Merko Ehituse Eesti eraisikutest aktsionäride arv kasvas esmakordselt üle tuhande. Väärtpaberikeskuse statistika andmetel on Merkol 1. juuli seisuga 1010 Eesti residendist aktsionäri, aktsionäride üldarv kasvas rekordilise 1461 kontoomanikuni.
Kõige aegade suurimaks on aktsionäride arv kasvanud ka Tallinna Veel ning Tallinna Kaubamajal.
Selges kasvutrendis on ka Olympic EG aktsionäride arv. Kasiinokompanii aktsionäride arv hakkas järjepidevalt kosuma alates 2007. aasta detsembrist ning on tänaseks kerkinud juba 70 protsenti 4129 kontoomanikuni. Olympicu avalikul aktsiaemissioonil märkinute arvust jääb number alla vaid 400 kontoomaniku võrra.
Sootuks vastupidise suuna on võtnud Arco Vara ja Baltika. Arco Vara aktsionäride arv kasvas rekordilise 2545 kontoomanikuni eelmise aasta novembris ning alates sellest ajast on see langenud 11 protsenti. Baltika aktsionäride arv hakkas langema selle aasta aprillist.
Tublisti on aktsionäre kaotanud ka uus börsiettevõte Premia Foods, mille avalikku esmaemissiooni nimetab LHV ajakiri Investor millegipärast edukaks. Ilmselt võivad emissiooni edukaks lugeda Premia Foods ja IPO korraldaja, sest investoritelt saadi raha kätte. Samas on taoline suhtumine lühinägelik ning järgmiste IPOde korraldajatel on investorite ligimeelitamine tunduvalt keerulisem, seda eriti praegusel närvilisel ajal. Hea IPO on selline, kus emitent saab investoritelt raha kätte, aga aktsia hinnal jääb ka 10-15 protsenti tõusuruumi. Praeguseks on Premia Foodsi aktsiate märkijad juba 10 protsendiga miinuses.
Premia Foods pole avalikustanud aktsiate märkimise koguarvu. Ettevõte teatas, et IPOl osales üle 1350 erainvestori. Tänaseks on neid järel 1081 ehk viiendiku võrra vähem.
Kuvatud on postitused sildiga Baltika. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Baltika. Kuva kõik postitused
reede, 2. juuli 2010
neljapäev, 1. juuli 2010
Baltika manipuleerib tulemustega
Täna, keset kauplemispäeva, õigemini 39 minutit enne selle lõppu, saatis Baltika välja börsiteate, et kontserni müük kasvas juunis 8%. Baltika aktsia hind, mis oli terve päeva liikunud eilse sulgemishinna ümber, lendas pärast uudist kohe 12 protsenti 9,26 kroonile. Aktsia sulgemishinnaks kujunesid siiski veidi tagasihoidlikumad 9,23 krooni, mis on 5,23% eilsest sulgemishinnast kõrgem.
Minu arvates oli tegemist Baltika juhtkonna ilmselge katsega mõjutada aktsia hinda ja täna see igatahes õnnestus.
Pärast aastaid kestnud igakuiste müügitulemuste avaldamist, teatas Baltika koos selle aasta märtsitulemustega, et edaspidi hakatakse müügitulemusi avaldama kvartaalselt. Kuna alates 2008. aasta detsembrist teatas ettevõte kuu kuu järel müügi mitmekümneprotsendilisest kahanemisest, oli ettevõtte soov loobuda senisest praktikast mingil määral arusaadav.
Paus kestis aga üllatuslikult vaid kuu aega. 2. juunil teatas Baltika, et Eesti turul kasvas müük 8 protsenti. Kuna juunis hakkas müük taas kasvama, teatati täna ootamatult ja ilma igasuguste selgitusteta keset börsipäeva taas juuni müügitulemused justkui 6. aprilli börsiteadet polekski olnud.
Minu arvates oli tegemist Baltika juhtkonna ilmselge katsega mõjutada aktsia hinda ja täna see igatahes õnnestus.
