IBM kavatseb hakata tarkvarafirmaks

Alles see oli kui kunagine arvutitööstuse lipulaev IBM loobus arvutite tootmisest ning keskendus teenustele ja hooldusele. Nüüd on tehnoloogiagigant võtmas uue suuna (ega see vist nii väga uus polegi) - tarkvaraarendusele. Ettevõtte tegevjuht Samuel J. Palmisano soovib, et 2015. aastal moodustab kõrge marginaaliga tarkvaratootmine poole maksueelsest kasumist võrrelduna kolmandikuga aastal 2003, kirjutab The Wall Street Journal.

Tegemist on analüütilise tarkvaraga, mis aitab näiteks jaemüüjatel jälgida müügitrende reaalajas ning valitsusasutustel saada kiiresti jälile kuritegevustele või piirkondadele, kus on suur tulekahjurisk.

„Kui me mõtleme IBMile aastal 2105, on see sama erinev tänapäevasest, kui on tänane IBM erinev 2003. aasta omast,“ rääkis 2002. aastal tegevjuhiks saanud Palmisano eile toimunud aktsionäride üldkoosolekul. „Üha suurem osa meie kasumist tuleb kõrgema marginaaliga segmentidest,“ lisas ta.

Veel lubas Palmisano, et aastaks 2015 kasvab ettevõtte kasum kaks korda 20 dollarile aktsia ning kasv saab olema eelkõige tänu agressiivsele kasvule tarkvarasegmendis ning arenevates riikides.

Spetsialiseeritud tarkvara on raskem kopeerida, see turg kasvab endiselt suure kiirusega ning on kõrge marginaaliga. IBMi maksueelse kasumi marginaal oli eelmisel aastal 18,9 protsenti võrrelduna 10,6 protsendiga 2003. aastal ning ettevõtte eesmärk on 2015. aastaks see kasvatada 20 protsendini.

Analüüsikeskuse Technology Business Research analüütiku Allan Kransi arvates on eesmärgid saavutatavad.

Ettevaatlikuks teeb muidugi IBMi käive, mis langes eelmisel aastal 7,6 protsenti 95,8 miljardi dollarini. Selle aasta kasvuks lubab Palmisani viit protsenti ning Sanford Bernsteini analüütiku Tony Sacconahi hinnangu ollakse selle prognoosiga liiga optimistlikud.

Tarkvaraturul on IBMil muidugi kõva ka konkurents Oracle’iga ning Saksamaa tarkvarakompaniiga SAP. Konkurentsis püsimiseks kavatsetakse agressiivselt ettevõtteid üle võtta. Alates 2003. aastast on IBM omandanud 57 tarkvaraettevõtet kokku umbes 13 miljardi dollari eest. Järgmise viie aasta jooksul kavatsetakse ülevõtmisteks kulutada 20 miljardit dollarit.

Teine agressiivne suund on tehnoloogia ja teenuste müük arenevates riikides eesotsas Venemaa, India, Hiina ja Brasiiliaga. Lisaks neile pole unustatud ka väiksemaid nagu Vietnam, Tšehhi Vabariik, Egiptus, Poola ja Argentiina. Aastal 2015 loodetakse saada veerand käibest arenevatest riikidest võrrelduna 19 protsendiga eelmisel aastal.

Kahekordne kasumikasvu lubadus igatahes investoritele meeldib. IBMi aktsia hind hüppas eile 4,6 protsenti 132,68 dollarile. Eelmise nädala alguses kirjutasin, et IBM maksab dividende 65 USA senti aktsia kohta kvartalis ning on suurendanud välja makstavaid dividende 15 aastat järjest.

IBMi aktsiat soovitab osta 15 analüütikut, 8 analüütikut soovitab hoida ning mitte keegi ei soovita müüa. Reutersi andmetel puudub ühel analüütikul aktsia kohta arvamus.

IBM on hea dividendimaksja

Maailma üks väärtuslikumaid tehnoloogiabrände IBM (Google’i järel teine) teatas nädal aega tagasi, et suurendab dividendimäära 18,2 protsenti 65 USA sendini aktsia kohta kvartalis (varasemalt 55 sendilt). See tähendab, et ettevõte on suurendanud investoritele makstavaid dividende 15 aastat järjest, millest viimased seitse on neid suurendatud üle 10 protsendi aastas.

Lisaks korralikele dividendidele ostab ettevõte aktsiaid tagasi kaheksa miljardi dollari eest. See lisandub kahele miljardile dollarile, mille väärtuses on IBM juba aktsiaid tagasi ostnud ning nõukogu liikmed kaaluvad uue tagasiostuprogrammi väljakuulutamist oktoobris.

Investeerimisajalehe Barron´si andmetel on IBM maksnud pidevalt dividende alates 1916. aastast. Alates 2003. aastast on ettevõte suurendanud dividende üle 330 protsendi ning sellest ajast on IBM tagastanud aktsionäridele dividendide ja aktsiate tagasiostu näol kokku 80 miljardit dollarit.

Selle aasta esimese kvartali seisuga on IBMi bilansis raha 14 miljardit dollarit ning vabu kassavooge genereeris kompanii eelmises kvartalis 1,4 miljardit dollarit võrrelduna 400 miljoni dollariga aasta tagasi. Kuna tehnoloogiasektori üldine väljavaade paistab paremaks minevat ning IBM võtab teiste käest ära teenindusturgu, suurendas ettevõte selle aasta kasumiprognoosi 11,2 dollari aktsiani (varasemalt 11 dollarini). Eelmisel aastal oli IBMi kasum 10 dollarit aktsia kohta.

IBMi aktsiaga kaubeldakse 129 dollari tasemel, mis teeb dividenditootluseks kaks protsenti. Analüütikud soovitavad aktsiat kas osta või hoida. Reutersi andmetel pole IBMi aktsial ühtegi müügisoovitust. Kes soovib juba selles kvartalis dividende saada, peab kiirustama – dividendide saamiseks peab aktsionäride nimekirjas olema hiljemalt 10. mail, mis tähendab, et viimane aeg oleks aktsiaid osta homme. Välja makstakse dividendid 10. juunil.