esmaspäev, 19. aprill 2010

Kas Goldman Sachs on vereimeja või märter?

Eelmise aasta jaanipäeva paiku kirjutas Goldman Sachsi kohta pika loo muusikaajakiri Rolling Stone, kus nimetati panka „vampiirkaheksajalaks“. Ka meie finantsportaalides laialdaselt refereeritud artiklis oli lisaks tõepärasele ja õigustatud kriitikale ka vandenõuteooria tunnuseid.

Artikli autor Matt Taibbi ütles ilmselt seda, mida paljud inimesed ettevõttest arvavad, aga värvikamalt ja meeldejäävamalt. Goldman Sachsist on saanud maksumaksjate raha eest päästetud pankade ahnuse ja arrogantsuse sümbol. Õli valas tulle eelmise aasta sügisel panga juhi Lloyd Blankfeini nädalalehele Sunday Times naljana mõeldud lause, et pangad teevad ära jumala töö (Blankfein olevat arvanud, et vestlus oli off the record).

Seepärast tundus reedene uudis, et USA väärtpaberituru järelvalveorgan (SEC) esitas Goldman Sachi vastu tsiviilhagi, sündmuste loogilise jätkuna. Süüdistuse kohaselt pani Goldman Sachs kokku rämpshüpoteekidega seotud keerulise struktuuriga väärtpaberid (CDOd), kuid ei informeerinud investoreid, et prominentne John Paulsoni riskifond, kes palus Goldmanil need kokku panna, panustas ise hüpoteekvõlakirjade kukkumisele.

Goldman Sachs sai teenustasuna 15 miljonit dollarit, aga Paulsoni fond teenis mõni kuu hiljem, kui hüpoteekvõlakirjade turg kokku kukkus, miljard dollarit. Paulsonile süüdistust ei esitatud. Robert Khuzami SECis põhjendas süüdistuse mitteesitamist sellega, et erinevalt Goldmanist ei teinud riskifond investoritele eksitavaid presentatsioone. Goldman ise teatas, et sai sellest projektist kokku 90 miljonit krooni kahjumit.

Abstraktsed süüdistused, et Goldman müüs klientidele hüpoteekvõlakirjadega seotud väärtpabereid, aga ise panustas nende kukkumisele, on kõlanud juba kuid. Goldman on pareerinud neid väitega, et tegutses kliendi nimel ning müüs innovaatilisi ja keerulisi väärtpabereid väga teadlikele professionaalsetele investoritele.

Paulson teenis isiklikult USA rämpshüpoteekide võlakirjaturu kokkukukkumisel 2007. aastal hinnanguliselt 3,7 ning järgneval aastal veel kaks miljardit dollarit. Greg Zukermann kirjutas laupäevases ajalehes The Wall Street Journal, et Paulsonist on saanud USA kinnisavarakriisi superstaar, keda kutsuti 2008. aastal Kongressi tunnistajaks krediidikriisi asjus. Mitte ühelgi kongressi saadikul ei tulnud aga pähe küsida, kuidas tal õnnestus tänu kriisile nii hästi teenida. Zukerman oli ka esimene, kes kirjutas Paulsoni riskifondi kohta eelmisel aastal ilmunud raamatus The Greatest Trade Ever, kuidas Paulson pöördus Goldmani ja teiste investeerimispankade poole sooviga panna kokku võlakirjade pakett, mida riskifond sai lühikeseks müüa.

Samas ei olnud Goldman taolistes väidetavates patutegudes ilmselt ainus. On kostnud ka hääli, et põhjus, miks esimeseks „ohvriks“ valiti just Goldman, on paljuski poliitiline, mõnede arvates isegi ainult poliitiline. Nimelt on SEC saanud viimase krediidikriisi ajal üsna kõva kriitikat. Võrreldes rahandusministeeriumi ja keskpangaga on SECi ja selle juhi Cristopher Coxi roll olnud väga tagasihoidlik.

Kui siia lisada, et ka pärast internetimulli lõhkemist jäi SEC avalikkuse silmis täiesti selgelt alla tolleaegsele New Yorgi peaprokurörile Eliot Spitzerile, kelle Financial Times oli valinud ka 2004. aastal aasta inimeseks. Hiljem sai Spitzerist New Yorgi kuberner, aga kaks aastat tagasi astus ta prostituudi teenuse kasutamise eest oma kohalt tagasi. Seega on SECil oma maine parandamiseks viimane aeg ning Goldman Sachs ilmselt sobivaim objekt.

Aga isegi kui Goldman jääb süüdi, peaks see aktsiaomanikele talutav olema ja praegu peaks olema üsna soodne aeg panga aktsiate ostmiseks. Aktsia hinna ja kasumi suhe on 7,8, mis on investeerimisajalehe Barron’s väitel madalaima p/e suhtega aktsia S&P 500 indeksi koosseisus olevate suurte ettevõtete hulgas. See on isegi madalam kui tubakatootjate Altria ja Reynolds American aktsiatel. Aktsia on väga odav arvestades, et tegemist on kõige kasumlikuma Wall Streeti pangaga. Eelmisel aastal sai Goldman Sachs kasumiks 13,4 miljardit dollarit ehk 22,3 dollarit aktsia kohta. Ettevõte maksab dividende 1,4 dollarit aastas, mis teeb dividenditootluseks 0,87 protsenti.

Goldman Sachs avaldab eelmise kvartali majandustulemused homme.

Kommentaare ei ole: