Apple'il on oma õukonnablogija.

Kuigi Apple on tuntud üsna ajakirjandusvaenulikuna, selgub, et ettevõttel on siiski ka oma õukonnablogija.

Tehnoloogiagigantide rahapakid

Juba pikemat aega on tehnoloogiagigantide bilanssides üüratu suured rahakogused – tänaseks on neist kaheksa suurema bilanssidel raha kokku 125 miljardit dollarit, kirjutab The Wall Street Journal.

Tehnoloogiasektor on olnud viimastel aastatel aktiivne ülevõtmistel, mis tavaliselt toob endaga kaasa surve ülevõtja aktsia hinnale. Tehnoloogiagigantidega pole aga midagi taolist juhtunud.

Näiteks oleks üsna loogiline, et Inteli aktsia hind oleks kukkunud pärast teadet, et maailma suurim mikrokiipide tootja soovib osta 7,68 miljardi dollari eest küberturvafirma McAfee. Turg on ülevõtmisse (sellega seotud kuludesse) aga suhtunud üsna soosivalt. Turg on heaks kiitnud ka teisi sektori ülevõtmisi.

Tarkvaragigant Oracle on alates 2005. aastast kulutanud ülevõtmistele 28 miljardit dollarit. Aktsia hind on selle ajaga kerkinud 67%. Hewlett-Packard on alates 2005. aastast ostnud kuus ettevõtet kokku 25 miljardi dollari eest ja aktsia hind on sama aja jooksul kerkinud 82%. Peamiselt tehnoloogiaettevõtete hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks on samal ajal aga langenud 1,3%.

Microsoft on ostnud viis ettevõtet 9 miljardi dollari eest, mis on turuväärtusi arvestades tunduvalt väiksem summa ning aktsia hind on alates 2005. aastast langenud 10%.

Tehnoloogiagigandid kasutavad bilansis olevat raha ka aktsiate tagasiostmiseks. Kaheksa suuremat tehnoloogiafirmat on viimastes kvartalites kulutanud aktsiate tagasiostmiseks 13 miljardit dollarit.

Kuna tehnoloogiasektor genereerib igal aastal kümneid miljardeid dollareid, kasvab raha ettevõtete bilanssidel dividendide suurendamisele ja aktsiate tagasiostmisele vaatamata. Seetõttu ennustabki majanduslehe mõjukas rubriik Kuuldused tänavalt (Heard on the Street), et suuri ülevõtmistehinguid on tulemas veelgi.

Kuid kõige kindlam ei ole siiski mitte ülevõtmine vaid innovatsioon. Kahe kõige väiksema ülevõtja, Google’i ja Apple’i aktsiate hinnad on alates 2005. aastast kerkinud 150 ja 680%. Nende puhul oleks dividendide maksmine ning aktsiate tagasiostmine olla üsna jumekas. Mõlema ettevõtte turuväärtusest moodustab bilansis olev raha umbes 20%. Selle kontodel hoidmine ei ole aga eriti tark tegu.

Apple tegi kolme kvartaliga aasta tulemuse

Nõukogude ajal elanud inimesed mäletavad kuulsat loosungit „Viisaastaku plaan nelja aastaga“. Tolleaegsed loosungid jäidki loosungiteks ning reaalsusega polnud neil mingit pistmist, aga Apple on täna just taolisi kangelastegusid korda saatmas.

Teisipäeva hilisõhtu finantsaasta kolmanda kvartali tulemused avaldanud Apple teatas kasumi 78protsendilisest kasvust 3,25 miljardi dollarini ehk 3,51 dollarini aktsia. Käive kasvas 61 protsenti 15,7 miljardi dollarini. Finantsaasta viimase kvartali (Apple’i finantsaasta lõpeb septembri viimasel laupäeval) käibeks prognoosib tehnoloogiagigant 18 miljardit dollarit. Analüütikud ennustasid käimasoleva kvartali käibeks 17 miljardit dollarit.

Selle finantsaasta kolme kvartali käive ja kasum on juba suuremad kui 2009. finantsaastal kokku. Apple’i üheksa kuu käive on 45 miljardit dollarit võrrelduna kogu 2009. aasta 42,9 miljardiga ning kasum 9,7 miljardit võrrelduna 8,2 miljardi dollariga 2009. aastal kokku. 2010. finantsaasta käive kokku tuleb seega ilmselt vähemalt 63 miljardit dollarit ja kasum vähemalt 12,8 miljardit dollarit ehk vastavalt 47 ja 55% enam kui 2009. finantsaastal.

Kui Apple’i puhul räägitakse peamiselt iPhone’ist ja iPadist, siis ei tohi ära unustada, et ettevõte toodab ka personaalarvuteid. Macide müügi maht oligi läinud kvartalis rekordilised 3,47 miljonit, ehk 33% mullusest rohkem. Mobiiltelefonide iPhone müük kasvas 61 protsenti 8,4 miljoni eksemplarini ning tahvelarvuteid iPad müüs Apple kvartaliga 3,27 miljonit genereerides koos lisaseadmetega 2,17 miljardit dollarit käivet.

Tahaks nüüd kuulda nende spetside arvamust, kes jaanuari lõpus esitletud tahvelarvutit maha tegid. Ma ei imesta, kui on tegemist edukaima uue toote debüüdiga tehnoloogiaajaloos. Muusikapleieril iPod kulus nii suure müüginumbri saavutamiseks mitu aastat, mobiiltelefonil iPhone kolm kvartalit.

