Samal ajal, kui koos maailma finantsüldsusega vaatab Hiina kinnisvaraturu ülekuumenemist murelikult pealt ka riigi keskvõim, on buumi peamisteks õhutajateks riigile kuuluvad suurettevõtted.
Suured riigile kuuluvad nafta-, keemia- ja sõjatööstusettevõtted ning telekomifirmad ostavad üha suuremate summade eest maad tegelemaks kinnisvaraarendusega, mil pole mingit pistmist nende põhitegevusega, kirjutab The New York Times.
„Just neil on maa ostmiseks raha,“ kommenteeris ajalehele Singapuri rahvusülikooli professor Deng Yongeng. „Sest Hiinas kontrollib raha pakkumist ja kulutamist valitsus,“ lisas ta.
Nii on sel aastal 82% Pekingi maamüügioksjonitest võitnud suured riigifirmad. 2008. aastal oli see protsent 59. Ühe uuringu kohaselt pakkusid riigile kuuluvad ettevõtted maa eest keskmiselt 27% konkurentidest enam.
Pekingis on alates 20003. aastast kerkinud maa hind 750%, pool sellest kasvust on tulnud kahe viimase aasta jooksul. Ka elamuaseme hinnad on paljudes linnades paari viimase aastaga kahekordistunud.
Kriitikute sõnul on kinnisvarabuumi üheks peamiseks mootoriks valitsus, kes pumpas majandusse 586 miljardit dollarit ning ergutas riigile kuuluvaid panku agressiivsemalt laene andma.
Mõned süüdistavad ka kohalikke omavalitsusi, kes teenisid maaoksjonitelt 2009. aastal 230 miljardit dollarit.
Ning kolmas põhjus on riigi poolt ettevõtetele pandud surve olla aina kasumlikum ning kinnisvaraarendus on täna väga ahvatlev, selgitas ajalehele soolakaevandusfirma Anhui Salt Industy Corporation turundusjuht Su Chuanbao. Anhui ostis maad, et seal kõrgklassi elamurajooni nimega Platinum Bay arendama hakata. Tema sõnul on just valitsus see, kes tegelikult õhutab kinnisvarabuumi.
Kokkuvõttes meenutab mulle see lugu meie olukorda mõned aastad tagasi, kus igal enesest lugupidaval ärimehel oli ka oma kinnisvarafirma. Nii mõnegi jaoks päädis kinnisvaraarendus aga sellega, et börsiettevõtte suuromanik pidi suure tüki oma osalusest ära müüma.
Kuvatud on postitused sildiga Hiina. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Hiina. Kuva kõik postitused
reede, 6. august 2010
neljapäev, 3. juuni 2010
Hiina janu nafta järele ei pruugi olla nii suur kui arvatakse
Kes on juhtunud kuulma ja nägema mõnda finantsanalüütiku või investeerimisstrateegi ettekannet, mis käsitleb nafta hinda tulevikus, on kindlasti näinud graafikuid, kuidas nõudlus Hiinas (ja Indias) kütuste järele järjest kiiremas tempos kasvab. Nii ongi viimastel aastatel läinud. Rahvusvahelise Energeetikaagentuuri andmetel on Hiina andnud 45 protsenti globaalse nõudluse kasvust. Sellel aastal tarbib Hiina 11 protsenti kogu maailma naftast.
Mida rikkamaks hiinlased saavad, seda suuremaks kasvab nende isu kõige järele. Kuid…
Deutsche Banki analüütik Paul Sankey toonitas ajalehele The Wall Street Journal, et sõidukite müük kasvas eelmises kvartalis 77 protsenti võrrelduna eelmise aasta esimese kvartaliga. Bensiini tarbimine kasvas sama aja jooksul vaid kolm protsenti. Sisuliselt pole bensiini tarbimine Hiinas kasvanud juba alates eelmise aasta juulist.
