IPOd on tagasi

Juuni lõpus toimunud elektriautode tootja Tesla Motors aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) meenutas juba kümnekonna aasta tagust IPOmaaniat, kirjutab ajakiri Fortune. Ettevõte ei hakka kasumit saama ilmselt mitte enne kahte aastat, aga aktsiad olid popid ning algselt 14 kuni 16dollarilise vahemiku asemel kujunes märkimishinnaks 17 dollarit. Nõudlus aktsiate järele oli nii suur, et väärtpaber alustas Nasdaqil kauplemist 19 dollariga ning käis päevasiseselt koguni 30 dollaril.

Juuli lõpu seisuga on sel aastal üle maailma läinud börsile 223 ettevõtet, millest igaüks on kaasanud vähemalt 100 miljonit dollarit investorite raha. Selle aasta IPOde hulgas on ka kõigi aegade üks suuremaid IPOsid – Hiina põllumajanduspank (Agricultural Bank of China) mahuga umbes 22 miljardit dollarit. Huvitavamate IPOde hulka kuuluvad ka erakapitalifirma KKR, mille aktsiatega kaubeldakse New Yorgi börsil alates 15. juulist ning päev hiljem  seal kauplema hakatud 3D filmiseadmete tootja RealD. Novembris kavatseb kuuldavasti IPO korraldada General Motors.

Mida uus IPOlaine turgudele tähendab, on siiski ebaselge. IPOguruks tituleeritud Florida Ülikooli professor Jay Ritter väidab, et uute ettevõtete laine räägib pigem minevikust kui tulevikust ja vihjab, et suured kauplemismahud võivad tähendada turu ülekuumenemist.

Morningstari IPOstrateeg Bill Buhr on aga optimistlik ning usub, et Tesla ja RealD edukad IPOd näitavad vähemalt tehnoloogiasektori paranemist ning lõppude lõpuks toob see kaasa ka kogu majanduse paranemise. Tema sõnul on olemas suur hulk IPOvalmis tehnoloogiaettevõtteid ning päris hea seis on ka tervishoiusektoris.

Kui meie jaeinvestoritel on IPOdel osalemine suhteliselt lihtne, siis USAs on see praktiliselt võimatu. Seetõttu on mõnevõrra ohutum osta börsile läinud aktsiat mõni kuu pärast börsidebüüti. Siis on turg juba otsustanud, mis ettevõtte aktsia väärt on, IPOl otsustab selle emissiooni korraldav investeerimispank.

Üks võimalus on ka osta börsil kaubeldava fondi First Trust IPO Index Fund osakuid (sümbol FPX). Indeksi koosseisu lähevad aktsiad seitse päeva pärast börsidebüüti ning nad on selle koostises umbes neli aastat. Viimasel kolmel aastal on IPO indeksil läinud igatahes paremini kui S&P 500 indeksil ning viimase aastaga on see kerkinud 17,9% võrrelduna S&P 500 indeksi 11,8 protsendiga.

Premia Foodsi aktsiate märkimine jäi kesiseks

Premia Foodsi aktsiaid märkis üle 1350 jaeinvestori, teatas ettevõte aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) tulemuste kokkuvõttena. Selle kohta, kas ja kui palju aktsiaid üle märgiti, börsiteates juttu ei ole, aga Äripäev teab väita, et aktsiad märgiti 2,1 korda üle.

Igatahes märkijate arvu poolest on see kehvim tulemus alates Eesti Telekomi aktsiate avalikust esmaemissioonist 1999. aastal.

Märkijate arvu poolest on vaieldamatult esikohal Tallinki IPO, mille aktsiaid märkis 17 114 Eesti eraisikust aktsionäri, teisel kohal on Eesti Telekom, mille aktsiaid märkis umbes 9000 investorit ja kolmandal kohal on umbes 6000 märkijaga Eesti Ekspress. 2006. aasta sügisel toimunud Olympic EG IPOl osales 4566 märkijat.

Ülejäänud eelmiste IPOde laine märkimised jäid tagasihoidlikumaks. Eesti Ehituse (nüüdne Nordecon International) aktsiaid märkis 2070, Tallinna Vee aktsiaid 2200, Starmani aktsiaid 1600 ning Arco Vara aktsiaid 1834 investorit.

Majandusministeeriumi eesmärk, et Eesti Energia aktsiate märkimisel osaleks 50 000 Eesti investorit tundub mulle veidi ulmelisena (rääkimata Deutsche Banki pakutud 100 000 IPOl osalejast). Ma ise pakuks, et juhul, kui energeetikafirma IPO ikka enne jaani tuleb, jääb osalejate arv kuhugi Eesti Telekomi ning Tallinki osalejate arvu vahele ehk suurusjärku 15 000 märkijat. Toimus ju Tallinki IPO ajal, mil majanduskasvu number läks kahekordseks ning pool aastat varem oli tänu Hansapanga ülevõtmisele Swedbanki poolt laekunud Eesti investorite kontodele kokku 4,5 miljardit krooni. Telekomi ja Norma börsilt lahkumine jättis kohalikele investoritele maha vaid kolmveerand miljardit.

General Motorsist saab selle aasta kuumim IPO

Värske Barron’s kirjutab, et selle aasta kuumimaks IPOks saab eelmisel aastal pankrotikaitse alla läinud ning sealt paari kuuga väljunud General Motors. Ettevõte sai kolmandas kvartalis väikese kahjumi ning kuu lõpus tulevad neljanda kvartali tegevuskasum peaks olema kerges plussis, kirjutab investeerimisajaleht.

Ajalehe hinnangul peaks ettevõtte aktsiakapital olema 50 miljardit dollarit, ehk 85 dollarit aktsia. Täna on General Motorsi aktsia liikumas kusagil poole dollari tasemel.

Vaatan, et olen soovitanud GMi aktsiat osta 2008. aasta juulis. „Tuleb muidugi ette hoiatada, et taolist soovitust peaksid kaaluma vaid pika investeerimishorisondi ja tugeva närvikavaga investorid,“ kirjutasin ÄP Investori rubriigis.

Minu teada on Eestis vähemalt üks investor, kes GM aktsiat omab. Kui mu mälu ei peta, siis ostis ta neid 1,5 dollariga või sinnakanti. Ilmselt ta pole neid ära müünud, sest ta ootab IPOt. Loodetavasti tema risk saab kuhjaga tasutud.