Analüütikud optimistlikud tulemuste suhtes, turud seda ei usu

Analüütikud on tõstnud USA börsiettevõtete kasumiprognoose viimase kuue aasta suurima kiirusega, turg aga teeb samal ajal 16 kuu suurima kukkumise, kirjutas mõni päev tagasi Bloomberg.

Uudisteagentuuri kogutud andmete kohaselt kasvavad S&P 500 indeksi ettevõtete kasumid 2010. aastal 34 protsenti, 29. märtsi seisuga prognoosisid analüütikud ettevõtetele 27-protsendilist kasumi kasvu. Tegemist on suurima korrektsiooniga vähemalt aastast 2004. Indeks ise kukkus aga võrreldes 23. aprilliga 16 protsenti.

Psühholoogiliselt on olukord küllaltki keeruline. Analüütikute projektsioone arvestades peaksid aktsiate hinnad olema üsna odavad, mis tähendaks eelseisvat tõusu.

Maailma suurima võlakirjafondi Pimco kaasjuht Mohamed El-Erian väidab, et analüütikud on olnud liiga aeglased ning pole arvestanud USA majandusekasvu aeglustumist ettevõtete kasumiprognoosidesse. Tema arvates hakkavad nad paari nädala pärast prognoose alla tooma.

„Tegemist on kas erakordse olukorraga või analüütikud eksivad,“ võttis kujunenud olukorra kokku investeerimisfirma Morgan Keegan & Co peastrateeg John Wilson. „Tegemist on keskkonnaga, kus investorid võiksid hakata näksima mõningaid kõrgekvaliteedilisi aktsiaid,“ lisas ta.

Kvartalitulemuste avaldamisperiood algab esmaspäeval, mil esimesena Dow Jonesi tööstuskeskmise liikmetest avaldab oma tulemused alumiiniumitööstuse gigant Alcoa. Kahe järgneva nädala jooksul avaldab tulemused vähemalt 159 ettevõtet, mis moodustab 48% indeksisse kuuluvate ettevõtete turuväärtusest.

USA ettevõtete bilanssides rekordsummas raha

USA mittefinantsettevõtete bilanssides oli märtsi lõpu seisuga raha ja selle ekvivalente 1,84 triljonit dollarit, mis on 26 protsenti enam kui aasta tagasi. Tegemist on suurima kasvuga alates 1952. aastast, mil Föderaalreserv hakkas taolist arvestust pidama. Raha moodustab seitse protsenti kõikidest varadest, mis on kõrgeim protsent alates 1963. aastast, kirjutab The Wall Street Journal.

Samal ajal kui usalduse taastumine on lubanud suurtel ettevõtetel kaasata hulgaliselt raha, on paljud neist siiski kõhkleval seisukohal ega kiirusta ei laienema ega palkama ka uusi töötajaid.

Ajalehe sõnul võib raha osatähtsuse kasv peegeldada ettevõtete käitumismudeli muutust. 2008. aasta lõpul ähvardas ka kõige suuremaid ettevõtteid olukord, et nad ei ole võimelised tasuma igapäevaste kulutuste eest ega palkade maksmiseks ja kauba sisseostmiseks oli vaja võtta lühiajalist laenu.

Kuid taoline olukord ei pruugi kaua kesta. Bilansis olev raha ei teeni peaaegu mingit intressi ega ka aktsionäridele tulu. Kuu alguses kirjutasin, et bilansis oleva rahalt ja väärtpaberitelt suurema tulu teenimiseks loob Google väärtpaberitega kauplemise üksuse.

Aktsionäridele ei meeldi olukord, kus ettevõte istub raha otsas. Kompaniid peavad hakkama seda kasutama kas laienemiseks ja investeerimiseks või tagastama selle aktsionäridele kas dividendide või aktsiate tagasiostmise näol.

