Goldman Sachsi aktsia on odav

Pärast seda, kui USA väärtpaberituru järelvalveorgan (SEC) teatas, et süüdistab Goldman Sachi pettuses, on investeerimispanga aktsia kaotanud viiendiku väärtusest ning ettevõtte turuväärtus kahanenud 21 miljardit dollarit. Ehkki panga fundamentaalnäitajad on konkurentidest tunduvalt paremad, on Goldman Sachsi aktsia nendega võrreldes odav, leiab investeerimisfirma Sandler O’Neill.

Tsiviilhagist tulenev kahju elab pank üle, kriminaalsüüdistuse esitamine on ebatõenäoline ning reputatsioonirisk minimaalne, sest Goldmani kliendibaasi moodustavad peamiselt institutsionaalsed investorid. Ka on Goldman konkurentidest paremini kaitstud finantsturu reguleerimisest tingitud makromajanduslike riskide eest, leiavad investeerimisfirma analüütikud Jeff Harte ning Ted Holzman.

Suurim tsiviilhagist tulenev oht võib olla see, et Goldman peab klientidele kompenseerima kahju, mis on hinnanguliselt miljard dollarit. Analüütikute hinnangu kohaselt kahandab see Goldmani praegust raamatupidamisväärtust, mis on 111,41 dollarit aktsia, 1,2 dollari ehk 1,1 protsendi võrra.

Kriminaalsüüdistuse esitamise tõenäosus on väike. Justiitsministeerium on arvatavasti sellele mõelnud. Üleminek tsiviilhagilt kriminaalsüüditusele on investeerimisfirma arvates ebatõenäoline, sest kriminaalsüüdistuse puhul on nõuded tõestamiseks tunduvalt kõrgemad (vaja on tõestada, et Goldman ja selle töötajad sooritasid kuriteo tahtlikult).

Nagu öeldud, on reputatsioonirisk ületatav, sest institutsionaalsete klientide mure on rohkem Goldmani bilanss, mis on üks sektori üks tugevamaid (kapitali adekvaatsus on 12,4% ja likviidsuspuhver 184 miljardit dollarit, mis moodustab 18,4 protsenti panga varadest). Peale selle on Goldmani näol tegemist erandliku suurpangaga, kes on saanud loa aktsiate tagasiostmiseks (selle aasta esimeses kvartalis osteti aktsiaid tagasi 2,3 miljardi dollari eest).

Väga tugevasti jääb Goldmani aktsia hinda mõjutama nn pealkirjade risk, mis tähendab tsiviilprotsessi ja uurimist käsitlevaid uudiseid. Näiteks reedel kukkus aktsia hind 10 protsenti, sest turul liikusid kuuldused kriminaalprotsessi kohta.

Kokkuvõttes usuvad Harte ning Holzman, et arvestades kapitaliturgude võimalikku tulevast aktiivsust, Goldmani juhtpositsiooni investeerimispanganduses, aktsia hinna langust ning aktsiate tagasiostmist, pole Goldmani aktsiatest hoidumine eriti mõistlik.

Kui Tarvo kirjutas eile Warren Buffetti suurtest möödalaskudest, siis Goldmani saaga tuletas mulle meelde vanameistri üht õnnestunumat tehingut, mis toimus eelmise sajandi kuuekümnendate alguses. Nimelt esitati petukahtlus praegusele kindlustus- ja pangakaardikompaniile American Express, mille tulemusena kaotas aktsia hind üle poole oma väärtusest. Seepeale hakkas aga Buffett ettevõtte aktsiaid lausa paaniliselt kokku ostma. Tänase seisuga omab Buffetti juhitud Berkshire Hathaway 13,1 protsenti American Expressi aktsiatest.

Buffett teenib Goldman Sachsi aktsiatelt 900 dollarit minutis

Legendaarne investor Warren Buffetti juhitud Bekshire Hathaway, kes ostis 2008. aasta finantskriisi ajal viie miljardi dollari eest Goldman Sachsi eelisaktsiaid, teenib investeeringult 500 miljonit dollarit aastas ehk üle 900 dollari minutis, kirjutab The Wall Street Journal.

