Legendaarne investor Warren Buffett saab täna 80 aastaseks. Siinkohal ei hakka ma tema elulugu refereerima. Kellel on huvi, võib lugeda kahte suurepärast Buffetti bibliograafiat. Endise finantsanalüütiku Alice Schroederi kaks aastat tagasi ilmunud The Snowball: Warren Buffett and the Business of Life valmis koostöös vanameistri endaga. Buffett rääkis raamatu autoriga sadu tunde ning võimaldas talle ligipääsu eraarhiivile. Tõsi, pärast raamatu ilmumist Schroederi ja Buffetti suhted jahenesid. Väidetavalt ei meeldinud investorile raamatu mõned detailid, mis olid seotud tema perekonnaga.
Buffetti suhted nii vanemate (eriti ema), õdede, laste ja abikaasaga on olnud üsna keerulised. Peaaegu 30 aastat oli Buffett sisuliselt kahenaisepidaja. Seaduslik abikaasa, Susan kolis 1977. aastal San Franciscosse. Siiski veetsid mõlemad tihti aega koos puhkusel ning ametlikel koosviibimistel saatis Buffettit Susan. Omahas hakkas Buffetti juures kohe pärast Susani lahkumist elama praegune abikaasa Astrid (endise nimega Menks). Tegemist oli üsna ebatavalise suhtekolmnurgaga, sest just Susan oli see, kes julgustas Astridit Buffetti juurde elama minema. Astrid on rahvuselt lätlanna ning Buffett abiellus temaga 2006. aastal pärast seda, kui Susan oli vähki surnud.
Tuntud majandusajakirjaniku Roger Lowensteini Buffett. The Making of an American Capitalist ilmus esmakordselt 1995. aastal. Lowensteini sulest on ilmunud mitu suurepärast finantsturge käsitlevat raamatut, teiste hulgas riskifondi Long-Term Capital Managementi (tuntud ka nobelistide fondi nime all) tõusu ja kokkukukkumist käsitlev Then Genius Failed ning kevadel ilmunud raamat viimasest finantskriisist The End of Wall Street.
Mõlemad Buffetti biograafiad peaksid olema (vähemalt olid mõni aeg tagasi) müügil ka meie raamatupoodides.
Lisaks kahele elulookirjeldusele on ilmunud kümneid raamatuid Buffetti investeeringute kohta, neist „Warren Buffetti tee“ on tõlgitud ka eesti keelde.
Apple’i juht Steve Jobs ning Warren Buffett on kaks inimest, kes mõjutavad kõige rohkem nende juhitavate ettevõtete aktsiate hindu. Buffetti vanuse tõttu on tema järglase küsimus Berkshire Hathaway juhi kohale olnud päevakorral juba aastaid. Buffett ise on otsesest vastusest keeldunud ning kinnitanud vaid, et järglane on olemas.
Viimasel ajal on välja toodud vähemalt kolm nime. Kuu alguses ilmunud ajakiri Fortune kirjutab, et sagedamini nimetatavaks kandidaadis on Berkshire Hathaway tütarettevõtte MidAmerican Energy Holdings juht David Sokol.
The Wall Street Journal kirjutas aga täpselt kuu aega tagasi, et võimalik järglane on Li Liu, kes 20 aastat tagasi oli tudengina Hiinas Tiananmeni väljaku rahutuste üks liidritest.
Li kaudu investeeris Buffett Hiina akude ja autotootja BYD aktsiatesse. Investeering, mille väärtus on alates 2008. aastast kasvanud kuuekordseks ning on toonud 1,2 miljardit dollarit kasumit.
Kolmas võimalik järglasekandidaat on Buffetti endine maakler Byron Trott, kes lahkus Goldman Sachsist 2009. aasta alguses ning lõi oma pangandusfirma.
Alice Shcroeder, usub, et Trott oleks Buffetti ilmselge järglasekandidaat.
„Ta mõistab, mida Warren arvab varahaldusest,“ kinnitas Buffetti biograafia autor 2009. aasta jaanuaris Bloombergile. „Ta näeb kapitaliturge läbi Warreni silmade,“ lisas ta.
Kuvatud on postitused sildiga Buffett. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Buffett. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 30. august 2010
neljapäev, 5. august 2010
Kas Buffetti aktsia on liiga kallis?
Warren Buffett armastab öelda, et tema ideaalne investeerimishorisont on igavene ning samasugune on ka paljude tema juhitava Berkshire Hathaway aktsionäride oma, kes ostavad ettevõtte aktsia ja jäävad seda aastakümneteks hoidma. Ka mina olen taolise lähenemisega investor ning 14aastase investeerimisstaaži jooksul olen vabatahtlikult müünud ära vaid kahe ettevõtte aktsiad ning nüüd olen kaalumas kolmanda müüki.
Aga tagasi Buffetti juurde. Juulis andis investeerimisfirma Stifel Nicolaus analüütik Meyer Shields Berkshire aktsiale müügisoovituse. Tegemist on esimest korda alates 2004. aastast, kui Wall Streeti analüütik soovitab Berkshire aktsiat müüa, kirjutab ajakiri Fortune. Isegi võimekas Buffett ei saa ennast lahti rebida närusest majandusest, põhjendab analüütik oma soovitust.
Gardner Russo & Gardner partner Thomas Russo leiab seevastu, et kohe, kui majandus hakkab tõusma, on Buffettile kuluvad ettevõtted valmis sellest osa saama.
Fortune rääkis mõlema analüütikuga ning esitab nende argumendid.
Meyer Shields: „Meie müügisoovitus põhineb eeldusel, et USA majandus on aasta teisel poolel väga nõrk. Me näeme töötuse langemist palju sügavamale, kui see on olnud eelnevate kriiside ajal. Seni pole veel taastumise märke kuigipalju näha.“
Kui kindlustusfirmal on väga suur aktsaiportfell (formaalselt loetakse Berkshire Hathaway’d enamasti kindlustusfirmaks, aga minu arvates on tegemist pigem investeerimisfondiga), on ettevõtte õiglase väärtuse ennustamiseks bilansiline väärtus paremaks indikaatoriks kui kasum. Shieldsi arvestuste kohaselt kahanes Berkshire bilansiline väärtus aktsiaturu languse tõttu teises kvartalis 2,8 miljardi dollari võrra.
Lisaks sellele müüs Buffett finantskriisi ajal müügioptsioone neljale aktsiaindeksile. Ehkki optsiooni realiseerimistähtaeg on alles 2018. aastal, nelja indeksi langus nulli väga ebatõenäoline ja Brekshire müügioptsioonide eest maksma ei pea (summa oleks sellisel juhul 37,5 miljardit dollarit), tähendab indeksite langus siiski kahanemist 800 miljoni dollari võrra, hindab Shields.
Berkshire aktsia selle aasta tõus on toimunud eelkõige tänu B- aktsiate splitile eelmise aasta lõpus. Kuid seepärast, et aktsia on nüüd S&P 500 indeksi koosseisus, muutub ettevõtte aktsionäride baas üha institutsionaalsemaks. Kui seni oli aktsionäride hulgas peamiselt rikkad eraisikud, siis nüüd muutub suuremaks fondide osakaal. See aga tähendab, et aktsia muutub ka tunduvalt kõikuvamaks, mis toob pea alati endaga ka aktsia madalama valuatsiooni, selgitas Shield.
Thomas Russo: „Warren Buffett ei ole kasumiteadete ori, mis on Berkshire suurim tugevus. Ta sai paar aastat tagasi 4,9 miljardi dollari suuruse preemia 37 miljardi dollari kindlustamise eest (jutt on samadest aktsiaindeksite müügioptsioonidest). Mitte keegi teine poleks hakanud võtma riski, et vara arvestuslik turuväärtus võib mõjutada nii tugevasti kasumit“.
„Nõrk makrokeskkond pole Berkshire’le midagi uut. Mina vaatan seda kui terapeutilist perioodi, mil Berkshire ettevõtted saavad teha strateegilisi investeeringuid ,“ lisas Russo.
Kuni Burlington Norherni ülevõtmiseni oli Brekshire aktsia midagi erilist. Kuna Buffett varem aktsiat ei splittinud siis A klassi aktsia ostmist said endale lubada vaid vähesed (aktsia hind maksab üle 120 tuhande dollari ehk peaaegu 1,5 miljonit krooni). Ka B klassi aktsia, mis enne splitti maksis üle 3000 dollari, polnud just odavate killast.
Russo selgitas, et üha suurem osa USA aktsiainvestoritest ei tohtinud osta Berkshire aktsiaid. Need olid indeksfondid. Kuna umbes 8% Põhja-Ameerika aktsiatest kuulub S&P 500 indeksisse, tähendas see, et umbes kaks triljonit dollarit aktsiaturgude raha ei omanud Buffetti aktsiaid. Ka nüüd, kui Berkshire aktsia on S&P 500 koosseisus, ei tähenda see, et indeksifondid kipuvad neid turu langedes kiiresti müüma. Seda tänu Berkshire suurele osakaalule indeksis.
Ja viimaseks argumendiks, miks Russole Berkshire aktsia meeldib, on selle hinnaliikumine kahel viimasel aastal. Sel aastal on aktsia kallinenud 20, aga 2009. aastal null protsenti. S&P 500 indeks rallis aga eelmisel 26%, mis tähendab, et Berkshire jookseb indeksitele järele.
„Mulle taolised vastukaalud meeldivad,“ selgitab Russo.
Reutersi andmetel soovitab Berkshire Hathaway aktsiat osta 1, hoida 3 ning müüa 1 analüütik.
Teise kvartali majandustulemused avaldab ettevõte homme.
Aga tagasi Buffetti juurde. Juulis andis investeerimisfirma Stifel Nicolaus analüütik Meyer Shields Berkshire aktsiale müügisoovituse. Tegemist on esimest korda alates 2004. aastast, kui Wall Streeti analüütik soovitab Berkshire aktsiat müüa, kirjutab ajakiri Fortune. Isegi võimekas Buffett ei saa ennast lahti rebida närusest majandusest, põhjendab analüütik oma soovitust.
Gardner Russo & Gardner partner Thomas Russo leiab seevastu, et kohe, kui majandus hakkab tõusma, on Buffettile kuluvad ettevõtted valmis sellest osa saama.
Fortune rääkis mõlema analüütikuga ning esitab nende argumendid.
Meyer Shields: „Meie müügisoovitus põhineb eeldusel, et USA majandus on aasta teisel poolel väga nõrk. Me näeme töötuse langemist palju sügavamale, kui see on olnud eelnevate kriiside ajal. Seni pole veel taastumise märke kuigipalju näha.“
Kui kindlustusfirmal on väga suur aktsaiportfell (formaalselt loetakse Berkshire Hathaway’d enamasti kindlustusfirmaks, aga minu arvates on tegemist pigem investeerimisfondiga), on ettevõtte õiglase väärtuse ennustamiseks bilansiline väärtus paremaks indikaatoriks kui kasum. Shieldsi arvestuste kohaselt kahanes Berkshire bilansiline väärtus aktsiaturu languse tõttu teises kvartalis 2,8 miljardi dollari võrra.
Lisaks sellele müüs Buffett finantskriisi ajal müügioptsioone neljale aktsiaindeksile. Ehkki optsiooni realiseerimistähtaeg on alles 2018. aastal, nelja indeksi langus nulli väga ebatõenäoline ja Brekshire müügioptsioonide eest maksma ei pea (summa oleks sellisel juhul 37,5 miljardit dollarit), tähendab indeksite langus siiski kahanemist 800 miljoni dollari võrra, hindab Shields.
Berkshire aktsia selle aasta tõus on toimunud eelkõige tänu B- aktsiate splitile eelmise aasta lõpus. Kuid seepärast, et aktsia on nüüd S&P 500 indeksi koosseisus, muutub ettevõtte aktsionäride baas üha institutsionaalsemaks. Kui seni oli aktsionäride hulgas peamiselt rikkad eraisikud, siis nüüd muutub suuremaks fondide osakaal. See aga tähendab, et aktsia muutub ka tunduvalt kõikuvamaks, mis toob pea alati endaga ka aktsia madalama valuatsiooni, selgitas Shield.
Thomas Russo: „Warren Buffett ei ole kasumiteadete ori, mis on Berkshire suurim tugevus. Ta sai paar aastat tagasi 4,9 miljardi dollari suuruse preemia 37 miljardi dollari kindlustamise eest (jutt on samadest aktsiaindeksite müügioptsioonidest). Mitte keegi teine poleks hakanud võtma riski, et vara arvestuslik turuväärtus võib mõjutada nii tugevasti kasumit“.
„Nõrk makrokeskkond pole Berkshire’le midagi uut. Mina vaatan seda kui terapeutilist perioodi, mil Berkshire ettevõtted saavad teha strateegilisi investeeringuid ,“ lisas Russo.
Kuni Burlington Norherni ülevõtmiseni oli Brekshire aktsia midagi erilist. Kuna Buffett varem aktsiat ei splittinud siis A klassi aktsia ostmist said endale lubada vaid vähesed (aktsia hind maksab üle 120 tuhande dollari ehk peaaegu 1,5 miljonit krooni). Ka B klassi aktsia, mis enne splitti maksis üle 3000 dollari, polnud just odavate killast.
Russo selgitas, et üha suurem osa USA aktsiainvestoritest ei tohtinud osta Berkshire aktsiaid. Need olid indeksfondid. Kuna umbes 8% Põhja-Ameerika aktsiatest kuulub S&P 500 indeksisse, tähendas see, et umbes kaks triljonit dollarit aktsiaturgude raha ei omanud Buffetti aktsiaid. Ka nüüd, kui Berkshire aktsia on S&P 500 koosseisus, ei tähenda see, et indeksifondid kipuvad neid turu langedes kiiresti müüma. Seda tänu Berkshire suurele osakaalule indeksis.
Ja viimaseks argumendiks, miks Russole Berkshire aktsia meeldib, on selle hinnaliikumine kahel viimasel aastal. Sel aastal on aktsia kallinenud 20, aga 2009. aastal null protsenti. S&P 500 indeks rallis aga eelmisel 26%, mis tähendab, et Berkshire jookseb indeksitele järele.
„Mulle taolised vastukaalud meeldivad,“ selgitab Russo.
Reutersi andmetel soovitab Berkshire Hathaway aktsiat osta 1, hoida 3 ning müüa 1 analüütik.
Teise kvartali majandustulemused avaldab ettevõte homme.
teisipäev, 13. juuli 2010
Odavmüügikaubamaja odav aktsia
Kümmekond aastat tagasi pidas Warren Buffett oma üheks suuremaks veaks Wal-Marti aktsiate ostmata jätmist. Nüüdseks on ta selle vea parandanud. Legendaarse investori juhitav Berkshire Hathaway hakkas maailma suurima jaemüügikontserni (ajakirja Fortune värske numbri andmetel on Wal-Mart käibe järgi ka maailma suurim ettevõte) aktsiaid soetama 2005. aasta teises kvartalis. Möödunud sügisel kahekordistas Buffett Wal-Marti positsiooni 37,8 miljonini ning on hoidnud seda vähemalt selle aasta esimese kvartali lõpuni.
Wal-Marti aktsia hind liigub praegu 50 dollari tasemel, sealkandis on see liikunud juba kümmekond aastat. Arvestades järgmise ja ülejärgmise aasta kasumiprognoose on konkurentidest ainult toiduainete jaemüüja Kroger ning ravimüüja Walgreen aktsiad Wal-Martist odavamad, kirjutab värske investeerimisajakiri Barron’s. Analüütikud ennustavad ettevõtte 2011. aasta kasumiks 4,01 ning 2012. aasta kasumiks 4,39 dollarit (Wal-Marti finantsaasta lõpeb jaanuaris). Citigroupi analüütik Debra Weinswig ennustab aga 2011. aasta kasumiks 4,08 ja 2012. aasta kasumiks 4,64 dollarit.
Wal-Mart ostab oma aktsiaid agressiivselt tagasi. Esimeses kvartalis osteti oma aktsiaid kolme miljardi dollari eest (eelmise aasta esimeses kvartalis 900 miljoni eest). Juuni alguses kiitis nõukogu heaks 15 miljardi dollari suuruse aktsiate tagasiostuprogrammi. Praegu kehtiva programmi kohaselt võib ettevõte aktsiaid osta veel 4,5 miljardi dollari eest. Ka dividenditootlusel, mis on 2,5 protsenti, pole nii suure ettevõtte puhul väga viga.