Eelmisel nädalal tuligi päris mitu teadet dividendide suurendamise kohta. Jaemüügikompanii Target teatas, et suurendab kvartaalselt välja makstavaid dividende 25 USA sendile varasemalt 17 sendilt aktsia. Aktsia dividenditootlus kasvas sellega 1,27 protsendilt 1,9. 108-aastane ettevõte maksab dividende alates 1967. aastast, mil ettevõte läks börsile ning on kasvatanud välja makstavaid dividende 30 aastat järjest.

Wal-Mart võttis kuu alguses vastu otsuse osta tagasi aktsiaid 15 miljardi dollari väärtuses. Tegemist on juba teise aktsiate tagasiostmise programmiga viimase aasta jooksul. Märtsis tõstis jaekaubandusgigant dividende 11 protsendi võrra 30,25 USA sendini aktsia.

Kolmanda tuntud ettevõttena tõstis kvartaalseid dividende ekskavaatorite ja mäetööstusmasinate tootja Caterpillar – kahe sendi võrra 22 sendini aktsia, mis teeb dividenditootluseks 2,95 protsenti.

Eesti börsiettevõtete (arvesse pole võetud Järvevana ning Trigon PD) bilanssides on esimese kvartali lõpu seisuga raha kokku 2,3 miljardit krooni, mis moodustab 4,9 protsenti varade kogumahust. Minu arvepidamise kohaselt (alates 2007. aasta 1 kvartalist) on oli sularaha hulk suurim, 3,8 miljardit krooni, 2007. aasta neljandas kvartalis (arvesse on pole võetud tänaseks börsilt formaalselt või sisuliselt lahkunud Eesti Telekomi, Normat ja teisi ettevõtteid).

Raha osa varade mahust (8,6 protsenti) oli kõige suurem 2007. aasta 1.kvartalis, aga kõige väiksem (2,46%) eelmise aasta teises kvartalis.

Väärtusinvestoritele on saabunud võimalus

Kreeka võlakriis ning pinged Aasias on muutnud finantsturud närviliseks kukutades Dow Jonesi tööstuskeskmise kolmapäeval alla 10 000 punkti taseme.

Kui aga vaadata, mis toimub ettevõtete poole peal, siis pole nii häid kvartalitulemusi nähtud juba ammu. Investeerimisajakiri Barron’s kirjutab, et ligi 80 protsenti S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvatest ettevõtetest ületasid analüütikute ootusi, mis olid niigi üsna optimistlikud. Sellest, et ka head tulemused võivad põhjustada aktsia hindade languse, kirjutasin vahetult enne kvartalitulemuste hooaja algust aprilli alguses.

Nüüdseks on aga selgunud, et USA ettevõtete esimese kvartali tulemused pole olnud lihtsalt head vaid lausa väga head. Tänu paljudele üllatustele oli S&P 500 ettevõtete kasumid kokku 14% suuremad kui analüütikud ootasid. Tegemist on suuruselt teise nn üllatusfaktoriga alates 1994. aastast, mil uudisteagentuur Thomson Reuters hakkas taolisi andmeid koguma.

Alates 12. aprillist, mil ettevõtted alustasid eelmise kvartali tulemuste avaldamist, on S&P 500 indeks langenud kümmekond protsenti ning aktsiate hinnad kukkusid tulemuste avaldamise päeval keskmiselt ühe protsendi võrra. See on kehvim reageerimine tulemustele vähemalt viimase 10 aasta jooksul.

„Tegemist on müstiliste, volatiivsete ja raskete aegadega,“ kirjutab investeerimisajakirjanik Richard Russell. Aktsiaturg kukub „ samal ajal kui iga terve mõistusega investor teab, et turg peaks hoopis tõusma“ märgib ta oma Dow Theory Letters viimases numbris.

Palju positiivsemaks on muutunud ka analüütikud. Selle aasta kasumi kasvuks ennustatakse juba 33 protsenti ehkki jaanuaris arvasid needsamad analüütikud, et kasumid kahanevad üheksa protsenti. Investorite jaoks ei tähenda see meelemuutus suurt midagi, sest turg on ilmselt korrektsioonieelse tõusu (märts 2009 kuni aprill 2010) juba sisse arvanud.