Varsti pärast seda, kui USA väärtpaberituru järelvalveamet (SEC) süüdistas Goldmani pettuses, palus investeerimispanga juht Lloyd Blankfein Warren Buffettilt nõu, kuidas plahvatusohtlikus olukorras toimida. Buffett lubas, et kui tal tuleb mõni hea idee, annab ta sellest Blankfeinile ka teada.

Homme toimub Berkshire Hathaway aktsionäride üldkoosolek ning seal saab ka üldsus teada, mida Buffett Goldmani asjast arvab.

„Ma ootan Goldmani kohta palju küsimusi ning annan neile põhjalikud ja ammendavad vastused,“ kinnitas ta majanduslehele antud intervjuus.

Buffetti partner Charlie Munger, kes hakkab koos Buffettiga küsimustele vastama, on igatahes Goldmani suhtes positiivselt meelestatud ning usub, et pank ei teinud midagi valesti.

„Nad on kasumi maksimeerimisel väga konkurentsivõimelised majandusvaldkonnas, kus konkurents on väga suur ning lubatakse tegutseda nagu kasiinos,“ ütles Munger pärast Goldmanile süüdistuse esitamist. „Kogu see neetud majandusharu on kaotanud oma moraalse pale,“ kinnitas ta ning lisas, et Goldman on palju mõistlikum ja eetilisem, kui teised suured Wall Streeti pangad.

Millegi taolisega puutus Buffett kokku 1991. aastal varsti pärast seda, kui ta päästis eelisaktsiate ostmisega investeerimispanga Salomon Brothers ning pank sai samuti SECilt süüdistuse.

Aga nädalavahetusel on Tallinna suuruses Omahas, kus Berkshire Hathaway oma aktsionäride üldkoosolekut peab, rahvarohke. Sinna kogunevad kümned tuhanded aktsionärid ning sajad ajakirjanikud. Mõned aastad tagasi osales Berkshire aktsionäride üldkoosolekul ka minu ekskolleeg Tarvo.

Investeerimisportaal MarketWatch kirjutab, et eelmisel aastal osales koosolekul 35 000 aktsionäri, aga sel aastal on oodata lisa, sest seoses raudteefirma Burlington Northern Santa Fe ülevõtmisega lisandus ettevõttel 65 000 uut aktsionäri ning kokku peaks Berkshire Hathawayl olema neid nüüd üle 550 000.

Kas Goldman Sachs on vereimeja või märter?

Eelmise aasta jaanipäeva paiku kirjutas Goldman Sachsi kohta pika loo muusikaajakiri Rolling Stone, kus nimetati panka „vampiirkaheksajalaks“. Ka meie finantsportaalides laialdaselt refereeritud artiklis oli lisaks tõepärasele ja õigustatud kriitikale ka vandenõuteooria tunnuseid.

Artikli autor Matt Taibbi ütles ilmselt seda, mida paljud inimesed ettevõttest arvavad, aga värvikamalt ja meeldejäävamalt. Goldman Sachsist on saanud maksumaksjate raha eest päästetud pankade ahnuse ja arrogantsuse sümbol. Õli valas tulle eelmise aasta sügisel panga juhi Lloyd Blankfeini nädalalehele Sunday Times naljana mõeldud lause, et pangad teevad ära jumala töö (Blankfein olevat arvanud, et vestlus oli off the record).

Seepärast tundus reedene uudis, et USA väärtpaberituru järelvalveorgan (SEC) esitas Goldman Sachi vastu tsiviilhagi, sündmuste loogilise jätkuna. Süüdistuse kohaselt pani Goldman Sachs kokku rämpshüpoteekidega seotud keerulise struktuuriga väärtpaberid (CDOd), kuid ei informeerinud investoreid, et prominentne John Paulsoni riskifond, kes palus Goldmanil need kokku panna, panustas ise hüpoteekvõlakirjade kukkumisele.