Investeerimisfirma Weitz Funds analüüsidivisjoni juhi Bradley Hintoni hinnangul ei ole Wal-Marti aktsial langusruumi eriti jäänud. Analüütikud usuvad, et tõusuruumi on aktsial aga küllaga. Weinswig näeb aktsial tõusupotentsiaali kolmandiku võrra 65 dollarini. Kontsern on võimeline suurendama nii olemasolevate kaubamajade müüginumbreid kui ka klientide arvu.
Lõpuks on Wal-Mart hakanud tähelepanu pöörama ka online-kaubandusele. Seda just ajal, mil paljud on hakanud kaupu ostma nutitelefonidega.
Ning väga oluline ilming on peamiselt maapiirkondades levinud kaubandusketi imbumine suurlinnadesse. Ettevõte sai Chicago linnavalitsuselt hiljuti loa teise kaubamaja ehitamiseks. 2006. aastal, kui avati esimene, seisid inimesed vihma käes pikas järjekorras, kirjutab Barron’s.
Reutersi andmetel soovitab 25 analüütikut Wal-Marti aktsiat osta, 4 hoida ning müügisoovitusi ei ole.
Wal-Marti aktsia hind liigub praegu 50 dollari tasemel, sealkandis on see liikunud juba kümmekond aastat. Arvestades järgmise ja ülejärgmise aasta kasumiprognoose on konkurentidest ainult toiduainete jaemüüja Kroger ning ravimüüja Walgreen aktsiad Wal-Martist odavamad, kirjutab värske investeerimisajakiri Barron’s. Analüütikud ennustavad ettevõtte 2011. aasta kasumiks 4,01 ning 2012. aasta kasumiks 4,39 dollarit (Wal-Marti finantsaasta lõpeb jaanuaris). Citigroupi analüütik Debra Weinswig ennustab aga 2011. aasta kasumiks 4,08 ja 2012. aasta kasumiks 4,64 dollarit.
Wal-Mart ostab oma aktsiaid agressiivselt tagasi. Esimeses kvartalis osteti oma aktsiaid kolme miljardi dollari eest (eelmise aasta esimeses kvartalis 900 miljoni eest). Juuni alguses kiitis nõukogu heaks 15 miljardi dollari suuruse aktsiate tagasiostuprogrammi. Praegu kehtiva programmi kohaselt võib ettevõte aktsiaid osta veel 4,5 miljardi dollari eest. Ka dividenditootlusel, mis on 2,5 protsenti, pole nii suure ettevõtte puhul väga viga.
Investeerimisfirma Weitz Funds analüüsidivisjoni juhi Bradley Hintoni hinnangul ei ole Wal-Marti aktsial langusruumi eriti jäänud. Analüütikud usuvad, et tõusuruumi on aktsial aga küllaga. Weinswig näeb aktsial tõusupotentsiaali kolmandiku võrra 65 dollarini. Kontsern on võimeline suurendama nii olemasolevate kaubamajade müüginumbreid kui ka klientide arvu.
Lõpuks on Wal-Mart hakanud tähelepanu pöörama ka online-kaubandusele. Seda just ajal, mil paljud on hakanud kaupu ostma nutitelefonidega.
Ning väga oluline ilming on peamiselt maapiirkondades levinud kaubandusketi imbumine suurlinnadesse. Ettevõte sai Chicago linnavalitsuselt hiljuti loa teise kaubamaja ehitamiseks. 2006. aastal, kui avati esimene, seisid inimesed vihma käes pikas järjekorras, kirjutab Barron’s.
Reutersi andmetel soovitab 25 analüütikut Wal-Marti aktsiat osta, 4 hoida ning müügisoovitusi ei ole.
reede, 9. juuli 2010
Meediamogulite suvepäevad
Homme lõpeb USA Idaho osariigis asuvas Päikeseorus (Sun Valley) väikese investeerimispanga Allen & Co iga-aastane nädal aega kestev eksklusiivne meediakonverents. Tegemist on erakordselt prominentse osavõtjaskonnaga sündmusega, mistõttu The New Yorkeri ajakirjanik Ken Auletta nimetas sündmust meediamogulite suvelaagriks.
Konverents toimubki pigem suvelaagri vormis, sest lisaks ettekannetele ja presentatsioonidele käib aktiive suhtlemine vabas vormis – golfi- ja tenniseturniirid, matkamisvõimalused, kalapüük, kosest laskumine, grilli- ja kokteiliõhtud. Lisaks maailma suuremate meedia- ja tehnoloogiaettevõtete juhtidele osalevad suvepäevadel ka nende pered.
Osavõtjaskond on väikesearvuline - juhte, nende pereliikmeid ja investeerimispankureid koguneb kokku umbes 300 inimest.
Uudisteagentuuride teatel osalevad suures osas meediale suletud sündmusel Rupert Murdoch, Bill Gates, Disney juht Robert Iger, Facebooki asutaja Mark Zuckenberg, Google’i juht Eric Schmidt. Osalejate nimekirjas olevat ka Apple’i juht Steve Jobs, kuid tema osalemise kohta pole ma veel kusagilt kinnitust saanud.
Vähemalt viimase kümmekonna aasta stammkülaline on olnud legendaarne investor Warren Buffett. 1999. aastal pidas Buffett Päikeseorus tähelepanuväärse ettekande miks ta ei investeeri tehnoloogiaettevõtetesse. Ta tõi paralleeli autotööstusega 20. sajandi alguses, mil USAs oli kokku kaks tuhat autotootjat. Sajandi lõpuks oli Ühendriikides ellu jäänud vaid kolm autokompaniid ja needki olid siis väga kehvad investeeringud. Täpselt 10 aastat hiljem läksid kolmest kaks omakorda pankrotikaitse alla. Buffetti sõnul oleks pidanud 20. sajandi alguses müüma lühikeseks hobuseid.
Buffett on olnud kogu selle aja sisuliselt konverentsi aukülaline ning ta ise on väitnud, et ta tunneb ennast seal väga hästi. Samas on tal selle üritusega seotud ka mitu kurba mälestust. 2001. aastal kukkus ja kolm päeva hiljem suri Buffetti hea sõber Washington Posti väljaandja Katharine Graham. Pärast seda kui Buffett oli kirjastuses omandanud olulise osaluse, õpetas ta väljaandjale ettevõtte majandust. Graham omakorda viis Buffetti seitsmekümnendatel aastatel kõrgemasse seltskonda. Kolm aastat hiljem suri varsti pärast Sun Valley üritust Warren Buffetti esimene abikaasa Susan.
Suvelaager on ka koht, kus meediajuhid on nädal aega sama teravdatud tähelepanu all nagu Brad Pitt või Angelina Jolie, kirjutab Los Angeles Times. Vahe on siiski selles, et nende endi väljaannete reporterid ei küsi mogulitelt küsimusi laadis, kas nad ootavad last või kas nende järjekordne abielu on karile jooksmas. Reportereid huvitab eelkõige see, kas konverentsil on sõlmimisel ka mõni tehing.
Varasematel üritustel on sõlmitud terve rida tähelepanuväärseid kokkuleppeid. Eelmisel aastal sõlmisid NBC Universali ülevõtmiseks just seal kokkulepe General Electricu juht Jeff Immelt ning Comcasti juht Brian Roberts. Ilmselt kõige mõjukam kokkulepe sõlmiti 1996. aastal. Kolm nädalat pärast seminari ostis Disney telekompanii CapCites/ABC. Tehinguga tuli kaasa ka Robert Iger kellest sai 9 aastat hiljem Disney tegevjuht.
Sel aastal suurte kokkulepete sõlmimist siiski ei oodata. Aga kes teab? Wall Street Journali ajakirjanik pani tähele, et teisipäeval läksid rendiautoga koos sõitma Google’i juht Eric Schmidt ning Facebooki asutaja Mark Zuckenberg.
