Merkol 1000 eraisikust aktsionäri

Merko Ehituse Eesti eraisikutest aktsionäride arv kasvas esmakordselt üle tuhande. Väärtpaberikeskuse statistika andmetel on Merkol 1. juuli seisuga 1010 Eesti residendist aktsionäri, aktsionäride üldarv kasvas rekordilise 1461 kontoomanikuni.

Kõige aegade suurimaks on aktsionäride arv kasvanud ka Tallinna Veel ning Tallinna Kaubamajal.

Selges kasvutrendis on ka Olympic EG aktsionäride arv. Kasiinokompanii aktsionäride arv hakkas järjepidevalt kosuma alates 2007. aasta detsembrist ning on tänaseks kerkinud juba 70 protsenti 4129 kontoomanikuni. Olympicu avalikul aktsiaemissioonil märkinute arvust jääb number alla vaid 400 kontoomaniku võrra.

Sootuks vastupidise suuna on võtnud Arco Vara ja Baltika. Arco Vara aktsionäride arv kasvas rekordilise 2545 kontoomanikuni eelmise aasta novembris ning alates sellest ajast on see langenud 11 protsenti. Baltika aktsionäride arv hakkas langema selle aasta aprillist.

Tublisti on aktsionäre kaotanud ka uus börsiettevõte Premia Foods, mille avalikku esmaemissiooni nimetab LHV ajakiri Investor millegipärast edukaks. Ilmselt võivad emissiooni edukaks lugeda Premia Foods ja IPO korraldaja, sest investoritelt saadi raha kätte. Samas on taoline suhtumine lühinägelik ning järgmiste IPOde korraldajatel on investorite ligimeelitamine tunduvalt keerulisem, seda eriti praegusel närvilisel ajal. Hea IPO on selline, kus emitent saab investoritelt raha kätte, aga aktsia hinnal jääb ka 10-15 protsenti tõusuruumi. Praeguseks on Premia Foodsi aktsiate märkijad juba 10 protsendiga miinuses.

Premia Foods pole avalikustanud aktsiate märkimise koguarvu. Ettevõte teatas, et IPOl osales üle 1350 erainvestori. Tänaseks on neid järel 1081 ehk viiendiku võrra vähem.

Premia Foodsil on alla 1500 aktsionäri

Premia Foodsil on tänase seisuga 1471 aktsionäri, selgub Eesti Väärtpaberikeskuse andmetest. Eesti eraisikutest aktsionäre on 1080, Eesti juriidilisest isikutes aktsionäre on 368. Välisaktsionäre on Premia Foodsil kokku 23.

Premia Foodsi aktsiate avalikul esmaemissioonil märkis üle 1350 jaeinvestori, teatas ettevõte IPO tulemuste kokkuvõttena kuu aega tagasi. Kui palju oli aktsiate märkijaid kokku, pole ettevõte teatanud.

Premia Foodsi börsidebüüt osutus vähemalt 11 aasta kehvimaks

Nagu märkimistulemuste põhjal võis arvata, jäi Premia Foodsi börsidebüüt väga kahvatuks. Vaid 12 esimest tehingut sooritati aktsia märkimishinnast (14,00 krooni) kõrgemal ning väärtpaberi hind sulgus samal tasemel ehk 14 kroonil. Ka aktsia käive oli esimese börsipäeva kohta äärmiselt tagasihoidlik - 2,8 miljonit krooni.

Tegemist on kõige nigelama börsidebüüdiga alates vähemalt 1999. aasta veebruarist, mil läks börsile Eesti Telekom. Varasemate aastate kohta mul kahjuks andmed puuduvad.

Eesti Telekomi börsidebüüt ongi alates sellest ajast jäänud kõige edukamaks. Esimesel börsipäeval, 11. veebruaril 1999 hüppas aktsia hind kauplemise esimestel minutitel 55,6 protsenti 132,21 kroonini. Sulgemishinnaks jäi mõnevõrra tagasihoidlikum 115,17 krooni, mis oli enam kui kolmandiku võrra 85-kroonisest märkimishinnast kõrgem. Ka Starmani börsidebüüt 2005. aastal oli tormiline. Esimeste kauplemisminutitega lendas aktsia hind 50 protsenti märkimishinnast kõrgemale. Aktsia sulgemishinnaks sai kauplemise esimesel päeval (28. 06. 2005) 62,27 krooni, mis tähendas investoritele 19-protsendilist tulu.

Edaspidine börsidebüütide edetabel on järgmine: Ekspress Grupp (20%), Tallinna Vesi (14,6%), Eesti Ehitus ehk nüüdne Nordecon (5,6%) ja Arco Vara (-2,4%).

Premia Foodsi nõrk IPO annab ka järjekordse argumendi Eesti Energia börsilemineku vastastele ja sellest on kahju.

Premia Foodsi aktsiate märkimine jäi kesiseks

Premia Foodsi aktsiaid märkis üle 1350 jaeinvestori, teatas ettevõte aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) tulemuste kokkuvõttena. Selle kohta, kas ja kui palju aktsiaid üle märgiti, börsiteates juttu ei ole, aga Äripäev teab väita, et aktsiad märgiti 2,1 korda üle.

Igatahes märkijate arvu poolest on see kehvim tulemus alates Eesti Telekomi aktsiate avalikust esmaemissioonist 1999. aastal.