Selle aasta 27. jaanuaril, kui Steve Jobs avalikkusele iPadi näitas, demonstreeris ta arvutit peamiselt meelelahutus- ja kultuuritarbimise vahendina. Juba siis rääkisid nii mõnedki analüütikud iPadi kasutusvõimalustest ettevõtluses. Apple’i tootmisjuht Tim Cook rääkis majandustulemusi kommenteerides, et USA 100st suuremast ettevõttest 50 testib iPadi kasutamisvõimalusi.

AppleInsider kirjutas kuu alguses, et USA lääneranniku suurim pank Wells Fargo muretses 15 iPadi ja demonstreeris neid investorite konverentsil. Samuti on teada, et Mercedes-Benz kasutab kõigis oma 350 USA poes iPade.

Sama toimub ka iPhone’idega. Kui Apple uue nutitelefoniga kolm aastat tagasi turule tuli, sai see esmalt teismeliste ning nn noorte täiskasvanute mängusjaks. Kui ettevõtete juhid ning professionaalid kasutasid endiselt kas Research in Motioni (RIM) või Nokia nutifone, siis nüüd läheb üha enam iPhone’e ka juhtide taskutesse. Cooki sõnul kasutab juba 80% USA 100 suuremast ettevõttest iPhone’i.

Nagu arvata võiski, algas pärast kvartalitulemuste avaldamist aktsia soovituste ja hinnasihtide tõstmise sadu. Täna hommikuse seisuga on seda teinud 9 analüütikut. J.P. Morgani analüütik Mark Moskowitz tõstis hinnasihi tervelt 400 dollarile.

Apple’i aktsia ülemäärane volatiivsus

Olen tähele pannud ning sain kinnituse ka finantsblogija Andy Zaky’lt, kelle sissekanne ilmus ajakirja Fortune koduleheküljel, et Apple’i aktsia on reeglina turutrendi ori. Mis aga veelgi hullem, kui turul toimub üldine langus, on Apple’i aktsia langus märgatavalt suurem.

Nii juhtus näiteks 2007. aasta suvel, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine tegi 10,7-protsendilise korrektsiooni, aga Apple’i aktsia hind kukkus 33% ehk kolm korda enam kui turg. Aga oli ju toona tegemist suvega, mil tuli müüki iPhone ning ka Macintoshi arvutid läksid kaubaks väga hästi. Ühesõnaga, mingit fundamentaalset põhjust aktsia hinna nii suureks kukkumiseks ei olnud.

Sama aasta oktoobris langes Dow nelja päevaga 8 protsenti, aga Apple’i aktsia kaotas 21,9% oma väärtusest. 2008. aasta alguses tegi Dow Jonesi tööstuskeskmine kahe ja poole kuuga 13,5protsendilise korrektsiooni, Apple’i aktsia hind kaotas poole oma väärtusest kukkudes 203 dollarilt 115-le. Aga see oli aeg, mil Apple’i fundamentaalnäitajad olid vaieldamatult paremad kui peaaegu ükskõik millisel USA aktsial, väidab Zaky.

Kogu finantskriisi vältel teatas Apple uutest ja uutest rekordilistest kvartalitulemusest näidates nii käivete kui ka kasumite muljetavaldavaid kasvunumbreid. Saamaks aimu, kui irratsionaalne oli turg Apple’i aktsia suhtes, võib võrrelda finantssektori aktsiaindeksit ehk börsil noteeritud fondi Financial Select Sector SPDR (sümbol XLF). Indeksifond kaotas finantskriisi ajal 70 protsenti oma väärtusest, Apple’i aktsia 60. Seega kohtles turg tehnoloogiafirmat samaväärselt finantskriisi põhjustanud finantssektoriga ehkki Apple’i bilansis on üüratu hulk raha ja võlga null dollarit.

Ka eelmisel teisipäeval kordus kõik vanaviisi. Dow langes 2,7, Apple’i aktsia hind kukkus 4,5 protsenti.

Tõsi, maikuu languse esimesel poolel ei läinud Apple’i aktsia üldise langusega kaasa, vaid kerkis sel ajal rekordilise 279 dollarini just keset korrektsiooni. Tänaseks on aga sellest juba 12 protsenti läinud. Kui nüüd tõesti on tulemas suuremat sorti kukkumine, nagu paljud analüütikud on kartnud ( S&P 500 indeks 950 ning Dow 8800 punktile), võib see kaasa tuua taas Apple’i aktsia kollapsi.

Kuid samas on Apple´i aktsia olnud aktsiaturu taastumise üheks olulisemaks mootoriks. Mäletatavasti kerkis Apple aktsia hind veidi enam kui aastaga sirgjooneliselt 78 dollarilt 279le.

Analüütikud see-eest ei väsi aktsia soovitusi ja hinnasihte tõstmast. Alates juuni algusest on aktsia soovitust, hinnasihti või mõlemat kergitanud 19 analüütikut, neist viimasena tõstis Mark Moskowitz J.P.Morganist 1. juulil Apple’i aktsia hinnasihi 390 dollarile.

Olen nii siin kui ka Äripäevas kirjutanud, et just Apple TV, mida tegevjuht Steve Jobs peab hobiks, võib saada mõne aasta pärast ettevõtte uueks rahamasinaks. Samasugust meelt on ka Piper Jaffray analüütik Gene Munster, kes kirjutas eelmisel nädalal, et Apple siseneb kõrgekvaliteedilisse TV-ärisse lähima 2-4 aasta jooksul. Analüütiku sõnul viitab sellele juunis müüki tulnud Mac mini, millel on HDMI (High Definition Multimedia Interface) port.

