Tarvo kirjutas nädala keskel südantlõhestava loo maimasendusest kirjeldades, kuidas investorid kaotasid raha nii Tallinnas kui ka kogu maailmas. Siinkohal on mul hea meel tunnistada, et minu portfellidel läks küll päris hästi – üks neist kasvas mais 2,3 ning teine 0,8 protsenti. Seda muidugi eelkõige tänu dollari kursi tõusule 1,13 krooni võrra dollari kohta ning Apple’i aktsiale, mis liigub endiselt rekordilähedastel tasemetel.
Mulle tundub üha enam ja enam, et portfelli liigne hajutamine ei pruugigi olla nii kasulik kui investeerimisõpikud kirjutavad. Hästi hajutatud portfell peaks investorit kaitsma suurte kukkumiste eest. Aga nad ju ei kaitse! Vapustuste korral kukuvad valimatult kõik turud ja varaklassid (vaid kuld on viimastel aastatel erandiks olnud, aga samasugune erand on olnud ka Apple’i aktsia) ning vara kaotavad ka kõige vägevamalt hajutatud investeerimisfondid. Mis aga veelgi halvem, portfelli liigne hajutatus hakkab tootlusele mõju avaldama just tõusu ajal, seda kahjuks soovitule vastupidiselt. Liigselt hajutatud portfellid kipuvad tõusude ajal üldisele turutõusule alla jääma. Põhjus on ilmselt selles, et paanika ajal müüakse kõike ja valimatult, aga tõusu ajal vaadatakse ka ettevõtete majandustulemusi. Samasugust positiivset paanikat, kus ostetakse kõike ja valimatult kohtab tunduvalt harvem, seda eriti suurtel turgudel.
Teine näpunäide, mida ma siinkohal jagada soovin - ärge pöörake tähelepanu turuhüsteeriale. Kas mäletate, mida kirjutati ajakirjanduses ja finantsportaalides dollari kohta kaks suve tagasi, siis kui dollar maksis 9,8 krooni. Analüütikud ennustasid siis Ühendriikide valuutale üha madalamaid kursse (kui mu mälu ei peta, siis keegi pakkus isegi viis krooni dollari kohta) ja valitsustelt ning keskpankadelt hakkas kostma arvamusi, et peaks dollari kui reservvaluuta vahetama euro vastu.
Mul oli julgust dollari hääbumise hüsteeriat mitte kuulda võtta ning tänu sellele õnnestus USA aktsiate ostmiseks vaja minevaid dollareid soetada praktiliselt põhjast (10 krooniga) ning sama korrata aasta hiljem kui USD tegi veidi kõrgemal tasemel teise põhja (10,4 krooni).
Nüüd, mil euro kurss on kukkunud kuuga kümmekond protsenti, räägitakse juba euro kadumisest. Ei tea, kas on aeg hakata vahetama dollareid eurode vastu? Ilmselt on siiski varavõitu. Paanikatekitajatele tahaksin tuletada meelde, et euro loomise ajal 1999. aasta 1. jaanuaril oli euro kurss 1,183 dollarit euro, mis teeb USD kursiks 13,22 krooni. Seega on euro täna tugevam kui ta oli oma sünni ajal.
Kuvatud on postitused sildiga euro. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga euro. Kuva kõik postitused
pühapäev, 6. juuni 2010
kolmapäev, 12. mai 2010
Euro toob kergendust 150 tuhandele perele
Arvan, et mina olin vist esimene, kes kirjasõnas avaldas avalikult arvamust, et euro kasutuselevõtt juba 2011. aasta 1. jaanuarist on üsna tõenäoline.
„Minu arvates on Eesti võimalused minna eurole juba 2011. aastal üsna head,“ kirjutasin eelmise aasta 27. oktoobril Äripäevas ilmunud artiklis „Hoiusta kroon väga pikaks ajaks" ning soovitasin hoiustada krooni võimalikult pikaks perioodiks, sest võis arvata, et peagi hakkavad ka turud üha rohkem uskuma, et euro tuleb, mistõttu hakkavad kiiresti langema ka kroonihoiuste intressid. Nii ka juhtus. Juba kuu aega hiljem olid hoiuseintressid järsult langenud ning tänaseks on suurpankades kroonihoiuste intressid eurohoiuste intressidest kõrgemad vaid marginaalselt.