Aga väärtusinvestori jaoks võib turg olla atraktiivne. S&P 500 indeksi väärtus on 12,5 korda kõrgem kui analüütikute ennustatud järgmise nelja kvartali kasum aktsia kohta. Eelmisel 52 nädalal oli see suhe keskmiselt 14,6. Blackrocki aktsiaturgude peastrateegi Bob Dolli arvates võib aktsiate hinnatase (valuatsioon) järsult hüpata pärast seda kui Euroopa võlakriis hakkab järele andma.

„Kasum on kõige tähtsam,“ lausus Doll Barron’sile. „Aga praegu pole me keskendunud kõige tähtsamale,“ lisas ta.

Masinatel ütlesid närvid üles

Kreeka sündmustest tingitud närvilisus oli eile nii suur, et arvutitel ütlesid närvid üles. Nii võib iseloomustada eile õhtul toimunud dramaatilisi sündmusi Wall Streetil.

Poolteist tundi enne börsipäeva lõppu kukkus Dow Jonesi tööstuskeskmine 998,5 punkti ehk 9,5 protsenti. Tegemist on maailma tuntuima aktsiaindeksi ajaloo suurima langusega punktides. Dow komponentidest kukkus tarbekaupade tootja Procter & Gamble’i aktsia hind päevasiseselt 37 protsenti ning seda aktsiat peetakse osaliselt päevasisese krahhi üheks peasüüdlaseks.

Kaose algpõhjus on küll praegu veel teadmata, aga seda võib küll öelda, et algul müügi-, hiljem ostulaviini põhimiseks vedajateks olid nn elektroonilised kauplejad. Tegemist on arvutiprogrammidega, mis ostavad ja müüvad väärtpabereid ülitihedal sagedusel. Tänane New York Times kirjutab, et automaatne kauplemine moodustab juba 50 kuni 75 protsenti USA aktsiate igapäevasest kauplemismahust. New Yorgi börsi (NYSE) kauplemissüsteem ei suuda aga nii kiiret kauplemist hallata ning täna toimub 60 protsenti New Yorgi börsil noteeritud aktsiatega kauplemisest väljaspool NYSEt teistel elektroonilistel börsidel. Nii mitmedki kirjeldasid eile õhtul toimunut, et New Yorgi börsil lihtsalt ei olnud võimalik tehingukorraldusi täita.

Eilsed indeksite liikumised olid dramaatilised, aga veel dramaatilisemad olid paljude aktsiate hinnad. Tänane The Wall Street Journal kirjutab, et vähemalt kaheksa Standard & Poor’s 1500 indeksi koosseisu aktsia hind kukkus päevasiseselt ühele USA sendile ehk sisuliselt 100 protsenti. Nende hulka kuulusid näiteks õlletootja Boston Beer (teeb väga head õlut), mille hind kerkis päeva lõpuks tagasi 55,82 dollarile (hinnalangus 0,66 protsenti).

Kõige suuremateks kannatajateks olid need investorid, kes olid aktsiatele pannud peale nn limiitorderid. Soovitavad ju paljud investeerimisnõustajad aktsiakaotust mitte liiga suureks lasta ja aktsia hinna kindlale tasemele langedes ära müüa. Kuna aga aktsiate hinnad kerkisid eile sama kiiresti tagasi, on nn stop loss orderid kehtestanud investorid tänaseks oma aktsiatest ilma.

Näiteks nendel, kel oli Procteri aktsia stop loss order 50 dollaril, sooritati mehaaniliselt tehing, sest aktsia hind kukkus päevasiseselt 39,97 dollarile. Investorid kaotasid aktsia müügiga raha, aga aktsia hind kerkis päeva lõpuks 60,76 dollarile. Sisuliselt on tegemist kahekordse kaotusega.