Microsofti ülemvõim hakkab murenema

Eelmisel nädalal puhkes diskussioon kahe kange, Apple’i juhi Steve Jobsi ning Microsofti juhi Steve Ballmeri vahel arvutitööstuse tuleviku üle. Jobs ennustas, et tahvelarvutid hakkavad peagi arvutiturge valitsema ning võrdles PCsid veoautodega.

Eilne The Wall Street kirjutab, et pole tähtis, kas me kutsume neid PCdeks, tahvelarvutiteks või isegi veoautodeks, selge on see, et Microsofti ülemvõim tarkvaraturul pole jätkusuutlik.

Analüüsikeskuse Gartner andmetel on 84% uutel personaalarvutitel Microsofti tarkvara, aga seda ohustavad turule tulevad uued arvutite tüübid.

iPadi vastaste tugevaks argumendiks on asjaolu, et tahvelarvutil pole nii palju funktsioone kui personaalarvutil. Kirjutasin sellest märtsi alguses siin. Aga kui mõelda, kuidas keskmine perekond kasutab personaalarvuteid, tahvelarvuteid ja võib olla isegi nutitelefone, on üsna tõenäoline, et PCde osatähtsus hakkab kahanema.

Analüüsikeskus Forrester Reseach teatas läinud septembril, et kõige rohkem vaadati koduarvutites fotosid ja mängiti videomänge, mida saab vabalt teha ka tahvelarvutitega. Kolmandal kohal kasutusaladest on tekstitöötlus, mida on momendil hõlpsam teha PC kui iPadiga. Aga tarbijate eelarved ei ole piiramatud: isegi kui personaalarvutite hinnad jätkavad langemist, on tõenäoline, et pered soetavad mitme PC asemel ühe ning lisaks mitu tahvelarvutit ja nutitelefoni. Forresteri ennustuse kohaselt kasvab 2015. aastaks tahvelarvutite osa 23 protsendini

Microsoft on juba nutitelefonide turul maha jäänud. Ehkki tahvelarvutite ajastu alles algas, on Dell valinud oma tahvelarvuti tarkvaraks Androidi. Muidugi kasutab tulevikuski osa tahvelarvuteid Microsofti tarkvara, aga tahvelarvutid sarnanevad oma funktsioonide poolest rohkem nutitelefonidele kui traditsioonilistele personaalarvutitele. Seda on näidanud iPhone’i rakendused, mida kopeeritakse edukalt iPadile.

Muidugi kestab üleminek personaalarvutite domineerimiselt tahvelarvutitele aastaid, aga Microsoft on startinud tagumisest reast, kirjutab majandusleht.

Aitäh, Apple ja dollar

Tarvo kirjutas nädala keskel südantlõhestava loo maimasendusest kirjeldades, kuidas investorid kaotasid raha nii Tallinnas kui ka kogu maailmas. Siinkohal on mul hea meel tunnistada, et minu portfellidel läks küll päris hästi – üks neist kasvas mais 2,3 ning teine 0,8 protsenti. Seda muidugi eelkõige tänu dollari kursi tõusule 1,13 krooni võrra dollari kohta ning Apple’i aktsiale, mis liigub endiselt rekordilähedastel tasemetel.

Mulle tundub üha enam ja enam, et portfelli liigne hajutamine ei pruugigi olla nii kasulik kui investeerimisõpikud kirjutavad. Hästi hajutatud portfell peaks investorit kaitsma suurte kukkumiste eest. Aga nad ju ei kaitse! Vapustuste korral kukuvad valimatult kõik turud ja varaklassid (vaid kuld on viimastel aastatel erandiks olnud, aga samasugune erand on olnud ka Apple’i aktsia) ning vara kaotavad ka kõige vägevamalt hajutatud investeerimisfondid. Mis aga veelgi halvem, portfelli liigne hajutatus hakkab tootlusele mõju avaldama just tõusu ajal, seda kahjuks soovitule vastupidiselt. Liigselt hajutatud portfellid kipuvad tõusude ajal üldisele turutõusule alla jääma. Põhjus on ilmselt selles, et paanika ajal müüakse kõike ja valimatult, aga tõusu ajal vaadatakse ka ettevõtete majandustulemusi. Samasugust positiivset paanikat, kus ostetakse kõike ja valimatult kohtab tunduvalt harvem, seda eriti suurtel turgudel.

Teine näpunäide, mida ma siinkohal jagada soovin - ärge pöörake tähelepanu turuhüsteeriale. Kas mäletate, mida kirjutati ajakirjanduses ja finantsportaalides dollari kohta kaks suve tagasi, siis kui dollar maksis 9,8 krooni. Analüütikud ennustasid siis Ühendriikide valuutale üha madalamaid kursse (kui mu mälu ei peta, siis keegi pakkus isegi viis krooni dollari kohta) ja valitsustelt ning keskpankadelt hakkas kostma arvamusi, et peaks dollari kui reservvaluuta vahetama euro vastu.

Mul oli julgust dollari hääbumise hüsteeriat mitte kuulda võtta ning tänu sellele õnnestus USA aktsiate ostmiseks vaja minevaid dollareid soetada praktiliselt põhjast (10 krooniga) ning sama korrata aasta hiljem kui USD tegi veidi kõrgemal tasemel teise põhja (10,4 krooni).

Nüüd, mil euro kurss on kukkunud kuuga kümmekond protsenti, räägitakse juba euro kadumisest. Ei tea, kas on aeg hakata vahetama dollareid eurode vastu? Ilmselt on siiski varavõitu. Paanikatekitajatele tahaksin tuletada meelde, et euro loomise ajal 1999. aasta 1. jaanuaril oli euro kurss 1,183 dollarit euro, mis teeb USD kursiks 13,22 krooni. Seega on euro täna tugevam kui ta oli oma sünni ajal.