Pärast aastaid kestnud igakuiste müügitulemuste avaldamist, teatas Baltika koos selle aasta märtsitulemustega, et edaspidi hakatakse müügitulemusi avaldama kvartaalselt. Kuna alates 2008. aasta detsembrist teatas ettevõte kuu kuu järel müügi mitmekümneprotsendilisest kahanemisest, oli ettevõtte soov loobuda senisest praktikast mingil määral arusaadav.
Paus kestis aga üllatuslikult vaid kuu aega. 2. juunil teatas Baltika, et Eesti turul kasvas müük 8 protsenti. Kuna juunis hakkas müük taas kasvama, teatati täna ootamatult ja ilma igasuguste selgitusteta keset börsipäeva taas juuni müügitulemused justkui 6. aprilli börsiteadet polekski olnud.
esmaspäev, 31. mai 2010
Baltika on väikeinvestorivaenulik ettevõte
Ehkki väikeinvestorid armastavad Baltikat, mida näitab ettevõtte aktsionäride arvu pidev kasv, vastab Baltika väikeinvestoritele järjest suureneva ebasõbralikkusega. Mulle tundub, et tänase seisuga on tegemist väikeinvestorite suhtes kõige vaenulikuma ettevõttega Tallinna börsil.
Need, kes ostsid Baltika aktsiaid viis aastat tagasi, olid esialgu ilmselt üsna õnnelikud. Kahekümne krooni eest soetatud väärtpaber kerkis aasta lõpuks kolm korda ning vähem kui kahe aastaga seitse korda. Täna maksab Baltika aktsia aga poole vähem kui viis aastat tagasi. Kui Tallinna börs kerkis 2009. aastal 32 protsenti ning on sel aastal tõusnud samapalju, siis Baltika aktsia hind kukkus eelmisel aastal 37 protsenti ning on sel aastal kaotanud veel 11 protsenti oma väärtusest.
Võib ju öelda, et turg ei pruugi alati käituda mõistusepäraselt ja turu keerdkäikude vastu on väikeinvestorid võimetud. Aga lisaks turule on Baltika väikeaktsionäride osalust vähendanud ka ettevõte ise.
Investor, kellel oli 2005. aasta alguses 100 000 Baltika aktsiat (aktsiate arv on korrigeeritud 2007. aastal toimunud fondiemissiooni arvestades), omas toona 0,6 protsenti ettevõtte aktsiatest. Tänaseks on tema osalus taandunud 0,4 protsendile (eelisaktsiaid arvesse võttes) ning pärast eelolevat 8,85 miljoni aktsia suurust emissiooni kahaneb see 0,3 protsendini, mis tähendab, et tema osalus on kahanenud poole võrra.
Asi on selles et, lisaks eelmisel aastal emiteeritud eelisaktsiatele, mille omanikud saavad vaatamata ettevõtte hiigelkahjumile dividende üks kroon aktsia kohta, on Baltika peaaegu kümne aasta jooksul emiteerinud oma juhtidele, kes on samal ajal ka suuromanikud, soodsa hinnaga vahetusvõlakirju, mida sai konverteerida hiljem lihtaktsiateks. Vahetusvõlakirjade konverteerimisega lihtaktsiateks on suurendatud Baltika aktsiate arvu 2,1 miljoni võrra ehk 13 protsenti.
Aga see pole veel kõik. Ka eelmisel aastal otsustas aktsionäride üldkoosolek lubada ettevõttel emiteerida 1,85 miljonit vahetusvõlakirja. Juhid said märkida võlakirju hinnaga 10 senti tükk, mis moodustas ühe protsendi Baltika aktsia tollasest turuhinnast. Kahe aasta pärast on juhtidel võimalik vahetada võlakirjad aktsiate vastu hinnaga 12 krooni tükk.
Aktsionärid võiksid pöörata tähelepanu ka asjaolule, et võlakirju ostes ei riskeerinud Baltika juhid mitte millegagi, sest juhul, kui aktsia hind ei ole suutnud tõusta üle 12 krooni taseme, on Baltika juhtkonnal õigus võlakirjade eest makstud summa tagasi nõuda.
Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel on märgitud emissioonist vaid 277 500 võlakirja ehk 15 protsenti emissioonist. Jaanuaris kinnitas Baltika juht Meelis Milder, et emissioon on märgitud täies ulatuses. „Traditsiooniliselt esitame avalduse nende kandmiseks omanike väärtpaberikontodele nendega lubatud kauplemise alustamise tähtajale lähemal , mis on 1.juuli 2012,“ selgitas ta.
Seega, kui Baltika töötajad konverteerivad kahe aasta pärast 1,85 miljonit vahetusvõlakirja aktsiateks ning ettevõte pole vahepeal uut aktsiaemissiooni korraldanud, lahjeneb väikeinvestori osalus Baltikas veel kuue protsendi võrra.
Mida tähendab väikeinvestori osaluse kahanemine viie aasta jooksul enam kui poole võrra? 2005. aasta tulemuste eest maksis Baltika aktsionäridele 12 miljonit krooni ehk 0,67 krooni aktsia kohta. Juhul, kui Baltika otsustaks maksta ka 2012. aasta eest dividende 12 miljonit krooni, teeks see dividendiks aktsia kohta vaid 36 senti.
Midagi taolist pole väikeinvestoritele teinud vist küll ükski täna Tallinna börsil noteeritud ettevõte.
Need, kes ostsid Baltika aktsiaid viis aastat tagasi, olid esialgu ilmselt üsna õnnelikud. Kahekümne krooni eest soetatud väärtpaber kerkis aasta lõpuks kolm korda ning vähem kui kahe aastaga seitse korda. Täna maksab Baltika aktsia aga poole vähem kui viis aastat tagasi. Kui Tallinna börs kerkis 2009. aastal 32 protsenti ning on sel aastal tõusnud samapalju, siis Baltika aktsia hind kukkus eelmisel aastal 37 protsenti ning on sel aastal kaotanud veel 11 protsenti oma väärtusest.
Võib ju öelda, et turg ei pruugi alati käituda mõistusepäraselt ja turu keerdkäikude vastu on väikeinvestorid võimetud. Aga lisaks turule on Baltika väikeaktsionäride osalust vähendanud ka ettevõte ise.
Investor, kellel oli 2005. aasta alguses 100 000 Baltika aktsiat (aktsiate arv on korrigeeritud 2007. aastal toimunud fondiemissiooni arvestades), omas toona 0,6 protsenti ettevõtte aktsiatest. Tänaseks on tema osalus taandunud 0,4 protsendile (eelisaktsiaid arvesse võttes) ning pärast eelolevat 8,85 miljoni aktsia suurust emissiooni kahaneb see 0,3 protsendini, mis tähendab, et tema osalus on kahanenud poole võrra.
Asi on selles et, lisaks eelmisel aastal emiteeritud eelisaktsiatele, mille omanikud saavad vaatamata ettevõtte hiigelkahjumile dividende üks kroon aktsia kohta, on Baltika peaaegu kümne aasta jooksul emiteerinud oma juhtidele, kes on samal ajal ka suuromanikud, soodsa hinnaga vahetusvõlakirju, mida sai konverteerida hiljem lihtaktsiateks. Vahetusvõlakirjade konverteerimisega lihtaktsiateks on suurendatud Baltika aktsiate arvu 2,1 miljoni võrra ehk 13 protsenti.
Aga see pole veel kõik. Ka eelmisel aastal otsustas aktsionäride üldkoosolek lubada ettevõttel emiteerida 1,85 miljonit vahetusvõlakirja. Juhid said märkida võlakirju hinnaga 10 senti tükk, mis moodustas ühe protsendi Baltika aktsia tollasest turuhinnast. Kahe aasta pärast on juhtidel võimalik vahetada võlakirjad aktsiate vastu hinnaga 12 krooni tükk.
Aktsionärid võiksid pöörata tähelepanu ka asjaolule, et võlakirju ostes ei riskeerinud Baltika juhid mitte millegagi, sest juhul, kui aktsia hind ei ole suutnud tõusta üle 12 krooni taseme, on Baltika juhtkonnal õigus võlakirjade eest makstud summa tagasi nõuda.
Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel on märgitud emissioonist vaid 277 500 võlakirja ehk 15 protsenti emissioonist. Jaanuaris kinnitas Baltika juht Meelis Milder, et emissioon on märgitud täies ulatuses. „Traditsiooniliselt esitame avalduse nende kandmiseks omanike väärtpaberikontodele nendega lubatud kauplemise alustamise tähtajale lähemal , mis on 1.juuli 2012,“ selgitas ta.
Seega, kui Baltika töötajad konverteerivad kahe aasta pärast 1,85 miljonit vahetusvõlakirja aktsiateks ning ettevõte pole vahepeal uut aktsiaemissiooni korraldanud, lahjeneb väikeinvestori osalus Baltikas veel kuue protsendi võrra.
Mida tähendab väikeinvestori osaluse kahanemine viie aasta jooksul enam kui poole võrra? 2005. aasta tulemuste eest maksis Baltika aktsionäridele 12 miljonit krooni ehk 0,67 krooni aktsia kohta. Juhul, kui Baltika otsustaks maksta ka 2012. aasta eest dividende 12 miljonit krooni, teeks see dividendiks aktsia kohta vaid 36 senti.
Midagi taolist pole väikeinvestoritele teinud vist küll ükski täna Tallinna börsil noteeritud ettevõte.
kolmapäev, 7. aprill 2010
Perestroika Baltikas sai läbi
Veidi vähem kui kuus aastat jätkus moerõivaste müüjal Baltika söakust avaldada kuu müügitulemusi. Eile teatas ettevõte, et alates aprillist hakatakse neist teatama vaid kord kvartalis.
Sellest on muidugi kahju. Eelmise tõusulaine ajal oli Baltika novaator hakates alates 2004. aastast avaldama kuu müügitulemusi. Hea eeskuju oli nakkav ning peagi hakkas kuu müügimahtusid avaldama ka Tallink ning selle aasta algusest hakkas kuu müügitulemusi avaldama ka meediakontsern Ekspress Grupp.
Nüüd, kus ettevõttel on juba mitu aastat üsna kehvasti läinud, tegi Baltika tagasikäigu otsustades alates aprillist kuu müügitulemuste avaldamine lõpetada. Ettevõtte juht Meelis Milder on mitmelgi puhul näidanud üles närvilisust, mis kulmineerus kuu aega tagasi, kui ta süüdistas Äripäeva ja LHV Panga analüütikut ettevõtte maine kahjustamises. Selles, et ajal, kui ettevõttel läheb kehvasti, süüdistatakse ajakirjandust ja analüütikuid ei ole midagi uut ka mujal maailmas, pigem on tegemist üsna tavalise nähtusega.
Vene vanasõna ütleb, et ei maksa süüdistada peeglit kui lõust on viltu. Ei ajakirjandus ega analüütikud ole süüdi ettevõtte halbades tulemustes. Pigem on kehvades tulemustes süüdi lisaks majanduskriisile ka ettevõtte liigsuur laenukoormus, mille tõttu ettevõtte likviidsuspuhver on olematu ning ilmselt tuleb taas kaasata lisakapitali. Likviidsusprobleemide leevendamiseks korraldas Baltika eelmisel aastal 40 miljoni krooni suuruse aktsiaemissiooni.
Kaks aastat tagasi, 2007. aasta sügisest 2008. aasta märtsini, ostsid Baltika juhtidele kuuluv osaühing BMIG ning juhid eraisikutena kokku üle poole miljoni ettevõtte aktsia. Väiksemas mahus kestsid juhtide aktsiaostud kuni 2008. aasta lõpuni. Eelmine aasta tõi aga pöörde. 2009. aastal müüsid Baltika aktsiaid nii Meelis Milder kui ka finantsjuht Ülle Järv. Tõsi, kogused pole olnud suured, aga juhtide suhtumise muutumist see mingil määral siiski näitas.
esmaspäev, 5. aprill 2010
Tallinna Vesi kasvatab jõuliselt aktsionäride arvu
Ei tea, kas Tallinna Vee puhul sai ahnus võidu hirmu üle, sest vaatamata poliitilistele tagasilöökidele suutis pealinna veemonopol suurendada ühe kuuga aktsionäride arvu tervelt üheksandiku võrra. Eesti Väärtpaberikeskuse statistika kohaselt kasvas ettevõtte aktsionäride arv märtsis 239 kontoomaniku ehk 11,7 protsendi võrra rekordilise 2272 aktsionärini. Aasta algusest on veefirma aktsionäride arv kasvanud 19,1 protsenti.
