Kes on juhtunud kuulma ja nägema mõnda finantsanalüütiku või investeerimisstrateegi ettekannet, mis käsitleb nafta hinda tulevikus, on kindlasti näinud graafikuid, kuidas nõudlus Hiinas (ja Indias) kütuste järele järjest kiiremas tempos kasvab. Nii ongi viimastel aastatel läinud. Rahvusvahelise Energeetikaagentuuri andmetel on Hiina andnud 45 protsenti globaalse nõudluse kasvust. Sellel aastal tarbib Hiina 11 protsenti kogu maailma naftast.
Mida rikkamaks hiinlased saavad, seda suuremaks kasvab nende isu kõige järele. Kuid…
Deutsche Banki analüütik Paul Sankey toonitas ajalehele The Wall Street Journal, et sõidukite müük kasvas eelmises kvartalis 77 protsenti võrrelduna eelmise aasta esimese kvartaliga. Bensiini tarbimine kasvas sama aja jooksul vaid kolm protsenti. Sisuliselt pole bensiini tarbimine Hiinas kasvanud juba alates eelmise aasta juulist.
Millest on siis tingitud selline ebakõla? Asi on Hiina sõidukitööstuse dünaamikas. Sõidukite müügi kasv on küll võimas, aga samas toimub ka suur nihe algeliste, ebaefektiivsete sõidukite asendamine säästlikega (nagu see oli meil 10-15 aastat tagasi). Kuna autode arv elanike kohta on Hiinas kakskümmend korda väiksem, siis ei mõjuta see enam oluliselt ka nafta ja naftasaaduste globaalset kasvu.
Laialt on levinud ka arvamus, et jõukamaks muutunud hiinlased ihaldavad endile suuri linnamaastureid nagu USAs (ja ka meil). Majanduslehe arvates see nii siiski ei ole. Isegi palkade tõusu korral on Hiinas oluliseks autoostu teguriks hind. Väiksemad sõidukid on eriti sobilikud rikkamates urbaniseerunud rannikupiirkondades. Ära ei tohi unustada ka riigi osa tarbimise kujundamisel. Hiina valitsusel pole mingit tahtmist suurendada riigi sõltuvust välismaisest naftast. Hiina enda osa naftatootmisel enam ei kasva. Ajalehe teatel peaks valitsus sel kuul välja kuulutama dotatsioonid hübriid- ja alternatiivkütustega sõidukitele.
Seega ei pruugi nõudluse kasv Hiinas olla nii suur, nagu suurem osa analüütikuid arvavad. Sankey prognooside kohaselt stabiliseerub see 2025. aastaks 13 kuni 14 miljoni barrelini ööpäevas. Täna tarbitakse Hiinas 9,1 miljonit barrelit ööpäevas, aga 15 aasta kasvuks teeb see keskmiselt vaid 2,6 protsenti aastas, mis on vaid kolmandik eelmisel kümnendi tarbimise kasvu kiirusest.
Kuvatud on postitused sildiga nafta. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga nafta. Kuva kõik postitused
neljapäev, 3. juuni 2010
reede, 21. mai 2010
On jõudnud kätte aeg kütuste hinna langetamiseks
Nafta ja naftasaaduste hinnad on kukkunud juba nii palju, et kütusefirmadel on viimane aeg hakata langetama kütuste jaehindu, sest vastasel korra tekib tõesti küsimus, kas sellel turul konkurents ikka toimib. Kui maikuu esimesel poolel kompenseeris kütuste hinnalangust dollari järsk tugevnemine (nafta ja naftasaadustega kauplemine toimub dollarites), siis nüüdseks on nende hinnad juba nii palju kukkunud ja dollar stabiliseerinud, et hinnad on märkimisväärselt odavamad ka eurodesse ja kroonidesse arvestatuna.
Nafta hind on alates aprilli lõpust langenud 86 dollarilt barrel 70 dollarini. Pliivaba bensiini 95 hind on samal ajal Rotterdami sadamas langenud 812 dollarilt 674 dollarini tonn. Kroonidesse ümberarvutatuna on seega bensiiniliitri regionaalne hulgihind langenud 7,20 kroonilt liiter 6,42 kroonini liiter (eile). Kuna nafta hind langes ka eile, siis ilmselt langevad naftasaaduste hinnad Rotterdamis ka täna, sest minu tähelepanekute kohaselt reageerib naftasaaduste hind toornafta hinna liikumisele umbes poolepäevase viivisega.