Saulusest sai Paulus

Morgan Stanley analüütik Katy Huberty teatas täna klientidele, et usub, et iPhone turuosa kasvamine (ka ärisektoris) koos tugeva nõudlusega tahvelarvuti iPadi järele kergitab Apple’i aktsia hinna 310 dollarile, aga väga soodsa stsenaariumi realiseerumisel koguni kuni 400 dollarini.

Küsitluse kohaselt kavatseb 58 protsenti iPhone’i omajatest vahetada oma telefoni järgmisel aastal uue vastu võrrelduna 18 protsendiga , kes vastasid küsitlusele 2008. aastal. See tähendab ettevõtte jaoks 18 miljoni lisatelefoni müüki. Huberty näeb ka iPhone’i hinna alandamises suurt eelist Apple’i jaoks. Ainuüksi USAs kasvab nõudlus 40 protsenti juhul kui telefoni hinda alandataks 50 dollari või teenuste paketti 20 dollari võrra.

Apple’i aktsia on ka Morgan Stanley parimate ideede nimekirjas.

Tegemist on kannapöördega Huberty vaates Apple’i aktsia suhtes, kirjutab Apple’i uudiseid ja kuulujutte kajastav AppleInsider. Veel mõni aasta tagasi oli analüütik Apple’i aktsia suhtes äärmiselt negatiivne, sest tema arvates on iPhone hind, 199 dollarit, liiga kõrge. Aasta tagasi muutus analüütik aga positiivseks märkides, et Apple’ist on saanud mobiilse interneti selge turuliider.

Araabia Buffett – Saudi prints Alwaleed Bin Talal

Saudi prints Alwaleed Bin Talal usub, et temast saab rikkam inimene kui legendaarne investor Warren Buffett. Printsi strateegiaks on luksushotellide aktsiate avalik esmaemissioon ning maailma kõrgeima pilvelõhkuja ehitamine, kirjutab ajakirja Bloomberg Markets juunikuu kaaneloos.

Kümme aastat tagasi oli maailma rikkamate hulka kuuluva Alwaleedi vara väärtus 21,1 miljardit dollarit, seda peamiselt tänu investeeringutele tuntud ettevõtete nagu Citigroup, Apple ja News Corp aktsiatesse. Tänaseks on Saudi Araabia kuninga perekonda kuuluva investori vara kahanenud 16,6 miljardile dollarile. Kõige enam on vara väärtust kahandanud Citigroupi ning Time Warneri aktsiate kokkukukkumine.

Tõsi, nüüd on varanduse hindamine raskendatud, sest kui 2000. aastal moodustasid avalike ettevõtete aktsiad 79 protsenti printsi portfellist, siis nüüd on börsiettevõtete osa langenud 23 protsendile.

Alwaleedi suurim ambitsioon on ehitada 1 kilomeetri kõrgune pilvelõhkuja, mis oleks siis viiendiku võrra kõrgem kui Dubai Burj Khalifa. Printsi sõnul võimaldab strateegia muutus tal Buffettist mööda minna.
„Kui Buffet oli minu vanune, polnud ta nii rikas kui mina,“ räägib 55-aastane Alwaleed. „Mul on jäänud veel 20 aastat“ lisas ta.

Prints jälgib väga hoolikalt oma vara seisu ja on palganud selle hindamiseks spetsiaalsed töötajad ning võimaldab andmetega tutvuda ka rikaste edetabeleid koostavatel ajakirjandusväljaannetel. Kui on ilmunud järjekordne rikaste edetabel, saadab ta tihti ise pressiteate oma positsiooni kohta. Näiteks tema juveelikollektsiooni väärtus on üle 700 miljoni dollari.

Alwaleedi vara väärtus võiks olla miljardite võrra suurem, kui ta poleks 2005. aastal ära müünud Apple’i aktsiaid, mis ta omandas juba 1997. aastal 115 miljoni dollari eest. (See tähendab, et prints müüs enam-vähem samal ajal, kui mina ostsin). Apple’i aktsia hind on vahepeal kerkinud seitse korda ning kui prints poleks neid müünud, oleks selle investeeringu väärtus olnud täna umbes 6,75 miljardit dollarit.

Alwaleedi ettevõtte, Kingdom Holding eelmise aasta majandusaruande kohaselt moodustavad hotellid 63 protsenti tema varadest. Paari järgneva aasta jooksul kavatseb ta oma hotelliäri börsile viia. Muuhulgas kuulub Alwaleedile ning Microsofti asutajale Bill Gatesile tuntud hotellikett Four Seasons, kus kummalgi on 47,5 protsendiline osalus. Hotelliketi rajajale Isadore Sharpile kuulub 5 protsenti aktsiatest.

Alwaleedile kuulub ka osalus Kanada hotelliketist Fairmont, millel on 90 hotelli üle maailma, teiste hulgas Plaza New Yorgis ning Savoy Londonis.

„Ta on hotellipidaja,“ lausus Bloombergile sõltumatu raamatupidaja Steven Bankler, kes uuris uudisteagentuuri palvel ettevõtte raamatupidamist. „Tegemist on hotellifirmaga,“ lisas ta.

Fairmont ja Four Seasons on IPOks küpsed kui majandus hakkab taastuma ning ettevõtete reisikulud hakkavad kasvama, arvab analüütik Smedes Rose.

Ehkki Buffetti vara väärtus on 32,1 miljardi võrra suurem kui Alwaleedil, on mõlemad mehed ometi üsna sarnased. Nii Kingdom Holdingu kui ka Berkshire Hathaway meeskonnad on küllaltki väikesed ning nende kontorite pindaladki on samas suurusjärgus. Muidugi ei anna võrrelda Buffetti tagasihoidlikku eraelu printsi luksuslikuga.