Mis õpetuse võiks eilne kaos anda väikeinvestorile? Vastus on väga lihtne ja selge. Ei ole mingit mõtet paanitseda ning aktsiate hindu hinge kinni pidades igapäevaselt jälgida. Ega Procter & Gamble ei olnud eile õhtul kolmveerand kümme (meie aja järgi), mil ettevõtte aktsia hind kukkus 40 dollarile, kehvem ettevõte kui tund aega varem või tund aega hiljem, mil aktsia hind oli 60 kroonil.

Ehkki närvilisus jätkub, annab korrektsioon (ausalt öeldes mina olen oodanud seda korrektsiooni pikisilmi) võimalus julgetel taas odavamalt aktsiaid osta. Kreekas on ju veri tänavatel ka otseses mõttes. Nagu olen varemgi öelnud, tasub praeguses üsna ebakindlas majanduslikus olukorras osta korralikult dividende maksvate suurte ettevõtete aktsiad.

Telekommunikatsioonigigantide Verizon ja AT&T aktsiate dividenditootlused on vastavalt 6,6 ja 6,5 protsenti. Hispaania telekommunikatsioonifirma Telefonica, mille aktsia hind on viimaste nädalatega kukkunus üle viiendiku, dividenditootlus on 6,2 protsenti. Samas suurusjärgus on kukkunud ka Itaalia naftakompanii Eni aktsia hind. Head dividenditootlust pakub ka farmaatsiagigandi Johnson & Johnsoni, Coca-Cola Co ning USA suuruselt teise naftakompanii Chevron aktsiad (dividenditootlused jäävad vahemikku 3,3 kuni 3,6 protsenti).

Meie kõigi jaoks on üks tähtsamais asju rahulik uni. Aktsiainvestor saab ka keeruliselt aegadel rahulikult magada siis, kui ta ostab aktsiad pikemaks perioodiks, vähemalt viieks aastaks. Minu kogemus ütleb, et taolise käitumise korral ei ole garanteeritud mitte üksnes rahulik uni, vaid ka aktsiaportfelli üsna korralik tootlus.

USA väikeaktsionärid pole börsitõusust osa saanud

Kui Tallinna börsi tõusu taga on peamiselt kodumaised väikeinvestorid ehk eraisikud ning väikeettevõtted (paljudel puhkudel on tegemist ka siin üksikisikutega, kes maksude optimeerimiseks teevad seda ettevõttena), siis Ameerika väikeinvestorid pole 13 kuud kestnud tõusust eriti osa saanud.

Avatud fondid on USA aktsiate suhtes olnud viimasel aastal aneemilised, kirjutab The Wall Street Journal. Seal on kasvanud nõudlus võlakirja- ja arenevate turgude fondide järele. Aktsiaturgudel möllavad peamiselt riskifondid ja teised professionaalsed investorid. Alates tehnoloogiamulli lõhkemisest kümme aastat tagasi on väikeinvestorid USA aktsiate vastu olnud üsna leiged, kirjutab mõjukas majandusleht.

Teine eripära, mis iseloomustab USA aktsiaturge, on väike kauplemismaht, mis võib viidata sellele, et üle aasta kestnud tõusul võib peagi olla lõpp. Alates märsist on vaid kolmel päeval olnud kauplemismaht suurem kui eelmise aasta keskmine. Esmaspäeval, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkis esmakordselt pärast 2008. aasta sügist üle 11 000 punkti taseme, oli New Yorgi börsil kauplemismaht 4,75 miljardit väärtpaberit võrrelduna 5,54 miljardiga, mis oli 2009. aasta keskmine.

Alates 2009. aasta märtsist on maailma enim jälgitav aktsiaindeks kerkinud 68 protsenti.

Ka head tulemused võivad tuua aktsiate kukkumise

Täna õhtul pärast USA aktsiaturgude sulgemist avaldab eelmise kvartali majandustulemused alumiiniumitööstusgigant Alcoa, millega algab kvartalitulemuste avaldamise hooaeg.

Seekord on ootused üsna kõrged, aga isegi nende täitumise korral võib see tuua endaga kaasa hoopis aktsiate hinnalanguse.