Märtsi alguses kukkus Tallinna Vee aktsia hind kahe päevaga üle 13 protsendi pärast seda, kui Riigikogu esimesele lugemisele läks nn monopolide ohjeldamise seadus. Kuu lõpus andis veefirmale omakorda hoobi õiguskantsler Indrek Teder, kes väitis, et Tallinna Linna määrus vee hinna osas on põhiseadusega vastuolus.
Aga lisaks Tallinna Veele on märtsikuu jooksul jõudsalt aktsionäride arvu kasvatanud Harju Elekter (7,2%), Olympic EG (5,5%), Merko Ehitus (5,1%) ja Nordecon (endine Eesti Ehitus).
1. aprilli seisuga on rekordiline aktsionäride arv Baltikal, Harju Elektril, Merko Ehitusel, Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel.
Märtsi alguses kukkus Tallinna Vee aktsia hind kahe päevaga üle 13 protsendi pärast seda, kui Riigikogu esimesele lugemisele läks nn monopolide ohjeldamise seadus. Kuu lõpus andis veefirmale omakorda hoobi õiguskantsler Indrek Teder, kes väitis, et Tallinna Linna määrus vee hinna osas on põhiseadusega vastuolus.
Aga lisaks Tallinna Veele on märtsikuu jooksul jõudsalt aktsionäride arvu kasvatanud Harju Elekter (7,2%), Olympic EG (5,5%), Merko Ehitus (5,1%) ja Nordecon (endine Eesti Ehitus).
1. aprilli seisuga on rekordiline aktsionäride arv Baltikal, Harju Elektril, Merko Ehitusel, Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel.
kolmapäev, 3. märts 2010
Baltika on tagasi aastas 2005
Eile õhtul teatas Baltika veebruari müügitulemused, mille kohaselt kogukäive langes 27,2 protsenti 49,3 miljoni kroonini, jaemüük 20 protsenti 44,1 miljoni kroonini ning hulgimüük 63,5 protsenti 4,6 miljoni kroonini.
Eelmise aasta märtsis oli Baltika müük 62,5 miljonit krooni ehk languse korral kuni 20 protsenti tuleks selle aasta märtsi müüginumbriks 50 kuni 62,5 miljonit krooni ning esimese kvartali kogukäive jääks vahemiku 166 kuni 178,5 miljonit krooni alumisse otsa.
Baltika eelmiste aastate esimeste kvartalite käibed olid: 2009 – 221,017 mln kr (selle aasta esimese kvartali käibelanguseks tuleks siis ülipositiivse stsenaariumi korral 19 ning realistlikuma korral 25 protsenti); 2008 – 266,06 mln kr; 2007 – 266,3 mln. kr; 2006 – 185,2 mln. kr; 2005 – 150,2 mln. kr.
Eelmise aasta märtsis oli Baltika müük 62,5 miljonit krooni ehk languse korral kuni 20 protsenti tuleks selle aasta märtsi müüginumbriks 50 kuni 62,5 miljonit krooni ning esimese kvartali kogukäive jääks vahemiku 166 kuni 178,5 miljonit krooni alumisse otsa.
Baltika eelmiste aastate esimeste kvartalite käibed olid: 2009 – 221,017 mln kr (selle aasta esimese kvartali käibelanguseks tuleks siis ülipositiivse stsenaariumi korral 19 ning realistlikuma korral 25 protsenti); 2008 – 266,06 mln kr; 2007 – 266,3 mln. kr; 2006 – 185,2 mln. kr; 2005 – 150,2 mln. kr.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
Postitused