„Mina joon pepsit, tema joob kokat,“ naljatas Alwaled kahe mehe suurimast erinevusest rääkides.

Steve Jobs sai 10 miljardiga vastu pükse

Viitasin kuu aega tagasi The Wall Street Journali ajakirjaniku Greg Zuckermani raamatule kõigi aegade parimast tehingust (The Greatest Trade Ever), kus ta kirjutab sellest, kuidas John Paulsoni teenis USA rämpshüpoteekide võlakirjaturu kokkukukkumisel 2007. aastal hinnanguliselt 3,7 ning järgneval aastal veel kaks miljardit dollarit.

Sama ajalehe ning finantsportaali MarketWatch ajakirjanik Brett Arends kirjutas eile aga ka kõigi aegade rumalaimast tehingust, mille tegi Apple’i asutaja ja juht Steve Jobs.

Pärast tehnoloogiamulli lõhkemist 2000. aastal kaotas peamiselt tehnoloogiasektori hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks 80 protsenti. Apple’i aktsia hind kukkus tolle aja tipust, 36 dollarilt, seitsmele dollarile (hinnad on taandatud hilisemat splitti arvesse võttes).

Jobsi ja teised Apple’i töötajad olid plindris. Buumi ajal soetatud töötajate motiveerimiseks mõeldud optsioonid tundusid muutuvat väärtusetuteks, sest nende soetamishinnani oli vaja aktsia hinnal tõusta oi kui palju. Nii lubati töötajatel vahetada oma optsioonid vähema hulga vastu, mille soetamishind oli odavam.

Nõnda tegi ka Jobs, kes vahetas oma optsioonid, mille väärtus oli toona 75 miljonit dollarit, väiksema arvu ja madalama soetamishinnaga optsioonide vastu. Tänu Apple’i aktsia hinna kerkimisele stratosfäärilistesse kõrgustesse, on Jobsi toona soetatud optsioonide väärtus täna 2,5 miljardit dollarit.

Arendsi arvutuste kohaselt oleks nende optsioonide väärtus, millest Jobs loobus, täna 12,8 miljardit dollarit, mis tähendab, et optsioonide vahetuse tõttu sai kümnendi parimaks juhiks nimetatud Steve Jobs 10,3 miljardi dollariga vastu pükse.

Täna on Steve Jobsi vara väärtus 5,5 miljardit dollarit olles sellega ajakirja Forbesi arvutuste kohaselt 136. kohal maailmas. Suurema osa tema rikkusest moodustavad Walt Disney aktsiad, mis ta sai filmikompanii Pixar müümise eest Disney’le 7,4 miljardi dollari eest (ta sai selles väärtuses Disney aktsiaid). Jobs ise ostis Pixari 1986. aastal filmirežissöörilt ja produtsendilt Georg Lucaselt 10 miljoni dollari eest.

Kui Jobs oleks 2003. aastal oma optsioonid alles jätkud, oleks ta Forbesi maailma rikaste edetabelis aga hoopis 32. kohal.

Motorola kaotab kärmelt turuosa

Kui Motorola kutsus 2008. aasta suvel mobiiliguru Sajay Jha mobiilioperaatorfirmast Qualcomm ettevõtte kaasjuhiks päästmaks oma mobiiliäri, olid paljud analüütikud valikuga väga rahul. Lootused kuldaväärt eksperdile olid suured ning mitmed analüütikud tõstsid kiiresti Motorola aktsia soovitusi ja hinnasihte.

Kuigi uus juht võib teatud juhtudel teha imet, nagu seda on teinud Fordi tegevjuht Alan Mulally, tavaliselt see nii lihtne siiski ei ole.

Analüüsikeskuse iSuppli andmetel langes Motorola mobiiltelefonide globaalsel turul 9. kohale omades kolm protsenti mobiiltelefonide turust. Veel kolm aastat tagasi, 2007. aasta esimeses kvartalis, oli Motorola Nokia järel teisel kohal. Kuna mobiilifirmad on keskendunud peamiselt nutitelefonidele, mille kasvuks oodatakse sel aastal 35,5 protsenti võrrelduna kogu turu 11,3-protsendilise kasvuga, läksidki eelmises kvartalis Motorolast mööda vaid nutifone tootvad Apple ja Research in Motion (RIM), kes on vastavalt kuuendal ja viiendal kohal.

Kõige suurem turuosa, 37,4 protsenti, on endiselt Nokial, kellele järgneb 22,3 protsendiga Samsung ning 9,4 protsendiga LG Electronics. SonyEricsson on 3,6 protsendiga neljandal kohal.

Ehkki turuosa on kadumas, on Motorola marginaal kasvanud aastaga 19 protsendipunkti, kommenteeris Motorola tulemust iSuppli analüütik Tina Teng. Ka Motorola on üha enam keskendumas suurema marginaaliga telefonide tootmisele nagu on nutitelefon Droid.

Motorola eelmise finantsaasta kahjum langes 51 miljonile dollarile võrrelduna 4,2 miljardi dollari suuruse kahjumiga 2008. aastal. Selle aasta esimeses kvartalis (lõppes 3. aprillil) teeniti 69 miljonit dollarit kasumit.

Reuters andmetel soovitab 13 analüütikut Motorola aktsiat osta, 15 hoida ning neli müüa.