Mida siis toob Eesti liitumine eurotsooniga? Nõustun paljude nendega, kes väidavad, et mingit imerohtu euro meile ei too. Minu arvates on aga eurotsooniga liitumisel kolm käegakatsutavat tulemust.
1. ja kõige tähtsam. Seoses liitumisega võetakse ära devalveerimisspekulatsioonid. Devalveerimiskirves põhjustas ebakindlust neile ligi 150 tuhandele leibkonnale, kes on võtnud eluasemelaenu, mis reeglina on sõlmitud eurodes ning devalveerimise korral oleksid laenud läinud mitmekümne protsendi võrra kõrgemaks.
2. Eesti kutsumine eurotsooni suurendab investorite usaldust Eesti suhtes ning on oodata, et välisinvestorid hakkavad Eesti vastu suuremat huvi tundma. Kui veel mõned kuud või isegi mõned nädalad tagasi võis karta, et olukord Kreekas võib meile kahjuks tulla, siis alates tänasest võib väita vastupidist. Võrreldes Kreeka ja paljude teiste lääneriikidega on meie fiskaalpoliitika väga heas seisus ning see torkab silma. Kutse eurotsooni aitab meil seda eristumist võimendada.
3. Sisuliselt võib öelda, et ülekanderahana on euro kasutusel juba üle kümne aasta ehk euro sünnist saadik. Sularahana euro kasutuselevõtmine lihtsustab nende turistide elu, kes käivad turismireisil eurotsoonis aga ka nende eurotsoonist pärit turistide elu, kes tulevad Eestisse.
Ma ei taha nõustuda nendega, kes väidavad, et eurotsooni astudes satume vihma käest räästa alla, astume uppuvale laevale või muud taolist. Muidugi on eurotsoon rahandus- ja majanduspoliitiliselt keeruline, kuid euro näol on tegemist ühega kolmest maailmavaluutast (dollari ja jeeni kõrval). Mäletate, vähem kui kaks aastat tagasi ennustati dollarile vaat et hävimist. Täna tugevneb dollar euro suhtes nii mis mühiseb. Kes mäletab, missugune oli dollari kurss kümmekond aastat tagasi? Õige vastus on 18 krooni. Ka siis ennustati eurole kadu ja hävingut.
Euro kurss jääb edaspidigi kõikuma ning ma ei välista, et kui me ei liituks eurotsooniga, näeksime aastate pärast dollari kurssi 20 krooni ja enam, nagu sajandi alguses ka ennustati. Aga sama kindel olen ma, et dollari kurss langeb millalgi ka alla 10 krooni taseme. Neid kursse me siiski ei näe, sest meil on kasutusel euro.
„Minu arvates on Eesti võimalused minna eurole juba 2011. aastal üsna head,“ kirjutasin eelmise aasta 27. oktoobril Äripäevas ilmunud artiklis „Hoiusta kroon väga pikaks ajaks" ning soovitasin hoiustada krooni võimalikult pikaks perioodiks, sest võis arvata, et peagi hakkavad ka turud üha rohkem uskuma, et euro tuleb, mistõttu hakkavad kiiresti langema ka kroonihoiuste intressid. Nii ka juhtus. Juba kuu aega hiljem olid hoiuseintressid järsult langenud ning tänaseks on suurpankades kroonihoiuste intressid eurohoiuste intressidest kõrgemad vaid marginaalselt.
Mida siis toob Eesti liitumine eurotsooniga? Nõustun paljude nendega, kes väidavad, et mingit imerohtu euro meile ei too. Minu arvates on aga eurotsooniga liitumisel kolm käegakatsutavat tulemust.
1. ja kõige tähtsam. Seoses liitumisega võetakse ära devalveerimisspekulatsioonid. Devalveerimiskirves põhjustas ebakindlust neile ligi 150 tuhandele leibkonnale, kes on võtnud eluasemelaenu, mis reeglina on sõlmitud eurodes ning devalveerimise korral oleksid laenud läinud mitmekümne protsendi võrra kõrgemaks.
