varahaldusfirma Consumer Capital Partners peainvestor David Prokupek ütles majanduslehele, et lähima viie aasta jooksul otsivad investorid igalt poolt suuremat dividenditootlust ning kinnitas, et nende firma on sel aastal ostnud AT&T ning Verizoni aktsiaid, sest mõlema väärtpaberi dividenditootlus on üle kuue protsendi. Veel soovitab Prokupek panustada börsil kaubeldavate kommunaalsektorit jälgivatele fondidele, sest nende sektorite ettevõtted ajalooliselt olnud stabiilsed dividendide maksjad.
USA ettevõtted maksavad dividende kvartaalselt ning soovitav on nende üle arvestust pidada ning pärast seda, kui dividende on juba kogunenud korralikult, need reinvesteerida. Lihtsaim viis on omada eraldi pangakontot, millega on seotud väärtpaberikonto. Siis ei lähe investeerimiseks mõeldud raha ja muu raha segamini.
Dividendide suurendamist võimaldavad ettevõtete bilansis olev vaba raha, mis eelmise aasta lõpu seisuga oli kokku 832,4 miljardit dollarit ehk enam kui kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Selles kvartalis on juba 77 S&P 500 indeksi koostise ettevõtet teatanud dividendide suurendamisest ning ainult kaks vähendamisest. Põhja-Ameerika suurim naftasaaduste tootja Valero Energy teatas dividendide alandamisest 75 protsenti, naftasaaduste tootja ja jaemüüja Tesoro teatas aga dividendide väljamaksmise peatamisest sootuks.
Tõsi, analüütikute arvestuste kohaselt on tegelikud väljamaksed selle aasta esimeses kvartalis veel 16 protsenti madalamad, kui aasta tagasi, kuid vihjeid, et teateid omanikutulu suurendamise trendist on juba tulemas. Ühest neist, General Electricu valmisolekust järgmisel aastal dividende suurendada, kirjutasin neljapäeval.
Kuulun nende hulka, kes usuvad, et vaatamata aktsiate viimase 12 kuu võimsale hinnarallile järgnevad aastad nii helded ei ole ning USA ja Lääne-Euroopa aktsiaturud jäävad vinduma. Seetõttu oleks praegu just paslikum osta just dividendiaktsiaid (ise ostsin selle eesmärgiga viimati tubakatootja Altria aktsiaid).
Varahaldusfirma Consumer Capital Partners peainvestor David Prokupek ütles majanduslehele, et lähima viie aasta jooksul otsivad investorid igalt poolt suuremat dividenditootlust ning kinnitas, et nende firma on sel aastal ostnud AT&T ning Verizoni aktsiaid, sest mõlema väärtpaberi dividenditootlus on üle kuue protsendi. Veel soovitab Prokupek panustada börsil kaubeldavate kommunaalsektorit jälgivatele fondidele, sest nende sektorite ettevõtted ajalooliselt olnud stabiilsed dividendide maksjad.
USA ettevõtted maksavad dividende kvartaalselt ning soovitav on nende üle arvestust pidada ning pärast seda, kui dividende on juba kogunenud korralikult, need reinvesteerida. Lihtsaim viis on omada eraldi pangakontot, millega on seotud väärtpaberikonto. Siis ei lähe investeerimiseks mõeldud raha ja muu raha segamini.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
Postitused