Konverents toimubki pigem suvelaagri vormis, sest lisaks ettekannetele ja presentatsioonidele käib aktiive suhtlemine vabas vormis – golfi- ja tenniseturniirid, matkamisvõimalused, kalapüük, kosest laskumine, grilli- ja kokteiliõhtud. Lisaks maailma suuremate meedia- ja tehnoloogiaettevõtete juhtidele osalevad suvepäevadel ka nende pered.
Osavõtjaskond on väikesearvuline - juhte, nende pereliikmeid ja investeerimispankureid koguneb kokku umbes 300 inimest.
Uudisteagentuuride teatel osalevad suures osas meediale suletud sündmusel Rupert Murdoch, Bill Gates, Disney juht Robert Iger, Facebooki asutaja Mark Zuckenberg, Google’i juht Eric Schmidt. Osalejate nimekirjas olevat ka Apple’i juht Steve Jobs, kuid tema osalemise kohta pole ma veel kusagilt kinnitust saanud.
Vähemalt viimase kümmekonna aasta stammkülaline on olnud legendaarne investor Warren Buffett. 1999. aastal pidas Buffett Päikeseorus tähelepanuväärse ettekande miks ta ei investeeri tehnoloogiaettevõtetesse. Ta tõi paralleeli autotööstusega 20. sajandi alguses, mil USAs oli kokku kaks tuhat autotootjat. Sajandi lõpuks oli Ühendriikides ellu jäänud vaid kolm autokompaniid ja needki olid siis väga kehvad investeeringud. Täpselt 10 aastat hiljem läksid kolmest kaks omakorda pankrotikaitse alla. Buffetti sõnul oleks pidanud 20. sajandi alguses müüma lühikeseks hobuseid.
Buffett on olnud kogu selle aja sisuliselt konverentsi aukülaline ning ta ise on väitnud, et ta tunneb ennast seal väga hästi. Samas on tal selle üritusega seotud ka mitu kurba mälestust. 2001. aastal kukkus ja kolm päeva hiljem suri Buffetti hea sõber Washington Posti väljaandja Katharine Graham. Pärast seda kui Buffett oli kirjastuses omandanud olulise osaluse, õpetas ta väljaandjale ettevõtte majandust. Graham omakorda viis Buffetti seitsmekümnendatel aastatel kõrgemasse seltskonda. Kolm aastat hiljem suri varsti pärast Sun Valley üritust Warren Buffetti esimene abikaasa Susan.
Suvelaager on ka koht, kus meediajuhid on nädal aega sama teravdatud tähelepanu all nagu Brad Pitt või Angelina Jolie, kirjutab Los Angeles Times. Vahe on siiski selles, et nende endi väljaannete reporterid ei küsi mogulitelt küsimusi laadis, kas nad ootavad last või kas nende järjekordne abielu on karile jooksmas. Reportereid huvitab eelkõige see, kas konverentsil on sõlmimisel ka mõni tehing.
Varasematel üritustel on sõlmitud terve rida tähelepanuväärseid kokkuleppeid. Eelmisel aastal sõlmisid NBC Universali ülevõtmiseks just seal kokkulepe General Electricu juht Jeff Immelt ning Comcasti juht Brian Roberts. Ilmselt kõige mõjukam kokkulepe sõlmiti 1996. aastal. Kolm nädalat pärast seminari ostis Disney telekompanii CapCites/ABC. Tehinguga tuli kaasa ka Robert Iger kellest sai 9 aastat hiljem Disney tegevjuht.
Sel aastal suurte kokkulepete sõlmimist siiski ei oodata. Aga kes teab? Wall Street Journali ajakirjanik pani tähele, et teisipäeval läksid rendiautoga koos sõitma Google’i juht Eric Schmidt ning Facebooki asutaja Mark Zuckenberg.
esmaspäev, 24. mai 2010
Araabia Buffett – Saudi prints Alwaleed Bin Talal
Saudi prints Alwaleed Bin Talal usub, et temast saab rikkam inimene kui legendaarne investor Warren Buffett. Printsi strateegiaks on luksushotellide aktsiate avalik esmaemissioon ning maailma kõrgeima pilvelõhkuja ehitamine, kirjutab ajakirja Bloomberg Markets juunikuu kaaneloos.
Kümme aastat tagasi oli maailma rikkamate hulka kuuluva Alwaleedi vara väärtus 21,1 miljardit dollarit, seda peamiselt tänu investeeringutele tuntud ettevõtete nagu Citigroup, Apple ja News Corp aktsiatesse. Tänaseks on Saudi Araabia kuninga perekonda kuuluva investori vara kahanenud 16,6 miljardile dollarile. Kõige enam on vara väärtust kahandanud Citigroupi ning Time Warneri aktsiate kokkukukkumine.
Tõsi, nüüd on varanduse hindamine raskendatud, sest kui 2000. aastal moodustasid avalike ettevõtete aktsiad 79 protsenti printsi portfellist, siis nüüd on börsiettevõtete osa langenud 23 protsendile.
Alwaleedi suurim ambitsioon on ehitada 1 kilomeetri kõrgune pilvelõhkuja, mis oleks siis viiendiku võrra kõrgem kui Dubai Burj Khalifa. Printsi sõnul võimaldab strateegia muutus tal Buffettist mööda minna.
„Kui Buffet oli minu vanune, polnud ta nii rikas kui mina,“ räägib 55-aastane Alwaleed. „Mul on jäänud veel 20 aastat“ lisas ta.
Prints jälgib väga hoolikalt oma vara seisu ja on palganud selle hindamiseks spetsiaalsed töötajad ning võimaldab andmetega tutvuda ka rikaste edetabeleid koostavatel ajakirjandusväljaannetel. Kui on ilmunud järjekordne rikaste edetabel, saadab ta tihti ise pressiteate oma positsiooni kohta. Näiteks tema juveelikollektsiooni väärtus on üle 700 miljoni dollari.
Alwaleedi vara väärtus võiks olla miljardite võrra suurem, kui ta poleks 2005. aastal ära müünud Apple’i aktsiaid, mis ta omandas juba 1997. aastal 115 miljoni dollari eest. (See tähendab, et prints müüs enam-vähem samal ajal, kui mina ostsin). Apple’i aktsia hind on vahepeal kerkinud seitse korda ning kui prints poleks neid müünud, oleks selle investeeringu väärtus olnud täna umbes 6,75 miljardit dollarit.
Alwaleedi ettevõtte, Kingdom Holding eelmise aasta majandusaruande kohaselt moodustavad hotellid 63 protsenti tema varadest. Paari järgneva aasta jooksul kavatseb ta oma hotelliäri börsile viia. Muuhulgas kuulub Alwaleedile ning Microsofti asutajale Bill Gatesile tuntud hotellikett Four Seasons, kus kummalgi on 47,5 protsendiline osalus. Hotelliketi rajajale Isadore Sharpile kuulub 5 protsenti aktsiatest.
Alwaleedile kuulub ka osalus Kanada hotelliketist Fairmont, millel on 90 hotelli üle maailma, teiste hulgas Plaza New Yorgis ning Savoy Londonis.
„Ta on hotellipidaja,“ lausus Bloombergile sõltumatu raamatupidaja Steven Bankler, kes uuris uudisteagentuuri palvel ettevõtte raamatupidamist. „Tegemist on hotellifirmaga,“ lisas ta.
Fairmont ja Four Seasons on IPOks küpsed kui majandus hakkab taastuma ning ettevõtete reisikulud hakkavad kasvama, arvab analüütik Smedes Rose.
Ehkki Buffetti vara väärtus on 32,1 miljardi võrra suurem kui Alwaleedil, on mõlemad mehed ometi üsna sarnased. Nii Kingdom Holdingu kui ka Berkshire Hathaway meeskonnad on küllaltki väikesed ning nende kontorite pindaladki on samas suurusjärgus. Muidugi ei anna võrrelda Buffetti tagasihoidlikku eraelu printsi luksuslikuga.
„Mina joon pepsit, tema joob kokat,“ naljatas Alwaled kahe mehe suurimast erinevusest rääkides.
