Rämpsvõlakirjade emiteerimine rekordtasemel

Möödunud nädalal kirjutasin sellest, et nullilähedastest intressitasemetest tingitud ülimadalad võlakirjade tootlused on tekitanud huvi 100aastase lunastamistähtajaga võlakirjade vastu nii võlakirjainvestorite kui ka emiteerijate poolt.

Samal põhjusel on kerkinud rekordtasemele nn rämpsvõlakirjade ehk investeerimisreitingust madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade emiteerimise maht. Augusti teisel nädalal emiteeriti neid rekordilise 15,4 miljardi dollari eest, kirjutas The Wall Street Journal. Juba kuu keskel oli augustikuu maht kasvanud 21,1 miljardi dollarini, mis on eriti tähelepanuväärne, sest august on tavaliselt vaikne kuu. Viimase kümnendi augustikuu keskmine rämpsvõlakirjade emiteerimise maht on 6,5 miljardit dollarit.

Aasta algusest on USA ettevõtete rämpsvõlakirjade emissiooni maht 155 miljardit dollari ehk 80% rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Väga vähe jäi puudu kogu 2009. aasta mahu, 163,6 miljardi dollari löömiseks (usun, et tänaseks on see number juba ületatud).

Ettevõtted kasutavad võlakirjade pakkumist peamiselt varasemate, kõrgema intressiga laenude refinantseerimiseks või mõnel juhul erakapitalifirmadest omanikele erakorraliste dividendide maksmiseks.

Ka rämpsvõlakirjade ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid on muutunud investorite hulgas üha populaarsemaks.

„Kust mujalt on võimalik saada kaheksa protsendi suurust tulusust,“ põhjendas rämpsvõlakirjade populaarsust investeerimisportaalile IndexUniverse ETFide peaanalüütik Matt Hougan. „S&P 500 on olnud ühel ja samal tasemel viimased tosin aastat. Ma ei imesta, et inimesed otsivad kapitalipaigutuse võimalusi mujalt,“ lisas ta.

Kahte kõrge tulususega ning laialdase varade baasiga ETFi – iShares iBoxx $ High Yield Corporate Bond Fund (sümbol HYG) ning Barclays Capital High Yield Bond ETFi (sümbol JNK) on sel aastal juuli lõpu seisuga voolanud kummassegi 1,2 miljardit dollarit. Augustisse voolas ilmselt veel hulgaliselt raha, sest nagu öeldud, USA ettevõtted emiteerivad rämpsvõlakirju aktiivselt.

2009. aastal ettevõtete võlakirjafondid rallisid, aga ka sel aastal on nende tootlus olnud üsna hea: Vanguard Long-Term Corporate Bond fondi (sümbol VCLT) tootlus on aasta algusest 10,15%, veel kahe fondi tootlus on üle 9 protsendi.

Rämpsvõlakirjade fondid on muidugi üsna riskantsed investeerimisobjektid.

„Investeerimine rämpsvõlakirjadesse on sarnane investeerimisega väga suure laenukoormusega ettevõtete aktsiatesse,“ lausus MarketWatchile Morninstari analüütik Timothy Strauts.

IndexUniverse andmetel kaubeldakse USA börsidel 15 ettevõtete võlakirjaindekseid jälgiva fondi osakutega. Võrreldes aasta algusega on need kõik positiivse tootlusega. Euroopa börsidel kaubeldakse vaid kolme analoogilise fondiga, neist euros on nomineeritud vaid üks - iShares € Corporate Bond ETF (erinevate sümbolite all kaubeldakse Londoni, Milano, Amsterdami, Pariisi, Šveitsi ja Mehhiko börsidel). Fondi tootlus aasta algusest on 5,8%.

Tulemas on 100aastase lunastamistähtajaga võlakirjad

Kuna intressid on ajaloo madalamail tasemel on seetõttu ka mingisugusegi tootlusega võlakirjad üsna suur defitsiit. Võlakirjainvestorid rabavad peaaegu kõike, mida turg neile ette söödab.

Esmaspäevane The Wall Street Journal kirjutab, et päevakorrale on tõusnud 100aastase lunastamistähtajaga võlakirjad. Tegemist on väga eksootiliste väärtpaberitega, sest selliste võlakirjade ostjad peavad olema üsna veendunud, et emitent eksisteerib ka aastal 2110, mil toimub võlakirjade lunastamine. Nii pika tähtajaga võlakirjade riskiks on ka see, et 100 aasta jooksul võivad intressid tõusta võlakirjaintressidest kõrgemale. Väga suure tõenäosusega nii see juhtubki. Tänased võlakirjade ostjad on nende lunastamise tähtajaks aga juba surnud.

Tegemist ei ole täiesti uue investeerimisobjektiga, sest tosinkond ettevõtet on neid emiteerinud ka üheksakümnendate aastate keskel ning selle aastatuhande alguses. Laevandus- ja transpordikompanii Norfolk Southern Corp on 100aastaseid võlakirju emiteerinud koguni kahel korral – 1997. ja 2005. aastal. Ajalehel ei õnnestunud ettevõttega ühendust saada küsimaks, kas nad teevad seda veel.

100aastaseid võlakirju on emiteerinud ka naftakompaniid Anadarko Petroleum ja Apache, raudteefirma Burlington Northern Santa Fe, Walt Disney, Coca-Cola Enterprises (mitte ära segada Coca-Cola Co-ga) ja IBM. Nende ettevõtete kupongiintressid jäid reeglina vahemikku 7 ja 8%.

