Tehnoloogiagigantide rahapakid

Juba pikemat aega on tehnoloogiagigantide bilanssides üüratu suured rahakogused – tänaseks on neist kaheksa suurema bilanssidel raha kokku 125 miljardit dollarit, kirjutab The Wall Street Journal.

Tehnoloogiasektor on olnud viimastel aastatel aktiivne ülevõtmistel, mis tavaliselt toob endaga kaasa surve ülevõtja aktsia hinnale. Tehnoloogiagigantidega pole aga midagi taolist juhtunud.

Näiteks oleks üsna loogiline, et Inteli aktsia hind oleks kukkunud pärast teadet, et maailma suurim mikrokiipide tootja soovib osta 7,68 miljardi dollari eest küberturvafirma McAfee. Turg on ülevõtmisse (sellega seotud kuludesse) aga suhtunud üsna soosivalt. Turg on heaks kiitnud ka teisi sektori ülevõtmisi.

Tarkvaragigant Oracle on alates 2005. aastast kulutanud ülevõtmistele 28 miljardit dollarit. Aktsia hind on selle ajaga kerkinud 67%. Hewlett-Packard on alates 2005. aastast ostnud kuus ettevõtet kokku 25 miljardi dollari eest ja aktsia hind on sama aja jooksul kerkinud 82%. Peamiselt tehnoloogiaettevõtete hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks on samal ajal aga langenud 1,3%.

Microsoft on ostnud viis ettevõtet 9 miljardi dollari eest, mis on turuväärtusi arvestades tunduvalt väiksem summa ning aktsia hind on alates 2005. aastast langenud 10%.

Tehnoloogiagigandid kasutavad bilansis olevat raha ka aktsiate tagasiostmiseks. Kaheksa suuremat tehnoloogiafirmat on viimastes kvartalites kulutanud aktsiate tagasiostmiseks 13 miljardit dollarit.

Kuna tehnoloogiasektor genereerib igal aastal kümneid miljardeid dollareid, kasvab raha ettevõtete bilanssidel dividendide suurendamisele ja aktsiate tagasiostmisele vaatamata. Seetõttu ennustabki majanduslehe mõjukas rubriik Kuuldused tänavalt (Heard on the Street), et suuri ülevõtmistehinguid on tulemas veelgi.

Kuid kõige kindlam ei ole siiski mitte ülevõtmine vaid innovatsioon. Kahe kõige väiksema ülevõtja, Google’i ja Apple’i aktsiate hinnad on alates 2005. aastast kerkinud 150 ja 680%. Nende puhul oleks dividendide maksmine ning aktsiate tagasiostmine olla üsna jumekas. Mõlema ettevõtte turuväärtusest moodustab bilansis olev raha umbes 20%. Selle kontodel hoidmine ei ole aga eriti tark tegu.

Google hakkab väsima

Järgmisel nädalal saab Google’il juba kuus aastat börsil oldud. Pärast börsileminekut hakkas otsingumootorifirma aktsia kiiresti tõusma. 85 dollariga aktsiate avalikul emissioonil müüdud väärtpaberi hinnal kulus kahekordistumiseks kaks kuud. 400 dollari taseme ületas aktsia hind veidi enam kui aasta ning 500 dollari taseme veidi enam kui kaks aastat pärast börsile minekut. Rekordtasemele, 724,8 dollarini kerkis aktsia hind 2007. aasta detsembris, aga viimastel aastatel on aktsia hind stagneerunud.

Ajakiri Fortune viimase numbri kaanekujundus oli igatahes väga ähvardav. Sellel oli kujutatud kokku vajunud kuulsat logo ning pealkirjaks oli Kas Google’ga on lõpp? (Is Google Over?) Loo enda pealkiri nii dramaatiline siiski ei olnud, anti ainult mõista, et otsingupidu on läbi.

Kuna 97% Google’i käibest annab reklaami müük, siis pole ka selles pealkirjas siiski erilist pehmust. Paraku hakkab aeglustuma ka reklaamituru kasv ning lisaks on tekkimas uusi konkurente. Näiteks Microsofti Bing on kasvatamas internetiotsingu turuosa ning on tekkinud uusi internetisaitie, mida inimesed kasutavad ja mis võtavad seega ka reklaamituru ära.