Apple võttis nutitelefonide turuosa, peamiselt Research in Motion’i (RIM) arvelt

Apple müüs selle aasta esimeses kvartalis 8,75 miljonit iPhone’i ning omab kokku 16,1 protsenti globaalsest nutitelefonide turuosast. Analüüsikeskuse IDC reedel avaldatud andmete kohaselt oli RIM ainus viiest suurest mobiilitootjast, kes eelmises kvartalis turuosa kaotas.

Turuliider on endiselt Nokia, kes müüs esimeses kvartalis 21,5 miljonit nutitelefoni, mis on 56,9 protsenti rohkem, aasta tagasi. Kuna nutifonide globaalne kasv oli 56,7 protsenti, siis Nokia turuosa jäi endiselt 39,3 protsendile.

Kanada nutitelefonide tootja RIM, mille tuntuimaks reklaaminäoks on USA president Barack Obama, on 19,4protsendilise turuosaga teisel kohal võrrelduna 20,9 protsendiga aasta tagasi. Kolmandal kohal on 16,1protsendiga Apple, kes müüs esimeses kvartalis 131,6 protsenti rohkem iPhone’i kui aasta tagasi. Eelmisel aastal oli Apple’i turuosa 10,9 protsenti.

Neljandal kohal asuva Taivani tootja HTC nutitelefonide müük kasvas 73,3 ning viiendal kohal oleva Motorola müük 91,7 protsenti. Ülejäänud tootjad müüsid selle aasta esimeses kvartalis 23,6 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Apple’i aktsia ei ole liiga kallis

Apple’i aktsia hind on teinud viimaste kuudega peadpööritava tõusu kerkides möödunud reedel üle 270 dollari taseme. Turuväärtuselt on ettevõte tõusnud ExxonMobili ja Microsofti järel kolmandaks, aga kui arvestada ainult vabalt kaubeldavaid aktsiaid (nende hulka ei kuulu näiteks Bill Gatesi ja Steve Ballmerile kuuluvad Microsofti aktsiad), siis selle arvestuse järgi on Apple isegi Microsoftist suurem. Ainult vabalt kaubeldavad aktsiad lähevad näiteks arvesse S&P 500 indeksi arvestamisel.

Seetõttu on paljudel investoritel (ka minul) tekkinud kahtlus, kas Apple’i aktsia hind pole mitte juba liiga kõrge. Kas praeguse hinnataseme juured tasub ikka väärtpaberit osta või on mõttekas seda hoopis müüa?

Analüütikud on igatahes ülioptimistlikud, seda eriti pärast eelmise kvartali majandustulemuste avaldamist. Üksteise võidu hakati tõstma aktsia hinnasihte, mis ületavad juba 300 dollari taseme. RBC Capital Markets analüütik Mike Abramsky tõstis selle 350 dollarini. Aktsiat osta soovitab 36 analüütikut, hoida soovitab kolm ning müüa vaid üks analüütik, selgub Reutersi andmebaasist.

Aga kui vaadata veidi numbreid, siis tundub, et aktsial on tõesti tõusuruumi veel küll ja küll. Enne viimast tõusutsüklit käis Apple’i aktsia hind 200 dollaril 2007. aasta lõpus. Toona teenis Apple aktsia kohta 3,93 dollarit kasumit aastas. Nüüd teenib Macide, iPodide, iPhone’de ja iPadide tootja sama kasumi kvartaliga. Aktsia hinna ja kasumi suhe (p/e suhe) on 22, 2007. aasta lõpus, kui hind oli tollasel rekordtasemel, oli see aga 50 ehkki pärast aktsia hinna kiiret kukkumist langes 28-le. Nii et tolle ajaga võrreldes on aktsia hind odav, aga odav on see ka võrreldes Amazon.comi aktsiaga, mille p/e suhe on 63 (Amazoniga on Apple’it hakatud viimasel ajal võrdlema tänu iPadile, mis on otseseks konkurendiks digitaalse raamatulugejaga Kindle). Odav on Apple’i aktsia ka võrreldes Nokiaga (p/e suhe 31), aga kallis võrreldes nutitelefonide tootjaga Research in Motion (RIM) ning arvutitootjaga Hewlett-Packard (p/e suhted vastavalt 16,5 ja 16,1). Apple’i aktsia väärtus on võrreldav Delli ning Google’iga.

Muidugi on eelmiste kvartalite majandustulemused minevik, aga investeeringu tegemiseks peaksime vaatama tulevikku. Mis siis seal ootab?

Apple on suutnud näidata fantastilisi tulemusi aastakümnete suurima majanduskriisi ajal. Suhteliselt kallist kaupa tootva ettevõtte potentsiaal peaks majanduse normaliseerumise puhul üha kasvama.

Selle kvartali alguses toodi turule tahvelarvuti iPad. Ehkki paljud tehnoloogiafriigid on arvuti suhtes kahtlevad või kriitilised, paistab seade minevat siiski päris hästi. Hinnanguliselt on neid juba müüdud üle miljoni, aga müügikiirus ilmselt aina kasvab. iPadidele ilmarakenduste valmistaja Vimov hinnangu kohaselt müüb Apple keskmiselt 372 000 iPadi päevas ning lähima kahe aastaga teenib kaks miljardit dollarit aastas.

Finantsaasta teise kvartali majandustulemusi kommenteerides lubas Steve Jobs, et sel aastal tuleb veel kaks uut erakorralist toodet. Üheks neist võib olla neljanda põlvkonna iPhone, mille prototüüp leiti hiljuti ühest saksa õlletoast. Teise kohta ei ole veel midagi spekuleeritud, aga arvan, et see võib olla seotud televisiooniga. Ehkki Apple ise räägib et Apple TV on neile hobi, on mul tunne, et lähima viie aasta jooksul saab sellest tõeline rahamasin.