2. Eesti kutsumine eurotsooni suurendab investorite usaldust Eesti suhtes ning on oodata, et välisinvestorid hakkavad Eesti vastu suuremat huvi tundma. Kui veel mõned kuud või isegi mõned nädalad tagasi võis karta, et olukord Kreekas võib meile kahjuks tulla, siis alates tänasest võib väita vastupidist. Võrreldes Kreeka ja paljude teiste lääneriikidega on meie fiskaalpoliitika väga heas seisus ning see torkab silma. Kutse eurotsooni aitab meil seda eristumist võimendada.
3. Sisuliselt võib öelda, et ülekanderahana on euro kasutusel juba üle kümne aasta ehk euro sünnist saadik. Sularahana euro kasutuselevõtmine lihtsustab nende turistide elu, kes käivad turismireisil eurotsoonis aga ka nende eurotsoonist pärit turistide elu, kes tulevad Eestisse.
Ma ei taha nõustuda nendega, kes väidavad, et eurotsooni astudes satume vihma käest räästa alla, astume uppuvale laevale või muud taolist. Muidugi on eurotsoon rahandus- ja majanduspoliitiliselt keeruline, kuid euro näol on tegemist ühega kolmest maailmavaluutast (dollari ja jeeni kõrval). Mäletate, vähem kui kaks aastat tagasi ennustati dollarile vaat et hävimist. Täna tugevneb dollar euro suhtes nii mis mühiseb. Kes mäletab, missugune oli dollari kurss kümmekond aastat tagasi? Õige vastus on 18 krooni. Ka siis ennustati eurole kadu ja hävingut.
Euro kurss jääb edaspidigi kõikuma ning ma ei välista, et kui me ei liituks eurotsooniga, näeksime aastate pärast dollari kurssi 20 krooni ja enam, nagu sajandi alguses ka ennustati. Aga sama kindel olen ma, et dollari kurss langeb millalgi ka alla 10 krooni taseme. Neid kursse me siiski ei näe, sest meil on kasutusel euro.
kolmapäev, 17. veebruar 2010
LHV on euro tulekus kindel
LHV Pank teatas täna, et langetas üheksakuuliste ja pikemate kroonihoiuste intressi eurointresside tasemele (õigemini eurohoiuste oma veidi tõsteti), mis tähendab, et LHV on euro tulekus alates järgmise aasta 1. jaanuarist enam vähem kindel.
Kroonihoiuste intressid hakkasid järsult langema eelmise aasta sügisest alates sellest ajast kui hakkasid tulema esimesed märgid selle kohta, et Eesti on võimeline Maastrichti kriteeriume täitma.
Usun, et lähima kuu-paari jooksul muutuvad mõlema valuuta (euro ja kroon) intressid võrdseks. Lõplik otsus meie eurokõlbulikkuse suhtes peaks minu teada saabuma 6. juulil.
Siinkohal oleks ehk paslik viidata ka minu 27. oktoobril ilmunud ÄP investeerimisrubriigis ilmunud artiklit Hoiusta kroon väga pikaks ajaks.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=1ee4d74a-58b1-46c7-9ced-60ecac144787
Kroonihoiuste intressid hakkasid järsult langema eelmise aasta sügisest alates sellest ajast kui hakkasid tulema esimesed märgid selle kohta, et Eesti on võimeline Maastrichti kriteeriume täitma.
Usun, et lähima kuu-paari jooksul muutuvad mõlema valuuta (euro ja kroon) intressid võrdseks. Lõplik otsus meie eurokõlbulikkuse suhtes peaks minu teada saabuma 6. juulil.
Siinkohal oleks ehk paslik viidata ka minu 27. oktoobril ilmunud ÄP investeerimisrubriigis ilmunud artiklit Hoiusta kroon väga pikaks ajaks.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=1ee4d74a-58b1-46c7-9ced-60ecac144787
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
Postitused