Nn sajandivõlakirjade ostjateks on reeglina elukindlustuskompaniid ja pensionifondid, sest neil on riskide juhtimiseks vaja viia pikaajalised kohustused varadega tasakaalu.

Võlakirjainvesteeringute paremad päevad on läbi

Mõned kuud tagasi üllatas maailma suurim võlakirjafondivalitseja, PIMCO, mille Total Return Fundist sai sel kuul ka kõigi aegade suurim fond mahuga 214,3 miljardit dollarit, et palkab kaks aktsiafondide tippspetsialisti Anne Gudefini ning Charles Lahri ning hakkab pakkuma investoritele ka aktsiafonde.

Selge on ka selle sammu loogilisus. Fondi üks kaasjuht, võlakirjakuningaks tituleeritud Bill Gross, kinnitas reedel Bloombergi raadiole, et võlakirjade paremad päevad on möödas ning soovitas investoritel soetada väiksema võlakoormusega riikide, nagu Saksamaa ja Kanada riiklikke võlakirju ning ettevõtete võlakirju, mis on suurema tootlikkusega.

Kuna USA majandus tugevneb ning intressid hakkavad kasvama, ei ole enam mõistlik väga palju võlakirjadesse investeerida, arvab Gross.

Aga seni on investorid paigutanud raha just võlakirjafondidesse. Morningstari andmetel on viimase 14 kuuga läinud USA võlakirjafondidesse 409,4 miljardit dollarit, aktsiafondidesse aga samal ajal 11,7 miljardit. Kolm kõige suuremat fondi on kõik võlakirjafondid ning nagu öeldud, on PIMCO fond neist suurim.

Investeerimisõpikud nimetavad võlakirjafonde üsna turvaliseks investeeringuks ning viimased aastakümned on olnud sellele väitele kindlaks tõendiks. USA riiklike võlakirjade hinnad on kerkinud peaaegu kolm järjestikkust aastakümmet samal ajal kui 10-aastase lunastamistähtajaga võlakirjade tootlus on kukkunud 15,8 protsendilt (1981. aasta septembris) 3,89 protsendini eelmisel nädalal. Rekordmadal, 2,03 protsenti, oli nende võlakirjade tootlus 2008. aasta detsembris, kirjutab Bloomberg.

USA, Suurbritannia ja Jaapani ülemäärane võlakoormus hakkab lõppude lõpuks suurendama inflatsiooni, mõned kardavad isegi hüperinflatsiooniohtu.

Seni on investorid teinud intressitoodetega raha ning nad usuvad, et see jätkub, ehkki matemaatiliselt pole see võimalik, kinnitas JPMorgani fondijuht Bill Eigen.

Võlakirjafondid võlgnevad oma populaarsuse eelkõige rahaturufondidele, sest nullilähedaste intresside tõttu on ka rahaturufondide tootlused olematud. Intressid aga hakkavad ilmselt aasta-paari jooksult tõusma,  mis tähendab, et pikaajalistesed võlakirjad hakkavad muutuma vähemtulusaks.

„Kui inimesed hakkavad intressitoodetega raha kaotama, ei kõhkle nad hetkekski sealt raha välja võtmast,“ lisas ta.

Varahaldusfirma John Hancock Funds juht Keith Hartstein ütles, et jaeinvestorid on võlakirjafondidesse raha paigutamisega juba hiljaks jäänud ja kipuvad tegema tüüpilist viga tehes investeerimisotsuseid eelnevate perioodide tootlusest lähtudes.

„See on tagasivaatepeegel,“ kinnitas Hartstein.

Hoidu võlakirjade eest!

Investeerimisõpikute põhitõe kohaselt on investeerimiseks kõige kindlamad investeerimisobjektid võlakirjad. Konservatiivsetele investoritele ning neile, kelle pensioniiga on lähedal, soovitatakse investeerida võlakirjadesse ning võlakirjafondidesse.

Tegelikkus on näidanud aga hoopis midagi muud, seda eriti viimasel aastal. Muidugi ei ole võlakirjafondide kaotused reeglina nii suured, kui aktsiaturgudel, kuid kindlasti ei saa neid nimetada turvalisteks. Eks meenub ju värskena SEBi likviidsusfond, mis novembri alguses vähendas osakute väärtust 13 protsendi võrra.

Siin oli tegemist muidugi ekstreemsusega, aga sellele vaatamata peaks võlakirjadesse ning võlakirjafondidesse investeerija vaatama hoolikalt, kuhu ta ikkagi investeerib. Võlakirjafondide tootlused on vaid mõned protsendid ja kui te tahate teenida rohkem, tuleks olla üpris ettevaatlik, hoiatas ajaleht The New York Times. Seepärast soovitavadki paljud spetsialistid järgneva paari-kolme aasta jooksul suurema osa investeeringutena rahas, sest tootlused pole olulisemalt kehvemad (kroonihoiuste puhul isegi paremad), aga raha on ilma kaotustega iga hetk võimalik välja võtta.

Ajaleht tuletas ka investoritele muuhulgas meelde, et investeerimisel võlakirjadesse ja võlakirjafondidesse on mõnevõrra erinev. Üksikvõlakirja investeerimisel garanteeritakse, et lunastamistähtajal saab investor algse raha tagasi (juhul kui võlakirju emiteerinud ettevõte ei muutu vahepeal maksejõuetuks). Võlakirjafondi investeerimisel sellist garantiid ei ole, sest osaku väärtus muutub koos turuga, mis tähendab, et investeeringute väärtus muutub samamoodi.

Kes ei usu, vaadaku Äripäev investori kodulehelt võlakirjafondide osakute tootlusi.