Millest on siis tingitud selline ebakõla? Asi on Hiina sõidukitööstuse dünaamikas. Sõidukite müügi kasv on küll võimas, aga samas toimub ka suur nihe algeliste, ebaefektiivsete sõidukite asendamine säästlikega (nagu see oli meil 10-15 aastat tagasi). Kuna autode arv elanike kohta on Hiinas kakskümmend korda väiksem, siis ei mõjuta see enam oluliselt ka nafta ja naftasaaduste globaalset kasvu.
Laialt on levinud ka arvamus, et jõukamaks muutunud hiinlased ihaldavad endile suuri linnamaastureid nagu USAs (ja ka meil). Majanduslehe arvates see nii siiski ei ole. Isegi palkade tõusu korral on Hiinas oluliseks autoostu teguriks hind. Väiksemad sõidukid on eriti sobilikud rikkamates urbaniseerunud rannikupiirkondades. Ära ei tohi unustada ka riigi osa tarbimise kujundamisel. Hiina valitsusel pole mingit tahtmist suurendada riigi sõltuvust välismaisest naftast. Hiina enda osa naftatootmisel enam ei kasva. Ajalehe teatel peaks valitsus sel kuul välja kuulutama dotatsioonid hübriid- ja alternatiivkütustega sõidukitele.
Seega ei pruugi nõudluse kasv Hiinas olla nii suur, nagu suurem osa analüütikuid arvavad. Sankey prognooside kohaselt stabiliseerub see 2025. aastaks 13 kuni 14 miljoni barrelini ööpäevas. Täna tarbitakse Hiinas 9,1 miljonit barrelit ööpäevas, aga 15 aasta kasvuks teeb see keskmiselt vaid 2,6 protsenti aastas, mis on vaid kolmandik eelmisel kümnendi tarbimise kasvu kiirusest.
Mida rikkamaks hiinlased saavad, seda suuremaks kasvab nende isu kõige järele. Kuid…
Deutsche Banki analüütik Paul Sankey toonitas ajalehele The Wall Street Journal, et sõidukite müük kasvas eelmises kvartalis 77 protsenti võrrelduna eelmise aasta esimese kvartaliga. Bensiini tarbimine kasvas sama aja jooksul vaid kolm protsenti. Sisuliselt pole bensiini tarbimine Hiinas kasvanud juba alates eelmise aasta juulist.
Millest on siis tingitud selline ebakõla? Asi on Hiina sõidukitööstuse dünaamikas. Sõidukite müügi kasv on küll võimas, aga samas toimub ka suur nihe algeliste, ebaefektiivsete sõidukite asendamine säästlikega (nagu see oli meil 10-15 aastat tagasi). Kuna autode arv elanike kohta on Hiinas kakskümmend korda väiksem, siis ei mõjuta see enam oluliselt ka nafta ja naftasaaduste globaalset kasvu.
Laialt on levinud ka arvamus, et jõukamaks muutunud hiinlased ihaldavad endile suuri linnamaastureid nagu USAs (ja ka meil). Majanduslehe arvates see nii siiski ei ole. Isegi palkade tõusu korral on Hiinas oluliseks autoostu teguriks hind. Väiksemad sõidukid on eriti sobilikud rikkamates urbaniseerunud rannikupiirkondades. Ära ei tohi unustada ka riigi osa tarbimise kujundamisel. Hiina valitsusel pole mingit tahtmist suurendada riigi sõltuvust välismaisest naftast. Hiina enda osa naftatootmisel enam ei kasva. Ajalehe teatel peaks valitsus sel kuul välja kuulutama dotatsioonid hübriid- ja alternatiivkütustega sõidukitele.
Seega ei pruugi nõudluse kasv Hiinas olla nii suur, nagu suurem osa analüütikuid arvavad. Sankey prognooside kohaselt stabiliseerub see 2025. aastaks 13 kuni 14 miljoni barrelini ööpäevas. Täna tarbitakse Hiinas 9,1 miljonit barrelit ööpäevas, aga 15 aasta kasvuks teeb see keskmiselt vaid 2,6 protsenti aastas, mis on vaid kolmandik eelmisel kümnendi tarbimise kasvu kiirusest.
Tellimine:
Postitused (Atom)