Kui võtta aluseks Neste automaattanklate jaehind, siis on bensiini hinna juurdehindlus (marginaal) kerkinud 97 sendilt liiter (30. aprillil) 1,71 kroonini liiter eilse seisu järgi.
Ka kuu keskmised marginaalid on viimaste kuudega pidevalt tõusnud. Märtsis oli keskmine marginaal 0,92 krooni, aprillis 1,07 krooni ning maikuus (kuni eilseni) 1,26 krooni liitri kohta.
Nafta ja naftasaaduste hinnad Rotterdami sadamas on kütuste baashindadeks Põhja-Euroopas.
Nafta hind on alates aprilli lõpust langenud 86 dollarilt barrel 70 dollarini. Pliivaba bensiini 95 hind on samal ajal Rotterdami sadamas langenud 812 dollarilt 674 dollarini tonn. Kroonidesse ümberarvutatuna on seega bensiiniliitri regionaalne hulgihind langenud 7,20 kroonilt liiter 6,42 kroonini liiter (eile). Kuna nafta hind langes ka eile, siis ilmselt langevad naftasaaduste hinnad Rotterdamis ka täna, sest minu tähelepanekute kohaselt reageerib naftasaaduste hind toornafta hinna liikumisele umbes poolepäevase viivisega.
Kui võtta aluseks Neste automaattanklate jaehind, siis on bensiini hinna juurdehindlus (marginaal) kerkinud 97 sendilt liiter (30. aprillil) 1,71 kroonini liiter eilse seisu järgi.
Ka kuu keskmised marginaalid on viimaste kuudega pidevalt tõusnud. Märtsis oli keskmine marginaal 0,92 krooni, aprillis 1,07 krooni ning maikuus (kuni eilseni) 1,26 krooni liitri kohta.
Nafta ja naftasaaduste hinnad Rotterdami sadamas on kütuste baashindadeks Põhja-Euroopas.
kolmapäev, 17. märts 2010
OPEC pole peaaegu kunagi suutnud nafta hinda kontrollida (kirjutatud 22.12.08)
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) president Chakib Khelili ütles möödunud nädalal uudisteagentuurile Reuters, et nafta hinna põhi on käes ning edaspidiseks languseks pole mingit põhjust. Seda, kas nafta hinna põhi on käes, ei oska ilmselt mitte keegi öelda, isegi mitte naftakartelli president.
Ehkki Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni üheks põhieesmärgiks hoida nafta hind stabiilsena ehk teisisõnu oma kontrolli all, pole OPECil peaaegu kunagi õnnestunud seda teha. Seda kindlasti mitte viimase kümne aasta jooksul, aga ka organisatsiooni pea 50 aastase ajaloo jooksul varem (OPEC asutati 1960. aasta septembris ning tööle asus organisatsioon 1961. aasta jaanuaris).
Täpselt kümme aastat tagasi langes nafta hind alla kümne dollari barrelist. Ehkki OPEC oli tol aastal varem juba kolm korda tootmiskvoote kärpinud, ei aidanud see langustrendi peatada. Toona oli põhjuseks kartellisisesed lahkhelid. Nimelt ei pidanud kaks liikmesriiki, Venezuela ning Iraan kokkulepitud kvootidest lihtsalt kinni ja paiskasid maailmaturule toorainet rohkem, kui lubatud.
Langustrendile saabus lõpp alles 1999. aasta kevadel, mil OPECile tulid appi liikmesriikidesse mittekuuluvad Mehhiko, Norra, Omaan ning Venemaa. 1999. aasta märtsi võibki lugeda nafta hinna uue tõusutrendi alguseks.
Aga jälle, oh häda! Nüüd hakkas musta kulla hind liikuma liiga kiiresti – järgneva 15 kuuga kerkis nafta hind enam kui kolm korda 30 dollarini barrel 2000. aasta märtsis. Kuna hinnatõus oli liiga kiire, kartsid OPECi mõned liikmesriigid eesotsas Saudi Araabiaga, et see võib tekitada tarbimise äkilise vähenemise ning seega lõpptulemusena naftatulude kahanemise. Nii püüdiski naftakartell sisse seada hinnakoridori, alguses vahemikus 20-25 dollarit barrel, mis tõsteti hiljem kuni 28 dollarini barrel.