Google’il on vaja uusi käibeallikaid ning otsingumootorifirma kiire kasvu jätkumiseks oleks hädasti vaja just miljardidollarilisi käibeallikaid. Kui Apple on selles suhtes olnud väga edukas - kümnendi alguses tuli iPod, kolm aastat tagasi iPhone ning sel aastal iPad, siis Google’il pole seni vastu panna mitte midagi.

Seni suurim ja paljulubavaim võimalus on mobiiltelefonide operatsioonisüsteem Android, aga sellel on üks häda – see ei too Google’ile ei erilist käivet aga ka kasumit.

Juunis teatas Google uhkelt, et üle 2 miljoni firma kasutab Google´i rakendusi ettevõtetele. Paraku kumab ka siin läbi Mark Twaini tuntud sentents valest, suurest valest ja statistikast. Analüütikute hinnangul on nende rakenduste käive sel aastal umbes 350 miljonit dollarit ehk 175 dollarit ettevõtte kohta. Pole just teab mis suur number.

Fortune sõnul on Google’i insaiderid ise optimistlikud YouTube´i suhtes, kus inimesed veedavad 10% kogu internetis oldavast ajast.

Aga jah, Google’i lähitulevik on ilmselt ikka üsna tume just kasvu kiiruse osas.

Augusti lõpus ja septembri alguses toimub Nevada kõrbes traditsiooniline vabameelne kunstilaager Burning Man (Põlev Mees), mille kulminatsiooniks pannakse põlema hiiglasuur puust inimkuju. Selle sündmuse iga-aastased külastajad on varasematel aastatel olnud ka Google’i asutajad Larry Page ja Sergei Brin. Minu teada osalevad nad sellel üritusel tänini ning nüüd on seal olnud ka ettevõtte tegevjuht Eric Schmidt. Ehk annab umbes 50 tuhande osavõtjaga vaba vaimsuse ja kreatiivsuse pidu ka Google’i juhttriole uusi lennukaid mõtteid.

Pärast teise kvartali majandustulemuste avaldamist tõttasid mitmed analüütikud Google’i aktsia hinnasihte alandama, soovitused jäeti siiski enamjaolt paika. Reutersi andmetel soovitab Google’i aktsiat osta 28 analüütikut, 5 soovitab hoida ja üks müüa.

Google hakkab väärtpaberitega kauplema

Eelmisel sügisel hakkas Google’i kodulehel ilmuma imelikke tööpakkumisi. Tavapäraste programmeerijate ja tarkvarainseneride asemel otsiti võlakirjade kauplejaid ning portfellianalüütikuid. Kogu kevade jooksul käisid tehnoloogiablogides kirglikud arutelud, mis Google’is toimub. Nüüdseks on vastus teada – Google hakkab aktiivselt kauplema väärtpaberiturul, kirjutab ajakiri Bloomberg Businessweek (endine BusinessWeek).

Silicon Valley suurte tehnoloogiaettevõtete eripära on see, et nad reeglina ei maksa dividende, mille tõttu istuvad suure hulga raha otsas. Nii on Microsofti bilansis raha ja lühiajalisi investeeringuid 39,67 miljardi dollari väärtuses, Ciscol 39,6, Google’il 26,5 ja Apple’il 23,16 miljardit dollarit. Google on otsustanud bilansis olevalt rahalt suuremat tootlust teenida. Otsingumootorifirma ei avalikusta kui suurt tootlust nad oma investeeringutelt saavad, aga ThinkEquity analüütik Aaron Kessler arvab, et ettevõtte lühiajaliste investeeringute tootlus on umbes 2,5 protsenti.

Oma kauplemisruumi avas Google selle aasta jaanuaris. Investeerimismeeskonnas on juba üle 30 inimese võrrelduna kuuega kolm aastat tagasi. Paljud neist on tulnud Goldman Sachist, JPMorganist ja teistest suurtest investeerimispankadest.