Goldman Sachs sai teenustasuna 15 miljonit dollarit, aga Paulsoni fond teenis mõni kuu hiljem, kui hüpoteekvõlakirjade turg kokku kukkus, miljard dollarit. Paulsonile süüdistust ei esitatud. Robert Khuzami SECis põhjendas süüdistuse mitteesitamist sellega, et erinevalt Goldmanist ei teinud riskifond investoritele eksitavaid presentatsioone. Goldman ise teatas, et sai sellest projektist kokku 90 miljonit krooni kahjumit.

Abstraktsed süüdistused, et Goldman müüs klientidele hüpoteekvõlakirjadega seotud väärtpabereid, aga ise panustas nende kukkumisele, on kõlanud juba kuid. Goldman on pareerinud neid väitega, et tegutses kliendi nimel ning müüs innovaatilisi ja keerulisi väärtpabereid väga teadlikele professionaalsetele investoritele.

Paulson teenis isiklikult USA rämpshüpoteekide võlakirjaturu kokkukukkumisel 2007. aastal hinnanguliselt 3,7 ning järgneval aastal veel kaks miljardit dollarit. Greg Zukermann kirjutas laupäevases ajalehes The Wall Street Journal, et Paulsonist on saanud USA kinnisavarakriisi superstaar, keda kutsuti 2008. aastal Kongressi tunnistajaks krediidikriisi asjus. Mitte ühelgi kongressi saadikul ei tulnud aga pähe küsida, kuidas tal õnnestus tänu kriisile nii hästi teenida. Zukerman oli ka esimene, kes kirjutas Paulsoni riskifondi kohta eelmisel aastal ilmunud raamatus The Greatest Trade Ever, kuidas Paulson pöördus Goldmani ja teiste investeerimispankade poole sooviga panna kokku võlakirjade pakett, mida riskifond sai lühikeseks müüa.

Samas ei olnud Goldman taolistes väidetavates patutegudes ilmselt ainus. On kostnud ka hääli, et põhjus, miks esimeseks „ohvriks“ valiti just Goldman, on paljuski poliitiline, mõnede arvates isegi ainult poliitiline. Nimelt on SEC saanud viimase krediidikriisi ajal üsna kõva kriitikat. Võrreldes rahandusministeeriumi ja keskpangaga on SECi ja selle juhi Cristopher Coxi roll olnud väga tagasihoidlik.

Kui siia lisada, et ka pärast internetimulli lõhkemist jäi SEC avalikkuse silmis täiesti selgelt alla tolleaegsele New Yorgi peaprokurörile Eliot Spitzerile, kelle Financial Times oli valinud ka 2004. aastal aasta inimeseks. Hiljem sai Spitzerist New Yorgi kuberner, aga kaks aastat tagasi astus ta prostituudi teenuse kasutamise eest oma kohalt tagasi. Seega on SECil oma maine parandamiseks viimane aeg ning Goldman Sachs ilmselt sobivaim objekt.

Aga isegi kui Goldman jääb süüdi, peaks see aktsiaomanikele talutav olema ja praegu peaks olema üsna soodne aeg panga aktsiate ostmiseks. Aktsia hinna ja kasumi suhe on 7,8, mis on investeerimisajalehe Barron’s väitel madalaima p/e suhtega aktsia S&P 500 indeksi koosseisus olevate suurte ettevõtete hulgas. See on isegi madalam kui tubakatootjate Altria ja Reynolds American aktsiatel. Aktsia on väga odav arvestades, et tegemist on kõige kasumlikuma Wall Streeti pangaga. Eelmisel aastal sai Goldman Sachs kasumiks 13,4 miljardit dollarit ehk 22,3 dollarit aktsia kohta. Ettevõte maksab dividende 1,4 dollarit aastas, mis teeb dividenditootluseks 0,87 protsenti.

Goldman Sachs avaldab eelmise kvartali majandustulemused homme.