Aga ehk saab vihje uuest tootest juba juuni alguses, sest Steve Jobs osaleb The Wall Street Journali 1. kuni 3. juunil toimuval tehnoloogiakonverentsil All Things Digital.

Seega vaatamata Apple’i aktsia ja ettevõtte turuväärtuse kiirele paisumisele usun, et investeerimissoovijate jaoks ei ole rong veel läinud. Aga ettevaatlik tasub olla alati.

iPad tuleb müüki laupäeval

Ülehomme tuleb siis müüki Apple’i kauaoodatud tahvelarvuti iPad. Alates selle tutvustamisest jaanuari lõpus, ehk kahe kuuga, on Apple’i aktsia hind kerkinud üle kümne protsendi 235 dollarile, tänu millele sai Apple’st turuväärtuselt suurem ettevõte kui on Wal-Mart.

Osaliselt on aktsia hinnatõus tingitud iPhone ja Macide müügi pidevast kasvust. Viimase kiirenduse andsid aktsia hinnale kuuldused, et Apple võib hakata koostööd tegema mobiilsidefirmaga Verizon. Ehkki pessimistid kardavad, et sel aastal seda ei juhtu, tähendab see siiski, et lisaks GSMile, töötatakse välja telefon, mida saab kasutada ka CDMA süsteemis, millel on USAs enam-vähem samapalju kliente.

Apple’i aktsia hinnatõusu peasüüdlaseks võib pidada siiski iPadi-palavikku. Just sel päeval, kui Apple teatas iPadide kindla müügipäeva, 3. aprill, kerkis aktsia hind neli protsenti.

Ootused on kõrged, kuid kas iPad neid ootusi ka õigustab, on täna veel üsna ebaselge. Ebaselguse üheks põhjuseks on asjaolu, et veel pole teada, missuguseid rakendusi tahvelarvuti sisaldama hakkab.

Analüütikud on iPadi müüginumbrite ennustamisega ettevaatlikud. Üldise konsensuse (ehkki kõikumised on suured) kohaselt müüakse täna alanud kvartali lõpuks miljon, selle aasta lõpuks aga viis miljonit iPadi.

„Tegemist on revolutsioonilise tootega, kuid tegemist on uue turuga,“ lausus Bloombergile Morgan Stanley analüütik Katy Huberty. Paljud potentsiaalsed kliendid küsivad, mida sellega teha saab,“ lisas ta.

Nagu alati enne uue toote tutvustamist, annab Apple selle umbes nädalaks ajaks kolmele ajakirjanikule testimiseks. The Wall Street Journali Walt Mossberg nimetab iPadi peaaegu sülearvutitapjaks (laptop killer). David Pogue The New York Timesist tõi ära vastuolulised arvamused, kus ühelt poolt tehnoloogiafriigid nimetavad toodet naeruväärsel absurdeks ja teiselt poolt peetakse seda revolutsiooniliseks. Ehk midagi taolist, millest ma kirjutasin blogis täpselt kuu aega tagasi (Vidinafännid ja Apple). Kolmas ajakirjanik, Edward Baig päevalehest USA Today, nimetab iPadi võitjaks.

Üks vähestest, kes julgeb ennustada, kui palju iPade eeloleval nädalavahetusel müüakse, on Piper Jaffray analüütik Gene Munster, kes pakub selleks numbriks 200 000. Ta saadab analüütikud kuue linna poodidesse, et saada ka esialgsed hinnangud.

„Me mõõdame järjekordade pikkusi ning hindame klientide elevust,“ selgitas ta Bloombergile. „Kui me näeme New Yorgi poes ainult nelja inimest, on see paha märk,“ lisas ta.

„Risk on alati,“ lausus ajalehele The New York Times investeerimisfirma Needham & Company analüütik Charles Wolf, kes osutab Apple’i varasematele ebaõnnestumistele nagu Mac Cube ja Apple TV, aga sellele vaatamata usub ta, et iPad müüb hästi.

„Kui iPadi müük ebaõnnestub, mõjub see aktsia hinnale,“ kinnitas Wolf. „Aga ma kahtlen, et see oleks maailma lõpp,“ lisas ta.

Apple on suurem kui Wal-Mart

Apple’i aktsia hind kerkis eile ajaloo kõrgeimale tasemele 235,85 dollarini, mis teeb ettevõtte turuväärtuseks 213,9 miljardit dollarit. Sellega möödus tehnoloogiafirma turuväärtuselt maailma suurimast jaemüügiketist Wal-Mart, mille väärtus aktsia eilse sulgemishinna järgi on 213,03 miljardit dollarit.

Selleks, et mööduda teisel kohal olevast Microsoftist turuväärtusega 260 miljardit dollarit, peab Apple’i aktsia hind kerkima veel 21 protsenti 284 dollarini.

Esikohal on naftagigant ExxonMobil, mille väärtus on 317 miljardit dollarit. Exxoni aktsia hind liigub 52 nädala madalaimal tasemel, aga kui sellega kaubeldaks ajaloo kõrgeimal, 90 dollari tasemel, oleks naftagigandi väärtus umbes 425 miljardit dollarit.

Viiendal kohal on 196 miljardi dollariga General Electric, aga see on arvutatud lihtaktsiate baasil. Eelisaktsiaid arvesse võttes oleks tööstuskonglomeraadi väärtus mõnevõrra suurem.