Kuna nafta hinda ei suudetud soovitud koridoris hoida, tegi Saudi Araabia vahepeal isegi meeleheitliku katse ühepoolselt tootmist suurendada, sest kartellikaaslastega ei suudetud kokku leppida. Aga sellest oli vähe kasu. Püss oli lahti pääsenud ning hinnatõus kestis kuni selle aasta juulini, mil naftabarrel maksis 147,50 dollarit.
Ehkki OPECilt tuleb umbes 40 protsenti maailma naftatoodangust, ei suuda kartell siiski musta kulla hinda kontrollida. Põhjus on selles, et nafta hind ei kujune pelgalt tooraine pakkumise-tarbimise tasakaalust vaid paljuski sellest, milline on nn turgude ehk investorite-spekulantide nägemus hinna tuleviku suhtes. Viimaste aastate märksõnaks on olnud Hiina tarbimisbuum ning nn hüpotees selle kohta, et nafta tootmine hakkab varude otsasaamise tõttu enne 2030. aastat dramaatiliselt langema (nn oil peak teooria).
Lisaks sellele tekkisid selle sajandi alguses uute finantstoodetena nn naftaaktsiad, mis kujutavad endast nafta hinnaliikumist peegeldavad börsil kaubeldavate fondide osakud (nn ETF-d). Kuna tänu neile tekkis võimalus investeerida naftasse ka jae- ehk väikeinvestoritel, muutusid fondiosakud väga populaarseks ning nende nõudluse tekitamisel kasvas järsult. Kuna börsil kaubeldav nafta puhul on tegemist peamiselt pabernaftaga (nn füüsilise nafta osa moodustab naftaturust vaid mõne protsendi), tekitasid kõik need tegurid korraliku mulli, mille lõhkemist nüüd tarbijad rõõmuga ning naftatootjad õudusega pealt vaatavad. OPECil ning teistel naftatootjatel on siin üsna raske kaasa rääkida, sest liiga radikaalne tegevus võib tuua kaasa oodatule vastupidised tulemused.
Aga ühel korral on OPEC suutnud nafta hinda mõjutada. See oli 1973. aasta oktoobris, mil kuulutati välja embargo, mis aga lõppes sellega, et nende mõju naftaturule hoopis vähenes.
Ehkki Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni üheks põhieesmärgiks hoida nafta hind stabiilsena ehk teisisõnu oma kontrolli all, pole OPECil peaaegu kunagi õnnestunud seda teha. Seda kindlasti mitte viimase kümne aasta jooksul, aga ka organisatsiooni pea 50 aastase ajaloo jooksul varem (OPEC asutati 1960. aasta septembris ning tööle asus organisatsioon 1961. aasta jaanuaris).
Täpselt kümme aastat tagasi langes nafta hind alla kümne dollari barrelist. Ehkki OPEC oli tol aastal varem juba kolm korda tootmiskvoote kärpinud, ei aidanud see langustrendi peatada. Toona oli põhjuseks kartellisisesed lahkhelid. Nimelt ei pidanud kaks liikmesriiki, Venezuela ning Iraan kokkulepitud kvootidest lihtsalt kinni ja paiskasid maailmaturule toorainet rohkem, kui lubatud.
Langustrendile saabus lõpp alles 1999. aasta kevadel, mil OPECile tulid appi liikmesriikidesse mittekuuluvad Mehhiko, Norra, Omaan ning Venemaa. 1999. aasta märtsi võibki lugeda nafta hinna uue tõusutrendi alguseks.
Aga jälle, oh häda! Nüüd hakkas musta kulla hind liikuma liiga kiiresti – järgneva 15 kuuga kerkis nafta hind enam kui kolm korda 30 dollarini barrel 2000. aasta märtsis. Kuna hinnatõus oli liiga kiire, kartsid OPECi mõned liikmesriigid eesotsas Saudi Araabiaga, et see võib tekitada tarbimise äkilise vähenemise ning seega lõpptulemusena naftatulude kahanemise. Nii püüdiski naftakartell sisse seada hinnakoridori, alguses vahemikus 20-25 dollarit barrel, mis tõsteti hiljem kuni 28 dollarini barrel.
Kuna nafta hinda ei suudetud soovitud koridoris hoida, tegi Saudi Araabia vahepeal isegi meeleheitliku katse ühepoolselt tootmist suurendada, sest kartellikaaslastega ei suudetud kokku leppida. Aga sellest oli vähe kasu. Püss oli lahti pääsenud ning hinnatõus kestis kuni selle aasta juulini, mil naftabarrel maksis 147,50 dollarit.
Ehkki OPECilt tuleb umbes 40 protsenti maailma naftatoodangust, ei suuda kartell siiski musta kulla hinda kontrollida. Põhjus on selles, et nafta hind ei kujune pelgalt tooraine pakkumise-tarbimise tasakaalust vaid paljuski sellest, milline on nn turgude ehk investorite-spekulantide nägemus hinna tuleviku suhtes. Viimaste aastate märksõnaks on olnud Hiina tarbimisbuum ning nn hüpotees selle kohta, et nafta tootmine hakkab varude otsasaamise tõttu enne 2030. aastat dramaatiliselt langema (nn oil peak teooria).
Lisaks sellele tekkisid selle sajandi alguses uute finantstoodetena nn naftaaktsiad, mis kujutavad endast nafta hinnaliikumist peegeldavad börsil kaubeldavate fondide osakud (nn ETF-d). Kuna tänu neile tekkis võimalus investeerida naftasse ka jae- ehk väikeinvestoritel, muutusid fondiosakud väga populaarseks ning nende nõudluse tekitamisel kasvas järsult. Kuna börsil kaubeldav nafta puhul on tegemist peamiselt pabernaftaga (nn füüsilise nafta osa moodustab naftaturust vaid mõne protsendi), tekitasid kõik need tegurid korraliku mulli, mille lõhkemist nüüd tarbijad rõõmuga ning naftatootjad õudusega pealt vaatavad. OPECil ning teistel naftatootjatel on siin üsna raske kaasa rääkida, sest liiga radikaalne tegevus võib tuua kaasa oodatule vastupidised tulemused.
Aga ühel korral on OPEC suutnud nafta hinda mõjutada. See oli 1973. aasta oktoobris, mil kuulutati välja embargo, mis aga lõppes sellega, et nende mõju naftaturule hoopis vähenes.
OPEC rajab uusi naftapuurauke
Naftat eksportivate riikide organisatsioon (OPEC) rajab uusi naftapuurauke viimase kahe ja poole aasta suurima kiirusega. Seda vaatamata sellele, et naftakartell toodab juba praegu ööpäevas tervelt ühe supertankeri jagu rohkem, kui tootmiskvoodid lubavad, kirjutas nädala alguses Bloomberg. Jaanuaris ja veebruaris kasvas nafta- ja gaasipuuraukude arv 8,4 protsenti, mis on suurim kahe kuu kasv alates 2007. aasta juunist. Veebruaris pumpasid naftakartelli liikmesriigid (välja arvatud Iraak) 26,8 miljonit barrelit naftat ööpäevas, mis on 1,9 miljonit barrelit enam kui kokkulepitud tootmiskvoodid ette näevad. Tankerite liikumist jälgiva analüüsikeskuse Oil Movements andmetel kasvab ka nafta vedu.
See aga võib tähendada, et nafta hind, mis on alates 2008. aasta lõpust, mil musta kulla hind kukkus nelja aasta madalaimale tasemele ning mis tänaseks on sellelt tasemelt kerkinud kahekordseks, võib hakata taas langema. Igatahes on 2015 aasta tähtajaga tulevikutehingute preemia kukkunud 43 protsenti, mis tähendab, et investorid on hakanud nafta pakkumise pärast tulevikus vähem muretsema.
„OPEC peab näitama oma südikust,“ lausus uudisteagentuurile Londonis asuva analüüsikeskuse CGES, mille asutas endine Saudi naftaminister Šeik Zaki Yamani, asedirektor Leo Drollas. Konsultant ennustab, et viimaseks kvartaliks langeb nafta hind 60 dollarile. „Juhul kui nad ei suuda distsipliini hoida, võib nafta hind aastaks 2015 langeda 50 dollarini barrel,“ lisas ta.
Eelmisel aastal nafta hind kerkis, sest OPEC vähendas tootmist 3,7 miljoni barreli võrra ööpäevas. 10. märtsil avaldatud raportis hindab naftakartell, et teises kvartalis ületab tootmine nõudlust 1,5 miljoni barreli võrra ööpäevas.
OPECi naftauuringute puuraukude arv on sel aastal kasvanud 22 võrra 283ni. Kasv on tulnud peamiselt Aafrikast, mis kompenseerib nende kahanemist Saudi Araabias ja Venezuelas. Väljaspool OPECit on uuringupuuraukude kasv 2,9 protsenti 785 auguni.
Siinkohal tuletaksin meelde, et veidi enam kui kümme aastat tagasi toimunud nafta hinna langus alla 10 dollari taseme barrel toimuski peamiselt selle tõttu, et mitmed OPECi riigid eesotsas Venezuelaga ei soovinud ega suutnud kokkulepitud tootmiskvoote täita. Nüüd, kus nafta hind on siiski pea poole võrra rekordtasemest madalamal, on ahvatlus kokkulepitud kvootidest rohkem toota ülisuur.
Vahetult enne 2008. aasta jõule kirjutasin kommentaari pealkirjaga „OPEC pole peaaegu kunagi suutnud nafta hinda kontrollida“. Postitan selle kommentaari nüüd ka siia.
See aga võib tähendada, et nafta hind, mis on alates 2008. aasta lõpust, mil musta kulla hind kukkus nelja aasta madalaimale tasemele ning mis tänaseks on sellelt tasemelt kerkinud kahekordseks, võib hakata taas langema. Igatahes on 2015 aasta tähtajaga tulevikutehingute preemia kukkunud 43 protsenti, mis tähendab, et investorid on hakanud nafta pakkumise pärast tulevikus vähem muretsema.
„OPEC peab näitama oma südikust,“ lausus uudisteagentuurile Londonis asuva analüüsikeskuse CGES, mille asutas endine Saudi naftaminister Šeik Zaki Yamani, asedirektor Leo Drollas. Konsultant ennustab, et viimaseks kvartaliks langeb nafta hind 60 dollarile. „Juhul kui nad ei suuda distsipliini hoida, võib nafta hind aastaks 2015 langeda 50 dollarini barrel,“ lisas ta.
Eelmisel aastal nafta hind kerkis, sest OPEC vähendas tootmist 3,7 miljoni barreli võrra ööpäevas. 10. märtsil avaldatud raportis hindab naftakartell, et teises kvartalis ületab tootmine nõudlust 1,5 miljoni barreli võrra ööpäevas.
OPECi naftauuringute puuraukude arv on sel aastal kasvanud 22 võrra 283ni. Kasv on tulnud peamiselt Aafrikast, mis kompenseerib nende kahanemist Saudi Araabias ja Venezuelas. Väljaspool OPECit on uuringupuuraukude kasv 2,9 protsenti 785 auguni.
Siinkohal tuletaksin meelde, et veidi enam kui kümme aastat tagasi toimunud nafta hinna langus alla 10 dollari taseme barrel toimuski peamiselt selle tõttu, et mitmed OPECi riigid eesotsas Venezuelaga ei soovinud ega suutnud kokkulepitud tootmiskvoote täita. Nüüd, kus nafta hind on siiski pea poole võrra rekordtasemest madalamal, on ahvatlus kokkulepitud kvootidest rohkem toota ülisuur.
Vahetult enne 2008. aasta jõule kirjutasin kommentaari pealkirjaga „OPEC pole peaaegu kunagi suutnud nafta hinda kontrollida“. Postitan selle kommentaari nüüd ka siia.
teisipäev, 3. veebruar 2009
Hedge fond teenis nafta hinna kõikumiselt 209 protsenti
Tänane WSJ kirjutab, et riskifond BlueGold Capital Management varade mahuga 1,2 miljardit dollarit tegi eelmisel aastal 209 protsenti tänu hinnatõusuning selle ärgse kukkumise täpsele panustamisele. Täna võivad hedge fondid päris hästi teenida tänu tarnete geograafia, tähtaegade, erinevate naftasaaduste jmt spreadidele.