Wall Street käitub teinekord tagurpidi loogika põhiselt ning algav tulemuste avaldamise hooaeg võib olla just taoline, kirjutab tänane The Wall Street Journal.

Dow Jonesi tööstuskeskmine on majanduse taastumise ning ettevõtete heade tulemuste ootuses kerkinud juba üheksa protsenti ning nüüd võib juhtuda nagu eelminegi hooaeg, et kui tulemused saabudes, otsustavad investorid aktsiaid hoopis müüa.

Aktsiate hinnad liiguvad tavaliselt vastavalt ootustele, enne tegelike uudiste saabumist. Ehedaks näiteks on siin Tallinna börs, mis on teinud euro võimaliku tuleku ning majanduslanguse peatumise ootuses peadpööritava tõusu, samal ajal kui mitmed börsiettevõtted maadlevad likviidsuskriisiga. Wall Streeti vana ütluse kohaselt tuleb aktsiaid osta kuulduste ajal ning müüa siis, kui tulevad tegelikud uudised ehk siis kui teised arvavad, et nüüd on hea aeg osta. Nii juhtus selle aasta alguses, mil Dow kerkis kuu aega enne tulemuste avaldamist neli protsenti. Seekord on tulemuste ootuse-eelne tõus veel suurem, mistõttu on paljud analüütikud hakanud klientidele saatma hoiatavaid teateid.

Kuna optimism on küllalt suur, on kõrged ka analüütikute ootused ettevõtete tulemuste suhtes. Liigkõrgete ootustega on aga pettumused kerged tulema.

Panustamine Volkswageni aktsia langusele viis enesetapuni

Noppeid ajakirjandusest:
WSJ: Panustamine Volkswageni aktsia langusele viis Saksamaa ühe rikkama inimese miljardär Adolf Mercle enesetapule. 74-aastane ärimees viskus rongi alla pärast seda, kui pankade konsortsium oli saadud kokku 400 miljoni euro suuruse laenu. Samas on praegu raske midagi müüa.
- FEDi detsembri istungi protokollist selgub, et USA majandus läheb sügavamasse kriisi, kui esialgu arvati. Tööpuuduse kasv jätkub 2010. aastani.
- Ülevaade MacWorldilt, mis üldiselt valmistas vist pettumuse.
- Kas tõus on alanud?

NYT: naftaliivadel tegutsejate tume tulevik.

FT: M&S kavatseb sulgeda terve rida Simply Food kaubamaju.

Rapaport News: Teemanditööstus 2008. aastal: alasi ja haamri vahel.

Välk selgest taevast

Kui USA vastvalitud president Barack Obama kavandatav majanduse stimuleerimise pakett oli üldiselt teada ning paljuski prognoositav, siis 300 miljardi dollarine maksukärbete programm tuli küll nagu välk selgest taevast.

Pigem vasakpoolsete vaadetega demokraadist president soovib maksukärbetega lüüa ilmaselt mitut kärbest ühe hoobiga.

Esiteks on 20. jaanuuaril ametisse asuval presidendil vaja seaduse läbisurumiseks vabariiklaste hääli ning vaid kulutamisele nad ilmselt omi hääli ei anna (tuletage meelde, mis juhtus, Bushi esimese 700 miljardi dollari suuruse abipaketiga).
Kui Obama majandusnõunike meeskond hakkas majanduse stimuleerimise paketti välja töötama, pöörati peatähelepanu kulutamise poole peale. Maksukärped eraisikutele ning väikeetevõtetele tulid aga tõelise üllatusena. Teisalt on see muidugi ka arusaadav, sest sellise hunniku raha mõistlik kulutamine on üsna keeruline.

Ning kolmandaks. Maksusoodustused soodustavad ka kulutamist, mis on Ühendriikide majanduse aluseks. Majanduse stimuleerimise paketi kogumaht jääb vahemikku 675 kuni 775 miljardit dollarit.