Märkijate arvu poolest on vaieldamatult esikohal Tallinki IPO, mille aktsiaid märkis 17 114 Eesti eraisikust aktsionäri, teisel kohal on Eesti Telekom, mille aktsiaid märkis umbes 9000 investorit ja kolmandal kohal on umbes 6000 märkijaga Eesti Ekspress. 2006. aasta sügisel toimunud Olympic EG IPOl osales 4566 märkijat.

Ülejäänud eelmiste IPOde laine märkimised jäid tagasihoidlikumaks. Eesti Ehituse (nüüdne Nordecon International) aktsiaid märkis 2070, Tallinna Vee aktsiaid 2200, Starmani aktsiaid 1600 ning Arco Vara aktsiaid 1834 investorit.

Majandusministeeriumi eesmärk, et Eesti Energia aktsiate märkimisel osaleks 50 000 Eesti investorit tundub mulle veidi ulmelisena (rääkimata Deutsche Banki pakutud 100 000 IPOl osalejast). Ma ise pakuks, et juhul, kui energeetikafirma IPO ikka enne jaani tuleb, jääb osalejate arv kuhugi Eesti Telekomi ning Tallinki osalejate arvu vahele ehk suurusjärku 15 000 märkijat. Toimus ju Tallinki IPO ajal, mil majanduskasvu number läks kahekordseks ning pool aastat varem oli tänu Hansapanga ülevõtmisele Swedbanki poolt laekunud Eesti investorite kontodele kokku 4,5 miljardit krooni. Telekomi ja Norma börsilt lahkumine jättis kohalikele investoritele maha vaid kolmveerand miljardit.

Suuromanik peab Premia Foodsi riskanseks

Tundub, et börsile pürgiva Premia Foodsi suuromanik Amber Trust peab ettevõtet riskantseks andes firmale kommertspankade intressidest tunduvalt kõrgema intressiga laenu.

„Nii näiteks läheb tagasimaksmisele Premia Foodsi suuromanikult, investeerimisfondilt Amber Trust, võetud ligi 20 miljoni kroonine laen, millelt praegu tasutakse tervelt 13 protsendi suurust intressi,“ kirjutas Äripäev.

Premia Foodsi 2009. aasta majandusaruandest selgub, et tegemist on kõrgeima intressiga laenuga, mida toiduainete tootja on võtnud. Ka teine Amber Trustilt saadud laen, mille tähtaeg sai läbi 30. märtsil, oli samuti üsna kallis (intress 8,87 protsenti). Premia Foodsil on üleval päris palju laene väga erinevate intressidega, millest suurem osa on üsna madalad (Euribor pluss pool kuni 3,7 protsenti). Tõsi, veel ühe laenu marginaal on kolme kuu Euribor, millele lisandub 8,4 protsenti. Formaalselt tähendab kõrge intress seda, et Amber Trust hindab Premia Foodsi riskantsemaks ettevõtteks kui pangad. Tegelikult on kõrge intressi põhjuseks ilmselt suurema lisatulu soov.

Amber Trustile antud laen sõlmiti 2009. aasta 6. aprillil ja laenu tähtaeg on selle aasta 15. mai ehk kümmekond päeva pärast eeldatavat börsidebüüti. Seega võib oletada, et kõrge intressiga laenude andmine oli ettevõtte börsiplaanide üheks komponendiks.

See on üks, aga mitte ainus detail, mis mind Premia Foodsi juures häirib. Tegemist ei ole ettevõtte loomuliku arenguga, kus suuromanik kaasab börsilt lisaraha, mistõttu kahaneb ka tema osalus. Siin on suuomanikuks investeerimisfond, kelle näol on tegemist ikkagi finantsinvestoriga.

Üheks Premia Foodsi eeliseks on asjaolu, et tegemist on esimese IPOga uues majandustsüklis. Esimene olemine tähendab seda, et kogu potentsiaalne raha on veel kasutamata. Seda muidugi varjutab oodatav Eesti Energia IPO, mis tähendab, et paljud hoiavad raha just selle jaoks. Tehes IPO ajal, mil majandustsükkel on põhjas, tähendab ka seda, et aktsia hind ei ole ilmselt nii mõttetult kallis nagu kipuvad olema buumiaegsed esmaemissioonid.

Kultuuriinimesed räägivad, et kuna Eestis tehakse nii vähe omamaiseid filme, peaksid filmisõbrad kõik need ära vaatama olenemata žanrist või kvaliteedist. Mulle tundub, et samasugune hoiak valitseb ka meie investeerimiskommuunis - kuna Eestis toimub nii vähe IPOsid, peaksid kõik investeerimishuvilised kõigis avalikes esmaemissioonides osalema.

Aga ei ole ju nii. Tegemist on siiski teie rahaga. Kui palju on inimesed eelmiste IPOde märkimisest tegelikult raha kaotanud. Oma raha eest soovitan ma osta ikka ainult kõige paremat. See et investeerimisfondid võivad märkimisel olla väga aktiivsed, ei loe midagi. Nemad ei halda reeglina oma raha vaid teiste inimeste raha. Oma raha tuleks investeerida ainult kõige paremate ettevõtete aktsiatesse. Mulle tundub, et Premia Foods nende hulka ei kuulu.