Näiteks Brent on võrreldes WTI-ga kohati kuni 9 dollarit odavam. Ärmiselt suur ekstreemsus (tavaliselt on WTI mõne dollari võrra kallim olnud). Need, kes läksid Brentis pikaks ning Nymexil kaubeldavas naftas lühikeseks, teenisid head raha.
Näiteks Brent on võrreldes WTI-ga kohati kuni 9 dollarit odavam. Ärmiselt suur ekstreemsus (tavaliselt on WTI mõne dollari võrra kallim olnud). Need, kes läksid Brentis pikaks ning Nymexil kaubeldavas naftas lühikeseks, teenisid head raha.
neljapäev, 15. jaanuar 2009
Jobs jääb juuni lõpuni kõrvale
Eile pärast turgude sulgemist tuli siis uudis, et Jobsi tervis on hullem ja Steve Jobs jääb pooleks aastaks kõrvale. Kui ma pea kolm ja pool aastat tagasi Apple'i aktsiaid ostsin oli plaan, et müün kohe, kui Jobsiga midagi juhtub. Nüüd viimase pea aasta jooksul otsustasin ringi.
Asi on selles, et tema osa Apple'i väärtuses ja aktsia hinnas on küll ülisuur (just täna ilmus ÄPs minu lugu, kus pakun üle 40%), kuid pikas perspektiivis on see ilmselt ületähtsustatud. Ma usun, et viimase kümne aastaga on Apple'is tekkinud selline meeskond, mis viib firmat edasi. Jobs küll teab, mida on vaja teha, aga kuidas seda teha teavad teised. Ma ei välista, pigem usun, et õhkkond muutub isegi paremaks, sest tegelikult on ta olnud kogu aeg üsna suur türann.
WSJ: SECil kümneid ja kümneid keisse sesoses pettustega naftaturul.
NYT: Kuhu läheb naftatööstus edasi?
Gartner: PCde neljas kvartal. Globaalne turg +1,1%, HP +3,5%, Dell -5,9%.
USA -10,1%, Dell -16,4%, HP -3,4%, Apple +8,3%.
2008 kokku maailm +10,9, HP +12,7%, Dell +11,5%.
Asi on selles, et tema osa Apple'i väärtuses ja aktsia hinnas on küll ülisuur (just täna ilmus ÄPs minu lugu, kus pakun üle 40%), kuid pikas perspektiivis on see ilmselt ületähtsustatud. Ma usun, et viimase kümne aastaga on Apple'is tekkinud selline meeskond, mis viib firmat edasi. Jobs küll teab, mida on vaja teha, aga kuidas seda teha teavad teised. Ma ei välista, pigem usun, et õhkkond muutub isegi paremaks, sest tegelikult on ta olnud kogu aeg üsna suur türann.
WSJ: SECil kümneid ja kümneid keisse sesoses pettustega naftaturul.
NYT: Kuhu läheb naftatööstus edasi?
Gartner: PCde neljas kvartal. Globaalne turg +1,1%, HP +3,5%, Dell -5,9%.
USA -10,1%, Dell -16,4%, HP -3,4%, Apple +8,3%.
2008 kokku maailm +10,9, HP +12,7%, Dell +11,5%.
teisipäev, 13. jaanuar 2009
Pärsia lahe naftariigid hakkavad rohelisteks
NYT: UAE, Katar ja Saudi Araabia hakkavad üha rohkem mõtlema alternatiivenergia peale, loodavad tulevikus saada alternatiivenergia Silicon Valley'ks.
FT: Esimest korda pärast kümneaastast vaheaega on nafta tootmise kulud hakanud kahanema.
ApplInsider: Apple kavatseb 2010. aastal osa võtta CESist.
- Ballmer, kes omal ajal naeris iPhone'i välja (tõsi hinna pärast), möönab nüüd, et nutitelefonide turul määravad sentimendi RIM ning iPhone.
The Seattle Times: Starbucks ostis Gulfstream 550.
FT: Esimest korda pärast kümneaastast vaheaega on nafta tootmise kulud hakanud kahanema.
ApplInsider: Apple kavatseb 2010. aastal osa võtta CESist.
- Ballmer, kes omal ajal naeris iPhone'i välja (tõsi hinna pärast), möönab nüüd, et nutitelefonide turul määravad sentimendi RIM ning iPhone.
The Seattle Times: Starbucks ostis Gulfstream 550.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