Kümme aastat tagasi oli maailma rikkamate hulka kuuluva Alwaleedi vara väärtus 21,1 miljardit dollarit, seda peamiselt tänu investeeringutele tuntud ettevõtete nagu Citigroup, Apple ja News Corp aktsiatesse. Tänaseks on Saudi Araabia kuninga perekonda kuuluva investori vara kahanenud 16,6 miljardile dollarile. Kõige enam on vara väärtust kahandanud Citigroupi ning Time Warneri aktsiate kokkukukkumine.
Tõsi, nüüd on varanduse hindamine raskendatud, sest kui 2000. aastal moodustasid avalike ettevõtete aktsiad 79 protsenti printsi portfellist, siis nüüd on börsiettevõtete osa langenud 23 protsendile.
Alwaleedi suurim ambitsioon on ehitada 1 kilomeetri kõrgune pilvelõhkuja, mis oleks siis viiendiku võrra kõrgem kui Dubai Burj Khalifa. Printsi sõnul võimaldab strateegia muutus tal Buffettist mööda minna.
„Kui Buffet oli minu vanune, polnud ta nii rikas kui mina,“ räägib 55-aastane Alwaleed. „Mul on jäänud veel 20 aastat“ lisas ta.
Prints jälgib väga hoolikalt oma vara seisu ja on palganud selle hindamiseks spetsiaalsed töötajad ning võimaldab andmetega tutvuda ka rikaste edetabeleid koostavatel ajakirjandusväljaannetel. Kui on ilmunud järjekordne rikaste edetabel, saadab ta tihti ise pressiteate oma positsiooni kohta. Näiteks tema juveelikollektsiooni väärtus on üle 700 miljoni dollari.
Alwaleedi vara väärtus võiks olla miljardite võrra suurem, kui ta poleks 2005. aastal ära müünud Apple’i aktsiaid, mis ta omandas juba 1997. aastal 115 miljoni dollari eest. (See tähendab, et prints müüs enam-vähem samal ajal, kui mina ostsin). Apple’i aktsia hind on vahepeal kerkinud seitse korda ning kui prints poleks neid müünud, oleks selle investeeringu väärtus olnud täna umbes 6,75 miljardit dollarit.
Alwaleedi ettevõtte, Kingdom Holding eelmise aasta majandusaruande kohaselt moodustavad hotellid 63 protsenti tema varadest. Paari järgneva aasta jooksul kavatseb ta oma hotelliäri börsile viia. Muuhulgas kuulub Alwaleedile ning Microsofti asutajale Bill Gatesile tuntud hotellikett Four Seasons, kus kummalgi on 47,5 protsendiline osalus. Hotelliketi rajajale Isadore Sharpile kuulub 5 protsenti aktsiatest.
Alwaleedile kuulub ka osalus Kanada hotelliketist Fairmont, millel on 90 hotelli üle maailma, teiste hulgas Plaza New Yorgis ning Savoy Londonis.
„Ta on hotellipidaja,“ lausus Bloombergile sõltumatu raamatupidaja Steven Bankler, kes uuris uudisteagentuuri palvel ettevõtte raamatupidamist. „Tegemist on hotellifirmaga,“ lisas ta.
Fairmont ja Four Seasons on IPOks küpsed kui majandus hakkab taastuma ning ettevõtete reisikulud hakkavad kasvama, arvab analüütik Smedes Rose.
Ehkki Buffetti vara väärtus on 32,1 miljardi võrra suurem kui Alwaleedil, on mõlemad mehed ometi üsna sarnased. Nii Kingdom Holdingu kui ka Berkshire Hathaway meeskonnad on küllaltki väikesed ning nende kontorite pindaladki on samas suurusjärgus. Muidugi ei anna võrrelda Buffetti tagasihoidlikku eraelu printsi luksuslikuga.
„Mina joon pepsit, tema joob kokat,“ naljatas Alwaled kahe mehe suurimast erinevusest rääkides.
teisipäev, 18. mai 2010
Kraft Foodsi aktsia võib minna magusamaks
Legendaarne investor Warren Buffett nimetas Kraft Foodsi juhte rumalateks (dumb), sest ettevõte lahjendas tema osalust uute aktsiate emiteerimisega, et võtta üle Briti magusatootja Cadbury. Lisaks sellele peab Kraft maksma umbes miljard dollarit tulumaksu tulu eest, mida Kraft sai pitsaüksuse müügi eest Šveitsi toiduainete kontsernile Nestle. Tehingu eest saadud 3,7 miljardit kulus samuti Cadbury ülevõtmisele, mille koguhind oli 19 miljardit dollarit raha ja aktsiate näol.
"Mõlemad tehngud olid rumalad," kinnitas Buffett 1. mail toimunud Berkshire Hathaway aktsionäride üldkoosolekul. Buffett on Kraft Foodsi suurim aktsionär.
Investeerimisajaleht Barron’s arvab siiski, et Krafti juhtkond eesotsas Irene Rosenfeldiga on nutikam kui vanahärrast investor arvab.
Kraft Foodsi avalik esmaemissioon toimus 2001. aastal hinnaga 31 dollarit aktsia ning sellel tasemel liigub väärtpaberi hind tänaseni. Ka eelmise aasta kasum aktsia kohta - kaks dollarit, pole kõrgem kui aastal 2003.
Tänu Cadbury ülevõtmisele tõstis Rosenfeld Krafti kasumi kasvu prognoosi 9 kuni 11 protsendile võrrelduna seitsme kuni üheksa protsendiga enne magusatootja ülevõtmist.
Krafti aktsia hinna ja 2011 aasta eeldatava kasumi suhe (p/e suhe) on madalam kui konkurentide Nestle, Hershey ja General Millsi aktsiatel. Ka Buffett, kelle juhitavale Berkshire Hathaway’le kuulus 1,8 miljardit Krafti aktsiat (8 protsenti aktsiatest) möönab, et aktsia on alla hinnatud. Sama arvab ka riskifondi Pershing Square Management juht William Ackman, kes ostis jaanuaris umbes kaks protsenti Krafti aktsiatest. Tema arvates kerkib Krafti aktsia hind kahe aastaga 45 dollarile (eile maksis Krafti aktsia 30,55 dollarit). Ettevõte on investoritele üsna helde makstes dividende 1,16 dollarit aktsia kohta, mis teeb aktsia dividenditootluseks 3,8 protsenti.
Pärast Cadbury ülevõtmist annavad magusatooted peaaegu kolmandiku Krafti käibest. 2008. aastal oli Cadbury maailma 50 suuremast magusaturust enam kui 20 turul esimesel või teisel kohal jäädes alla ainult Mars/Wriggly’le, Nestle oli kolmandal ning Kraft neljandal kohal. Enne Cadbury ülevõtmist andsid maiustused vaid 11 protsenti Krafti müügitulust. Magusaturul ei kujuta oma kaubamärgi all (private label) müümine nii suurt ohtu nagu see on Krafti teistes segmentides.
Kulude kokkuhoiuga loodetakse säästa 675 miljonit dollarit aastas (kontserni selle aasta käibeks ennustavad analüütikud 49,5 miljardit dollarit).
Nii Cadbury kui ka Kraft on viimastel aastatel keskendunud marginaalide kasvatamisele. 2009. aastal oli Krafti tegevuskasumi marginaal 13,6 protsenti, mis jäi tööstuse keskmisele (15%) alla. Credit Suisse usub, et Krafti marginaal kasvab sel aastal 14,1 ning 2012. Aastal 15,3 protsendini. Pikemas perspektiivis võib marginaal kerkida isegi 20 protsendini, usuvad mõned analüütikud.
Eile kirjutas Bloomberg, et Buffett on siiski 23 protsenti Krafti positsioonidest esimeses kvartalis maha müünud.
Kraft Foodsi aktsiaid soovitab osta 12 analüütikut, kuus analüütikut soovitab aktsiat osta. Müügisoovitusi aktsial Reutersi andmetel ei ole.
"Mõlemad tehngud olid rumalad," kinnitas Buffett 1. mail toimunud Berkshire Hathaway aktsionäride üldkoosolekul. Buffett on Kraft Foodsi suurim aktsionär.
Investeerimisajaleht Barron’s arvab siiski, et Krafti juhtkond eesotsas Irene Rosenfeldiga on nutikam kui vanahärrast investor arvab.