Ka selles valdkonnas kasutab Google ära oma tehnoloogilisi eeliseid. Kui tavaliselt suudavad suurpangad, kes kauplevad erinevatel kontinentidel ja erinevates riikides jälgida reaalajas 60-70 protsenti oma positsiooni väärtusest, siis Google’il on see protsent 98, rääkis ajakirjale konsultatsioonifirma Strategic Treasurer partner Craig A. Jeffrey.

Google’i investeerimismeeskond ei ole veel valmis. Koduleheküljel pakutakse tööd riiklike võlakirjadega kauplejale, riskianalüütikule ja portfellianalüütikule. Pole teada kui palju Google investeerimisspetsialistidele maksab, aga arvatavasti on nende tasu väiksem kui kolleegidel Wall Streeti pankades. Samas aga kompenseerib selle stabiilsus, mida Google pakub.

Kolmas maailmasõda on alanud

Nii vähemalt arvab üks Silicon Valley investor kui ta iseloomustab tehnoloogiatööstuse kahe mõjuvõimsama mehe, Apple’i asutaja ja juhi Steve Jobsi ning Google’i tegevjuhi Eric E. Schmidti võitlust nutitelefonide turu pärast.

„See on III maailmasõda,“ lausus ajalehele The New York Times investor, kes ei soovinud oma nime avalikustada. „See on ajaloos suurim egode võitlus,“ lisas ta.

Mis siis juhtunud on? Töötasid ju Jobs ning Schmidt veel kolm aastat tagasi ühisel meelel. Google’i juht oli kuni eelmise aasta augusti alguseni Apple’i nõukogu liige. Schmidt toetas Apple’it nõu ja jõuga kultustelefoni iPhone turuletoomisel. Google’i asutajad Larry Page ning Sergei Brin loevad Jobsi oma mentoriks ning olevat Google’i ja Apple’i muutunud suhete tõttu üsna pettunud. Schmidt olevat alles mõni aasta tagasi naljatanud, et nad töötavad koos Jobsiga nii tihedalt koos, et võiksid vabalt kaks ettevõtet ühendada ning panna sellele nimeks AppleGoo.

Ajalehe sõnul on tüli peapõhjuseks asjaolu, et Steve Jobs on veendunud Schmidti reeturlikkuses; ta tunneb, et vana sõber on käe tema taskusse ajanud. Senine partner Google on hakanud tootma mobiiltelefone, mis meenutavad nii väliselt, tehnoloogiliselt kui ka emotsionaalselt iPhone’i.

Tegelikult ei olegi asi niivõrd Google’i telefonis Nexus One, mille müügitulemused on seni olnud üsna tagasihoidlikud. The Wall Street Journal kirjutas eelmisel nädalal, et esimese 74 päevaga on telefone müüdud vaid 135 tuhat võrrelduna miljoni iPhone ja 1,05 miljoni Motorola nutitelefoni Droidi sama perioodi müügitulemustega. Küsimus on Google’i operatsioonisüsteemis Android, mida kasutab terve rida konkureerivaid nutifone eesotsas Droidiga.

Viimaseks tilgaks, mis Steve Jobsi karika üle ääre ajas, oli Androidi mitmepuuteline versioon, s.o. iPhone’i populaarne funktsioon, mille abil saab sõrmede abil näiteks pilti suurendada. Juba 2008. aastal olevat ärritunud Jobs Google’i juhte hoiatanud, et kui nad töötavad välja mitmepuutelise versiooni, läheb ta kohtusse.

Ehkki Schmid on olnud Jobsi suhtes üsna vaoshoitud, nimetades Apple’i juhti maailma parimaks tegevjuhiks, usub Harvardi Ärikooli professor David B. Yoffe, kes on uurinud tehnoloogiasektorit mitu aastakümmet, et võitlus kahe gigandi vahel läheb räpasemaks.

„Apple’i löömiseks peab Google muutuma väga agressiivseks. Juhul, kui nad on edukad, paneb see Apple’i ja iPhone’i hinnasurve alla,“ lausus Yoffe.

Tegelikult on kahe tehnoloogiasektori suukuju egod ainult võitluse üks ja võib-olla isegi vähemtähtis põhjus. On ju nutitelefonid muutumas peamiseks väravaks internetimaailma. Sõda käib selle pärast, kes valitseb väravat.