Kui palju on väärt Indrek Neivelti arvamus

Nädalavahetusel avaldas arvamust endise Hansapanga endine juht Indrek Neivelt, et olukorras, kus majandus kukub 15-16%, euro poole jooksmine riskantne ettevõtmine. Arvamus muutus kiiresti väga loetavaks ning aktiivselt kommenteeritavateks pea kõikides
info- ja uudisteportaalides. Tegemist on mehega, kel on endiselt autoriteeti.

Ei tahaks praegu euro kasutuselevõtu kiiruse ja hinna üle diskuteerima hakata, mind on juba mitu aastat vaevanud mõte, kui palju Indrek Neivelti arvamus ka täna väärt on.

Neivelt tõusis väga autoriteetseks arvamusliidriks koos Hansapanga tõusuga Baltimaade suurimaks pangaks ja ilmselt üheks edukaimaks ettevõtteks regioonis. Pärast seda, kui ta oli pangajuhi kohalt lahkuma sunnitud, pole tal ju n.ö. tõsist ametikohta olnudki. Pole ju St Petersburgi panga nõukogu esimehe koht ju väga tõsiseltvõetav. Sisuliselt on Neivelt olnud töötu pea neli ja pool aastat.

Kui tahad olla jätkuvalt tipparvaja, pead olema ka tipptegija. See on nagu tippsport, kus tippvormis olekuks pead pidevalt võistlustel osalema. Kui tahad olla autoriteetne ettevõtja, pead juhtima tippettevõttet, kus tunnetad teravat konkurentsi. Mulle tundub, et Neivelti ettevõtted kipuvad spordi analoogi kasutades külatasemel olevat.

Näiteks Nokia endine juht Jorma Ollila ei ole samuti enam aktiivselt tegev, aga tema on eelmise aasta maailma suurima ettevõtte Royal Dutch Shell ja Nokia nõukogu esimees, millele lisandub terve rida muid ühiskondlikke ettevõtmisi. Isegi kaks maailma tippettevõtte nõukogu esimehe kohta ei ole tema jaoks täis töökoht.

Neivelti vormi allakäiku näitab päris hästi ka Arengufondi nõukogu juhi koht, kus ta vist eriti hakkama ei saanud. Rahul ei ole selle asutusega ei ajakirjandus ega ka ettevõtjad (vähmalt need, kellega mina olen rääkinud ja kellel võiks selle asutusega pistmist olla).

Siit minu soovitus Neiveltile: kiiresti korralik töökoht leida. Vastasel kohal ei võeta teda enam tõsiselt.

Balti riigid Financial Timesis

Ei ole just sagedane nähtus, kus majanduslehes Financial Times ilmub kahel järjestikusel päeval kolumn Balti riikide kohta. Sel nädalal see just juhtus.

Eile ilmunud Gideon Rachmani kolumn "Euroopa valmistub Balti pauguks" http://www.ft.com/cms/s/0/b497f5b6-8060-11de-bf04-00144feabdc0.html sai meie meedias laia kajastuse. Täielikult jäi aga tähelepanuta päev varem FT fonditööstuse (nii nad seda nimetavad) lisalehe FTfm ilmud John Dizardi kolumn "Kas Balti valuutad jäävad seotuks euroga (Will the Baltic states keep the euro peg?) http://www.ft.com/cms/s/0/6116717c-7f4f-11de-85dc-00144feabdc0.html.

Mul oli au ja õnn viimase kolumni autoriga (USAs asuva kolumnisti John Dizardiga) artikli ettevalmistamisel pikalt vestelda. Pea tunni kestnud telefonikõne jättis mulje, et tema esialgne kolumni idee oli soovitada Balti riikide valuutadel eurost lahti siduda. Ta millegipärast arvas, et krooni kursist vabaks laskmine on teatud elanikkonna hulgas (äriringkkonnad, noored ja maailmas rohkem ringi liikuvad inimesed) populaarne. Ainult, et valitsus ei soovi seda millegipärast teha.

Aga võib olla ei oli kolumn ka alguses planeeritud selline nagu lõpuks tuli, sest telefonivetluse lõpus lausus ta siiski, et kui ta oleks Eesti peaminister, laseks ta krooni kursi vabaks.

Ja kui ma lõpuks laususin, et huvitaval kombel soovitavad välismaa analüütikud krooni devalveerida või kursi vabaks lasta, siis kohalikud analüütikud seda ei soovita, avaldas ta imestust, sest kõik on nad õppinud ühtedes ja samades ülikoolides.

Siit sain ma veel kord kinnitust oma vanale hüpoteesile, et mitte ainult investorid ei liigu karja kaupa, vaid seda teevad ka analüütikud.

Olympicu aktsiast saigi kasiino

Täna teatas Olympic, et sesoses Ukraina tütarettevõtete likvideerimisega, sai ettevõte sealt 210,5 miljonit krooni kahjumit. Eks homme seisab OEG aktsial ees taas suur väljamüük.

Olympicu aktsia veidi vähem kui kolm aastat kestnud ajalugu vaadates tuleb tõdeda, et tollases IPO-eelses kolumnis suutsin olla lausa prohvet. "Olympicu aktsiast saab kasiino," oli 23. oktoobril ehk ettevõtte esimesel kauplemispäeval ilmunud koluimni pealkirja.

Üks lõik sellest loost:
"Mäletate, kui kevadel otsustas Tallinna linnapea Jüri Ratas äkki, et kasiinode vilkuvad tuled peavad kaduma, ja peagi nad ka kadusid? Ma arvan, et Eesti ja isegi Tallinn on piisavalt õigusriik, et kasiinondust reguleerivaid akte iga ametniku suva kohaselt väga lihtsalt vastu võtta ei saaks. Aga kui taolised üleöö tekkinud määrused on võimalikud tänases Eestis, mida võib siis oodata Olympicu jaoks perspektiivsetel Ukraina ning Valgevene turgudel? "

Kes ikka koera saba kergitab, kui ise seda ei tee.
Lugu ise on siin:
http://www.aripaev.ee/3382/rt_komm_338203.html