Kraft Foodsi avalik esmaemissioon toimus 2001. aastal hinnaga 31 dollarit aktsia ning sellel tasemel liigub väärtpaberi hind tänaseni. Ka eelmise aasta kasum aktsia kohta - kaks dollarit, pole kõrgem kui aastal 2003.
Tänu Cadbury ülevõtmisele tõstis Rosenfeld Krafti kasumi kasvu prognoosi 9 kuni 11 protsendile võrrelduna seitsme kuni üheksa protsendiga enne magusatootja ülevõtmist.
Krafti aktsia hinna ja 2011 aasta eeldatava kasumi suhe (p/e suhe) on madalam kui konkurentide Nestle, Hershey ja General Millsi aktsiatel. Ka Buffett, kelle juhitavale Berkshire Hathaway’le kuulus 1,8 miljardit Krafti aktsiat (8 protsenti aktsiatest) möönab, et aktsia on alla hinnatud. Sama arvab ka riskifondi Pershing Square Management juht William Ackman, kes ostis jaanuaris umbes kaks protsenti Krafti aktsiatest. Tema arvates kerkib Krafti aktsia hind kahe aastaga 45 dollarile (eile maksis Krafti aktsia 30,55 dollarit). Ettevõte on investoritele üsna helde makstes dividende 1,16 dollarit aktsia kohta, mis teeb aktsia dividenditootluseks 3,8 protsenti.
Pärast Cadbury ülevõtmist annavad magusatooted peaaegu kolmandiku Krafti käibest. 2008. aastal oli Cadbury maailma 50 suuremast magusaturust enam kui 20 turul esimesel või teisel kohal jäädes alla ainult Mars/Wriggly’le, Nestle oli kolmandal ning Kraft neljandal kohal. Enne Cadbury ülevõtmist andsid maiustused vaid 11 protsenti Krafti müügitulust. Magusaturul ei kujuta oma kaubamärgi all (private label) müümine nii suurt ohtu nagu see on Krafti teistes segmentides.
Kulude kokkuhoiuga loodetakse säästa 675 miljonit dollarit aastas (kontserni selle aasta käibeks ennustavad analüütikud 49,5 miljardit dollarit).
Nii Cadbury kui ka Kraft on viimastel aastatel keskendunud marginaalide kasvatamisele. 2009. aastal oli Krafti tegevuskasumi marginaal 13,6 protsenti, mis jäi tööstuse keskmisele (15%) alla. Credit Suisse usub, et Krafti marginaal kasvab sel aastal 14,1 ning 2012. Aastal 15,3 protsendini. Pikemas perspektiivis võib marginaal kerkida isegi 20 protsendini, usuvad mõned analüütikud.
Eile kirjutas Bloomberg, et Buffett on siiski 23 protsenti Krafti positsioonidest esimeses kvartalis maha müünud.
Kraft Foodsi aktsiaid soovitab osta 12 analüütikut, kuus analüütikut soovitab aktsiat osta. Müügisoovitusi aktsial Reutersi andmetel ei ole.
kolmapäev, 5. mai 2010
Goldman Sachsi aktsia on odav
Pärast seda, kui USA väärtpaberituru järelvalveorgan (SEC) teatas, et süüdistab Goldman Sachi pettuses, on investeerimispanga aktsia kaotanud viiendiku väärtusest ning ettevõtte turuväärtus kahanenud 21 miljardit dollarit. Ehkki panga fundamentaalnäitajad on konkurentidest tunduvalt paremad, on Goldman Sachsi aktsia nendega võrreldes odav, leiab investeerimisfirma Sandler O’Neill.
Tsiviilhagist tulenev kahju elab pank üle, kriminaalsüüdistuse esitamine on ebatõenäoline ning reputatsioonirisk minimaalne, sest Goldmani kliendibaasi moodustavad peamiselt institutsionaalsed investorid. Ka on Goldman konkurentidest paremini kaitstud finantsturu reguleerimisest tingitud makromajanduslike riskide eest, leiavad investeerimisfirma analüütikud Jeff Harte ning Ted Holzman.
Suurim tsiviilhagist tulenev oht võib olla see, et Goldman peab klientidele kompenseerima kahju, mis on hinnanguliselt miljard dollarit. Analüütikute hinnangu kohaselt kahandab see Goldmani praegust raamatupidamisväärtust, mis on 111,41 dollarit aktsia, 1,2 dollari ehk 1,1 protsendi võrra.
Kriminaalsüüdistuse esitamise tõenäosus on väike. Justiitsministeerium on arvatavasti sellele mõelnud. Üleminek tsiviilhagilt kriminaalsüüditusele on investeerimisfirma arvates ebatõenäoline, sest kriminaalsüüdistuse puhul on nõuded tõestamiseks tunduvalt kõrgemad (vaja on tõestada, et Goldman ja selle töötajad sooritasid kuriteo tahtlikult).
Nagu öeldud, on reputatsioonirisk ületatav, sest institutsionaalsete klientide mure on rohkem Goldmani bilanss, mis on üks sektori üks tugevamaid (kapitali adekvaatsus on 12,4% ja likviidsuspuhver 184 miljardit dollarit, mis moodustab 18,4 protsenti panga varadest). Peale selle on Goldmani näol tegemist erandliku suurpangaga, kes on saanud loa aktsiate tagasiostmiseks (selle aasta esimeses kvartalis osteti aktsiaid tagasi 2,3 miljardi dollari eest).
Väga tugevasti jääb Goldmani aktsia hinda mõjutama nn pealkirjade risk, mis tähendab tsiviilprotsessi ja uurimist käsitlevaid uudiseid. Näiteks reedel kukkus aktsia hind 10 protsenti, sest turul liikusid kuuldused kriminaalprotsessi kohta.
Kokkuvõttes usuvad Harte ning Holzman, et arvestades kapitaliturgude võimalikku tulevast aktiivsust, Goldmani juhtpositsiooni investeerimispanganduses, aktsia hinna langust ning aktsiate tagasiostmist, pole Goldmani aktsiatest hoidumine eriti mõistlik.
Kui Tarvo kirjutas eile Warren Buffetti suurtest möödalaskudest, siis Goldmani saaga tuletas mulle meelde vanameistri üht õnnestunumat tehingut, mis toimus eelmise sajandi kuuekümnendate alguses. Nimelt esitati petukahtlus praegusele kindlustus- ja pangakaardikompaniile American Express, mille tulemusena kaotas aktsia hind üle poole oma väärtusest. Seepeale hakkas aga Buffett ettevõtte aktsiaid lausa paaniliselt kokku ostma. Tänase seisuga omab Buffetti juhitud Berkshire Hathaway 13,1 protsenti American Expressi aktsiatest.
reede, 30. aprill 2010
Buffett teenib Goldman Sachsi aktsiatelt 900 dollarit minutis
Legendaarne investor Warren Buffetti juhitud Bekshire Hathaway, kes ostis 2008. aasta finantskriisi ajal viie miljardi dollari eest Goldman Sachsi eelisaktsiaid, teenib investeeringult 500 miljonit dollarit aastas ehk üle 900 dollari minutis, kirjutab The Wall Street Journal.
Varsti pärast seda, kui USA väärtpaberituru järelvalveamet (SEC) süüdistas Goldmani pettuses, palus investeerimispanga juht Lloyd Blankfein Warren Buffettilt nõu, kuidas plahvatusohtlikus olukorras toimida. Buffett lubas, et kui tal tuleb mõni hea idee, annab ta sellest Blankfeinile ka teada.
Homme toimub Berkshire Hathaway aktsionäride üldkoosolek ning seal saab ka üldsus teada, mida Buffett Goldmani asjast arvab.
„Ma ootan Goldmani kohta palju küsimusi ning annan neile põhjalikud ja ammendavad vastused,“ kinnitas ta majanduslehele antud intervjuus.
Buffetti partner Charlie Munger, kes hakkab koos Buffettiga küsimustele vastama, on igatahes Goldmani suhtes positiivselt meelestatud ning usub, et pank ei teinud midagi valesti.
„Nad on kasumi maksimeerimisel väga konkurentsivõimelised majandusvaldkonnas, kus konkurents on väga suur ning lubatakse tegutseda nagu kasiinos,“ ütles Munger pärast Goldmanile süüdistuse esitamist. „Kogu see neetud majandusharu on kaotanud oma moraalse pale,“ kinnitas ta ning lisas, et Goldman on palju mõistlikum ja eetilisem, kui teised suured Wall Streeti pangad.
