Käesolev aasta on Eesti investoreid juba õnnistanud suure dividendisaagiga. Tallinna Kaubamaja maksab sel aastal omanikutulu 1,6, TallinnaVesi 2,2 ning Merko Ehitus koguni üle kolme korra rohkem kui eelmisel aastal. Neist kaks viimast maksavad sügaval masu ajal dividende rekordilises mahus.
Investorid on rõõmsad ja ilmselt õigusega. Samas häirib mind see, et aktsionäridele välja makstavad dividendid sõltuvad suuromaniku suvast.
Eesti börsiettevõtetel ei ole välja kujunenud dividendipoliitikat. Balti riikides on see minu teada ainsamana olemas Leedu telekomifirmal TEO. Eesti Telekom kuulutas dividendipoliitika välja seoses börsilt lahkumisega, sest suuromanikul oli tarvis Eesti riigilt aktsiad kätte saada ning Eesti riigil omakorda kindlustada tulumaksude saamine. Ka Hansapank kuulutas omal ajal välja dividendipoliitika, aga samuti ei jõudnud ta seda ellu viia, sest Swedbank viis ettevõtte börsilt minema.
Meil on aga olukord selline, et investoreid rõõmustatakse suurte dividendidega peaasjalikult siis, kui ettevõtte suuromanikul on hädasti raha vaja. Nii saavad Tallinna Vee aktsionärid 25 krooni aktsialt tänu Tallinna Linna eelarve kehvale olukorrale. 2001. aastal maksis Tallinna Kaubamaja omanikutulu 10 krooni aktsia kohta ehk seitse korda suuremas mahus kui aasta varem. Põhjuseks oli suuromaniku osalemine Eesti Raudtee erastamisel. Sel aastal saavad kaubamaja aktsionärid vaatamata ettevõtte suurele kahjumile dividende 25 sendi võrra ehk 62,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Ei tea mis võiks selle põhjuseks olla, sest on üsna tõenäoline, et sisetarbimine jääb meil nõrgaks veel päris mitmeks aastaks? Oletan, et suuromanikel on vaja oma muude ettevõtte võlgu tasuda.
Merko Ehituse juhid põhjendavad hiiglaslikke dividende kapitali struktuuri parandamisega, mis on ilmselt osaliselt küll õige, aga ainsa põhjendusena mitte väga veenev.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar