Miljardär pani kõik munad ühte korvi – kullakorvi

Kulla hind teeb taas uusi rekordeid, mis tekitab omakorda uue ostupalaviku. Kui tavaliselt soovitatakse hoida kullas üsna väike osa investeerimisportfellist (kuni 15%), siis madalat profiili hoidnud miljardär Thomas Kaplan on läinud ilmselt kaugemale kõikidest teistest suurinvestoritest. Suurem osa tema investeerimisfirma Tigris Financial Group varadest moodustavad kas füüsiline kuld ja teised väärismetallid või potentsiaalsed väärismetallide leiukohad kokku 17 riigis.

Kaplan ei ütle kui palju ta füüsilist kulda omab, aga tema käes on kuni 30 protsenti mitme väiksema kullakaevanduse aktsiatest. Kokku on investeeringute väärtus kaks miljardit dollarit, mis on rohkem kui Brasiilia keskpanga kullareservi väärtus.

„Ma tunnen, et ainus vara, milles ma saan kindel olla on kuld,“ lausus Kaplan majanduslehele The Wall Street Journal. Tema sõnul valitseb finantsturgudel korralik torm ilma nähtava lahenduseta. „Kui maailmal läheb hästi, läheb hästi ka kullal. Kui maailmal ei lähe hästi, läheb hästi kullal… aga paljud muud varad kukuvad kokku,“ põhjendas ta oma valikut.

Muidugi on mitmed Kaplani investeeringud küllaltki riskantsed. Üks talle kuuluvatest ettevõtetest, Gabriel Resources omab Euroopa suurimat seni ekspluateerimata kullamaardlat, mis asub Rumeenias. Saja miljoni dollari suurune investeering ootab aga sealselt valituselt tegevusluba juba aastaid. Ta möönab, et investeerimine väikestesse kaevandusfirmadesse on riskantne.

„See pole asi, mida ma soovitaks leskedele ja orbudele,“ lausus ta. Kaplan ei plaani ka kullainvesteeringutest kasumit välja võtta.

„Kui mul on üldpildi osas õigus, on mu tasu kannatlikkuse eest suur,“ kinnitas ta.

Eesti investorite püha usk maavaradesse

Tänase Äripäeva esikaane foto allkirjaks on toimetaja nimetanud Gild Arbitrage fondi suurimaks rikkuseks uurimis- ja kaevanduslitsentse Armeenias. Fotol näha kastivirn puursüdamikega ning kaaneloo artiklist selgub, et praegu tegeleb kohapeal olev ettevõte uuringutöödega.

Gildi meeste näol pole ainukestega Eesti finantssektori maastikul, kelle silmad lähevad erutusest põlema, kui nad kuulevad sõnu maavara, kaevandamine, maardla jmt. Mulle meenub vähem kui kolm aastat tagasi toonase Suprema korraldatud üritus klientidele nimetusega Kullapalavik, kus tutvustati investeerimisvõimalusi endise Nõukogude Liidu riikidesse. Eelkõige nägid nad suuremaid võimalusi maavaradega seotud tööstusharudes. Kuna 2006. aasta lõpus kestis toorainete hinnaralli täie hooga, olid taolised mõtted üsna loogilised. Kui ma aga presentatsiooni teinud Veikko Maripuult, kui nad võivad usaldada Kesk-Aasia nafta- ja maavarade leiukohtade usaldusväärsuse kohta, siis ei osanud ta suurt muud vastata, et tegemist on auditeeritud leiukohtadega. Kes neid leiukohti auditeeris ning kas audiitorid on selles valdkonnas ka pädevad, kordas ta lihtsalt taas - leiukohad on auditeeritud.

Maavarade leiukohtade uurimine on üsna keeruline ning sellega tegelevaid firmasid on raske kontrollida. 1997. aastal teatas Kanada firma Bre-X Minerals maailma suurimast kullaleiukohast Indoneesia vihmametsades, pärast mida kerkis aktsia hind sadu kordi. Hiljem selgus, et firma läks välja teadliku pettuseni ning sellest kujunes kõigi aegade suurim mäetööstusega seotud finantsskandaal. Väga tihti toimub ka firmade tegevus džungliseaduste järgi. Isegi sellistes tsiviliseeritud riikides nagu Kanada ja Austraalia ei erine olukord kullapalaviku aegadest. Raamatud Kanada teemandileiukohtade avastamistest 1980.-1990. aastatel meenutavad kohati tõelisi seiklusjutte, kust ei puudu spioneerimine ega vägivald. Ometi oli tegemist tuntud suurkorporatsioonidega, nagu DeBeers, BHP Billiton Rio Tinto.

Kui mina koolis käisin siis räägiti, et riigi suurimaks rikkuseks on maavarad. Nõukogude Liidu majandust silmas pidades ei saanudki siis muud rääkida. Tundub, et see teadmine on jäänud meile geenidesse, sest maavaradega kindla peale rikkaks saamisse usuvad pimesi ka need, kes on saanud oma hariduse juba uuel ajal.

Minu soovitus investoritele. Enne kui osta fondi, kes investeerivad märkimisväärselt maavarade otsimisega seotud ettevõtetesse, tuleks küsida fondijuhilt, kas nad teavad, mis asjad on maavarade prognoossed varud ja tõestatud varud või mis asi on proovi soolamine.