Millegi taolisega puutus Buffett kokku 1991. aastal varsti pärast seda, kui ta päästis eelisaktsiate ostmisega investeerimispanga Salomon Brothers ning pank sai samuti SECilt süüdistuse.
Aga nädalavahetusel on Tallinna suuruses Omahas, kus Berkshire Hathaway oma aktsionäride üldkoosolekut peab, rahvarohke. Sinna kogunevad kümned tuhanded aktsionärid ning sajad ajakirjanikud. Mõned aastad tagasi osales Berkshire aktsionäride üldkoosolekul ka minu ekskolleeg Tarvo.
Investeerimisportaal MarketWatch kirjutab, et eelmisel aastal osales koosolekul 35 000 aktsionäri, aga sel aastal on oodata lisa, sest seoses raudteefirma Burlington Northern Santa Fe ülevõtmisega lisandus ettevõttel 65 000 uut aktsionäri ning kokku peaks Berkshire Hathawayl olema neid nüüd üle 550 000.
reede, 23. aprill 2010
Pikaajaliselt on aktsiad üsna turvalised
Lõpetasin eile Warren Buffetti biograafia The Snowball lugemise ning viimases peatükis on seal toodud mõned tema näpunäited investeerimise kohta.
Pikaajaliseks omamiseks on aktsiad üsna turvalisne investeering, leiab legendaarne investor. Produktiivsus kasvab ning sellega koos kerkivad ka aktsiate hinnad.
Valesti võib minna vaid paar asja. Üheks taoliseks on ostmine või müümine valel ajal. Buffett ise on möönnud, et ostis valel ajal ehk siis kui nafta hind oli liiga kõrge naftakompanii ConocoPhillips aktsiaid. Buffett hakkas Conoco aktsiaid ostma 2005. aasta neljandas kvartalis ning jätkas nende ostmist ka 2006. aastal. Toona oli tegemist Buffetti suurima ostuga.
Mina ostsin Conoco aktsiad Buffettist pool aastat varem ning mäletan, et kui uudis tema ostust teatavaks sai, kergitas see aktsia hinda üsna kenasti.
Teine oht on suured teenustasud, mis võivad tulu ära süüa. Nende kahe viltumineku vältimiseks soovitab Buffett osta perioodiliselt indeksaktsiaid. Meie tingimustes peab aga vaatama, et perioodid liiga tihedaks ei lähe, sest välismaiste väärtpaberite soetamine on üsna kallis. Kodumaiseid indeksaktsiad ehk börsil noteeritud fonde meil aga veel ei ole.
Samas on toodud ka Buffetti vaata et kuulsaim nõuanne olla ahne siis, kui teised on hirmul ning olla hirmul siis, kui teised on ahned. Olen ka ise seda nõuannet järginud ning võin kinnitada, et see töötab väga hästi.
Kui üldine majandus liigub juba pikka aega tõususuunas, võib valida välja mõne kaunitari (ikka aktsiate hulgast) ja üritada teenida veidi suuremat tulu. Aga legendaarse investori arvates võivad aktiivsed investorid olla vaid üksikud inimesed. Mina näiteks nende hulka ei kuulu.
kolmapäev, 10. märts 2010
Kümme aastat internetimulli tipust
Täna ei möödu mitte üksnes aasta aastakümnete võimsaima börsitõusu algusest vaid ka täpselt kümme aastat, mil tehnoloogiasektorit iseloomustav Nasdaqi koondindeks kerkis rekordilise 5048,62 punktini. Edaspidine langus tähendas juba internetimulli lõppu. Langus kestis 18 kuud 2002. aasta 10. oktoobrini, mil Nasdaqi koondindeks langes (päevasiseselt) 1108,49 punktini. Indeksi madalaim sulgumisväärtus (1114 punkti) oli päev varem.
Vaatamata viimase aasta tugevale tõusule peaks Nasdaqi koondindeks rekordtaseme saavutamiseks kerkima veel üle kahe korra. MarketWactch kirjutab varahaldusfirmast Jacob Asset Management, kes asutas Jacob Internet Fundi just mõned kuud enne Nasdaqi tippu jõudmist. Fondiosaku väärtus on täna tipuga võrreldes 82 protsenti madalamal. Dow Jonesi internetiindeks on tipust 79 ning Morgan Stanley internetiindeks 81 protsenti madalamal.
Iga suvi toimub USA Idaho osariigi eksklusiivses suusa ja golfikeskuses Sun Valley’s (Päikeseorg) väikese investeerimispanga Allan and Co korraldatud konverents, kuhu pääsevad vaid väga, väga valitud seltskond. Iga-aastane külaline Warren Buffett pidas seal 1999. aasta suvel loengu, kus selgitas, miks ta ei investeeri tehnoloogiasektorisse ehkki Bill Gates oli talle juba ammu enam kui väga hea sõber. Sisuliselt loeb Buffett Microsofti asutajat enda kolmandaks pojaks.
Üheks põhjuseks tõi ta näite autotööstusest, mis XX sajandi alguses oli sama seisus, kui internetisektoriga sama sajandi lõpus. Sadakond aastat tagasi oli USAs umbes 2000 autotootjat, sada aastat hiljem vaid kolm ja neistki kaks käisid läbi pankrotikaitse. Buffetti sõnul oleks pidanud siis minema lühikeseks hobustes.
Aga täpselt sama juhtus ka internetisektoriga. Kümnest suuremast internetifirmast (2000. aasta 10. märtsi seisuga) on tänaseks päevaks kaks oma eksistentsi lõpetanud, kaks võeti üle ja need, kes on jäänud, on kaotanud keskmiselt 88 protsenti oma väärtusest, kirjutab MarketWach. Suurtest ettevõtetest on järel vaid kolm ning ainult ühel läheb üsna hästi. Selleks on Amazon.com, mille väärtus on kümne aasta tagusega võrreldes kerkinud 140 protsenti, suurema osa sellest eelmisel aastal.
Tolle aja suurim internetifirma, Yahoo! on tänaseks kaotanud 77 protsenti oma väärtusest. Internetioksjonifirma eBay aktsia hind kerkis rekordtasemele (peaaegu 60 dollarini aktsia) 2004. aasta lõpus ning nüüd kaupleb umbes 23,50 dollaril ehk veidi madalamal tasemel kui kümme aastat tagasi.
Kui kümmekond aastat tagasi olid taevastes kõrgustes selliste ettevõtete aktsiad, mis polnud teeninud veel sentigi kasumit, siis tänaste liidrite nagu Amazon.com ja Google, bilansid on tugevad.
Näiteks Apple’i bilansis on ehk liigagi palju raha (umbes 40 miljardit dollarit), aga see annab investoritele mingi kindlustunde, eriti praegustel üsna ebakindlatel aegadel.
Vaatamata viimase aasta tugevale tõusule peaks Nasdaqi koondindeks rekordtaseme saavutamiseks kerkima veel üle kahe korra. MarketWactch kirjutab varahaldusfirmast Jacob Asset Management, kes asutas Jacob Internet Fundi just mõned kuud enne Nasdaqi tippu jõudmist. Fondiosaku väärtus on täna tipuga võrreldes 82 protsenti madalamal. Dow Jonesi internetiindeks on tipust 79 ning Morgan Stanley internetiindeks 81 protsenti madalamal.
Iga suvi toimub USA Idaho osariigi eksklusiivses suusa ja golfikeskuses Sun Valley’s (Päikeseorg) väikese investeerimispanga Allan and Co korraldatud konverents, kuhu pääsevad vaid väga, väga valitud seltskond. Iga-aastane külaline Warren Buffett pidas seal 1999. aasta suvel loengu, kus selgitas, miks ta ei investeeri tehnoloogiasektorisse ehkki Bill Gates oli talle juba ammu enam kui väga hea sõber. Sisuliselt loeb Buffett Microsofti asutajat enda kolmandaks pojaks.
Üheks põhjuseks tõi ta näite autotööstusest, mis XX sajandi alguses oli sama seisus, kui internetisektoriga sama sajandi lõpus. Sadakond aastat tagasi oli USAs umbes 2000 autotootjat, sada aastat hiljem vaid kolm ja neistki kaks käisid läbi pankrotikaitse. Buffetti sõnul oleks pidanud siis minema lühikeseks hobustes.
Aga täpselt sama juhtus ka internetisektoriga. Kümnest suuremast internetifirmast (2000. aasta 10. märtsi seisuga) on tänaseks päevaks kaks oma eksistentsi lõpetanud, kaks võeti üle ja need, kes on jäänud, on kaotanud keskmiselt 88 protsenti oma väärtusest, kirjutab MarketWach. Suurtest ettevõtetest on järel vaid kolm ning ainult ühel läheb üsna hästi. Selleks on Amazon.com, mille väärtus on kümne aasta tagusega võrreldes kerkinud 140 protsenti, suurema osa sellest eelmisel aastal.
Tolle aja suurim internetifirma, Yahoo! on tänaseks kaotanud 77 protsenti oma väärtusest. Internetioksjonifirma eBay aktsia hind kerkis rekordtasemele (peaaegu 60 dollarini aktsia) 2004. aasta lõpus ning nüüd kaupleb umbes 23,50 dollaril ehk veidi madalamal tasemel kui kümme aastat tagasi.
Kui kümmekond aastat tagasi olid taevastes kõrgustes selliste ettevõtete aktsiad, mis polnud teeninud veel sentigi kasumit, siis tänaste liidrite nagu Amazon.com ja Google, bilansid on tugevad.
Näiteks Apple’i bilansis on ehk liigagi palju raha (umbes 40 miljardit dollarit), aga see annab investoritele mingi kindlustunde, eriti praegustel üsna ebakindlatel aegadel.
laupäev, 6. märts 2010
Buffett on löönud kõiki fonde
Legendaarse investori Warren Buffetti juhitav investeerimisfirma Berkshire Hathaway viimase 45 aasta tootlus on olnud keskmiselt 20 protsenti aastas, mille kõrval on väga kahvatud isegi kõige paremad fondid, kirjutab investeerimisportaal MarketWatch.
Mingisugustki võrdlust kannatavad välja vaid Fidelity Magellan Fund, mille keskmine aastane tootlus on olnud alates sellest ajast, mil Buffett võttis Berkshire juhtimise üle, 16,3 protsenti ning Templeton Growth Fund, mille keskmine tootlus on olnud 13,4 protsenti aastas.
Alates 1965. aastast on Berkshire Hathaway A klassi aktsia hind kerkinud keskmiselt 22 protsenti aastas. Buffett ise eelistab hinnata investeeringute tulusust raamatupidamisliku väärtusega, mis on kasvanud 20,3 protsenti aastas.
Need, kes investeerisid 1964. aasta 1. oktoobril 10 000 dollarit Berkshire Hathaway aktsiatesse (inflatsiooni arvestades on selle väärtus täna on umbes 60 000 dollarit) on investeeringu väärtus kasvanud 80 miljoni dollarini. Samal ajal Fidelity fondi pandud investeeringu väärtus on tänaseks kasvanud 9,1 ning Tepleton Growth fondi investeeringute väärtus umbes 2,9 miljoni dollarini.
S&P 500 indeks on kasvanud 45 aastaga (2009. aasta lõpu seisuga) 9,3 protsenti aastas ning 10 000 dollari suurune investeering indeksisse toona oleks täna 560 000 dollarit.
Tegelikult on Buffettil palju suurem strukturaalne vabadus, kui fondijuhtidel, mistõttu nende tootlusi päris ühe puuga mõõta ei saa. Aga erinevus toob samal ajal esile avalike investeerimisfondide piirangud, eriti survet lühiajalises perspektiivis, mis fondijuhtidel lasub.
Buffett on kogu aeg propageerinud lähenemist, et investorid tunneksid ennast pigem ettevõtte omanikena kui investoritena, mis sobib väga hästi tema ülipika investeerimisperioodiga, selgitas Morningstari investeerimisfondide analüütik Jonathan Rahbar.
„Fondijuhid peavad investeeringuid juhtima hästi aastases perspektiivis. Kui nad ei suuda seda teha hästi aasta või paar, hakkab raha fondist välja minema,“ lisas ta.
Surve sunnib aga fondijuhte väärtpaberitega liiga palju kauplema. Keskmise fondi aastane kauplemismaht võrdub fondi mahuga.
Ka mina olen eelistanud pikaajalise kuni ülipikaajalise horisondiga investeeringuid. Ja seni on see strateegia vägagi ära tasunud. Selline strateegia võimaldab tunduvalt rahulikumalt suhtuda ka börsikrahhidesse, mida nn aktiivne investor endale lubada ei saa.
Mingisugustki võrdlust kannatavad välja vaid Fidelity Magellan Fund, mille keskmine aastane tootlus on olnud alates sellest ajast, mil Buffett võttis Berkshire juhtimise üle, 16,3 protsenti ning Templeton Growth Fund, mille keskmine tootlus on olnud 13,4 protsenti aastas.
Alates 1965. aastast on Berkshire Hathaway A klassi aktsia hind kerkinud keskmiselt 22 protsenti aastas. Buffett ise eelistab hinnata investeeringute tulusust raamatupidamisliku väärtusega, mis on kasvanud 20,3 protsenti aastas.
Need, kes investeerisid 1964. aasta 1. oktoobril 10 000 dollarit Berkshire Hathaway aktsiatesse (inflatsiooni arvestades on selle väärtus täna on umbes 60 000 dollarit) on investeeringu väärtus kasvanud 80 miljoni dollarini. Samal ajal Fidelity fondi pandud investeeringu väärtus on tänaseks kasvanud 9,1 ning Tepleton Growth fondi investeeringute väärtus umbes 2,9 miljoni dollarini.
S&P 500 indeks on kasvanud 45 aastaga (2009. aasta lõpu seisuga) 9,3 protsenti aastas ning 10 000 dollari suurune investeering indeksisse toona oleks täna 560 000 dollarit.
Tegelikult on Buffettil palju suurem strukturaalne vabadus, kui fondijuhtidel, mistõttu nende tootlusi päris ühe puuga mõõta ei saa. Aga erinevus toob samal ajal esile avalike investeerimisfondide piirangud, eriti survet lühiajalises perspektiivis, mis fondijuhtidel lasub.
Buffett on kogu aeg propageerinud lähenemist, et investorid tunneksid ennast pigem ettevõtte omanikena kui investoritena, mis sobib väga hästi tema ülipika investeerimisperioodiga, selgitas Morningstari investeerimisfondide analüütik Jonathan Rahbar.
„Fondijuhid peavad investeeringuid juhtima hästi aastases perspektiivis. Kui nad ei suuda seda teha hästi aasta või paar, hakkab raha fondist välja minema,“ lisas ta.
Surve sunnib aga fondijuhte väärtpaberitega liiga palju kauplema. Keskmise fondi aastane kauplemismaht võrdub fondi mahuga.
Ka mina olen eelistanud pikaajalise kuni ülipikaajalise horisondiga investeeringuid. Ja seni on see strateegia vägagi ära tasunud. Selline strateegia võimaldab tunduvalt rahulikumalt suhtuda ka börsikrahhidesse, mida nn aktiivne investor endale lubada ei saa.
teisipäev, 14. juuli 2009
Ei ole parem kui Buffett
Kui ma mõnik aeg tagasi kolleegidele oma portfelli eelmiste aastate tootlustest rääkisin, arvasid nad (mõningase irooniaga), et siis olen ma küll parem kui Buffett. Kui aus olla, siis ma ka ise arvasin, et minu porfell on käitunud paremini. Täna otsustasin siis lõpuks seda kontrollida.
Arvutasin, mis oleks minu ja Buffetti portfelli väärtused, kui kumbki alustanud 1997. aastal (mina alustasin investeerimist sel aastal) 1000 krooniga. Arvutused on tehtud puhtalt aastatootluste põhjal.
Mina Buffett
1997 479 1341
1998 312 1989
1999 588 1999
2000 815 2129
2001 829 1997
2002 1147 2196
2003 1518 2657
2004 2726 2936
2005 5037 3124
2006 4799 3468
2007 6214 3850
2008 2778 3480
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
Postitused