Mis puutub käivetesse, siis on Apple ja Wal-Mart nagu Taavet ja Koljat. Thompson Reutersi andmete kohaselt tuleb Wal-Marti käimasoleva finantsaasta (lõpeb järgmise aasta jaanuaris) käive 428 miljardit dollarit, Apple’il (lõpeb selle aasta septembris) aga vaid veidi üle 54 miljardi dollari.

Kolmas maailmasõda on alanud

Nii vähemalt arvab üks Silicon Valley investor kui ta iseloomustab tehnoloogiatööstuse kahe mõjuvõimsama mehe, Apple’i asutaja ja juhi Steve Jobsi ning Google’i tegevjuhi Eric E. Schmidti võitlust nutitelefonide turu pärast.

„See on III maailmasõda,“ lausus ajalehele The New York Times investor, kes ei soovinud oma nime avalikustada. „See on ajaloos suurim egode võitlus,“ lisas ta.

Mis siis juhtunud on? Töötasid ju Jobs ning Schmidt veel kolm aastat tagasi ühisel meelel. Google’i juht oli kuni eelmise aasta augusti alguseni Apple’i nõukogu liige. Schmidt toetas Apple’it nõu ja jõuga kultustelefoni iPhone turuletoomisel. Google’i asutajad Larry Page ning Sergei Brin loevad Jobsi oma mentoriks ning olevat Google’i ja Apple’i muutunud suhete tõttu üsna pettunud. Schmidt olevat alles mõni aasta tagasi naljatanud, et nad töötavad koos Jobsiga nii tihedalt koos, et võiksid vabalt kaks ettevõtet ühendada ning panna sellele nimeks AppleGoo.

Ajalehe sõnul on tüli peapõhjuseks asjaolu, et Steve Jobs on veendunud Schmidti reeturlikkuses; ta tunneb, et vana sõber on käe tema taskusse ajanud. Senine partner Google on hakanud tootma mobiiltelefone, mis meenutavad nii väliselt, tehnoloogiliselt kui ka emotsionaalselt iPhone’i.

Tegelikult ei olegi asi niivõrd Google’i telefonis Nexus One, mille müügitulemused on seni olnud üsna tagasihoidlikud. The Wall Street Journal kirjutas eelmisel nädalal, et esimese 74 päevaga on telefone müüdud vaid 135 tuhat võrrelduna miljoni iPhone ja 1,05 miljoni Motorola nutitelefoni Droidi sama perioodi müügitulemustega. Küsimus on Google’i operatsioonisüsteemis Android, mida kasutab terve rida konkureerivaid nutifone eesotsas Droidiga.

Viimaseks tilgaks, mis Steve Jobsi karika üle ääre ajas, oli Androidi mitmepuuteline versioon, s.o. iPhone’i populaarne funktsioon, mille abil saab sõrmede abil näiteks pilti suurendada. Juba 2008. aastal olevat ärritunud Jobs Google’i juhte hoiatanud, et kui nad töötavad välja mitmepuutelise versiooni, läheb ta kohtusse.

Ehkki Schmid on olnud Jobsi suhtes üsna vaoshoitud, nimetades Apple’i juhti maailma parimaks tegevjuhiks, usub Harvardi Ärikooli professor David B. Yoffe, kes on uurinud tehnoloogiasektorit mitu aastakümmet, et võitlus kahe gigandi vahel läheb räpasemaks.

„Apple’i löömiseks peab Google muutuma väga agressiivseks. Juhul, kui nad on edukad, paneb see Apple’i ja iPhone’i hinnasurve alla,“ lausus Yoffe.

Tegelikult on kahe tehnoloogiasektori suukuju egod ainult võitluse üks ja võib-olla isegi vähemtähtis põhjus. On ju nutitelefonid muutumas peamiseks väravaks internetimaailma. Sõda käib selle pärast, kes valitseb väravat.

Kümme aastat internetimulli tipust

Täna ei möödu mitte üksnes aasta aastakümnete võimsaima börsitõusu algusest vaid ka täpselt kümme aastat, mil tehnoloogiasektorit iseloomustav Nasdaqi koondindeks kerkis rekordilise 5048,62 punktini. Edaspidine langus tähendas juba internetimulli lõppu. Langus kestis 18 kuud 2002. aasta 10. oktoobrini, mil Nasdaqi koondindeks langes (päevasiseselt) 1108,49 punktini. Indeksi madalaim sulgumisväärtus (1114 punkti) oli päev varem.

Vaatamata viimase aasta tugevale tõusule peaks Nasdaqi koondindeks rekordtaseme saavutamiseks kerkima veel üle kahe korra. MarketWactch kirjutab varahaldusfirmast Jacob Asset Management, kes asutas Jacob Internet Fundi just mõned kuud enne Nasdaqi tippu jõudmist. Fondiosaku väärtus on täna tipuga võrreldes 82 protsenti madalamal. Dow Jonesi internetiindeks on tipust 79 ning Morgan Stanley internetiindeks 81 protsenti madalamal.

Iga suvi toimub USA Idaho osariigi eksklusiivses suusa ja golfikeskuses Sun Valley’s (Päikeseorg) väikese investeerimispanga Allan and Co korraldatud konverents, kuhu pääsevad vaid väga, väga valitud seltskond. Iga-aastane külaline Warren Buffett pidas seal 1999. aasta suvel loengu, kus selgitas, miks ta ei investeeri tehnoloogiasektorisse ehkki Bill Gates oli talle juba ammu enam kui väga hea sõber. Sisuliselt loeb Buffett Microsofti asutajat enda kolmandaks pojaks.

Üheks põhjuseks tõi ta näite autotööstusest, mis XX sajandi alguses oli sama seisus, kui internetisektoriga sama sajandi lõpus. Sadakond aastat tagasi oli USAs umbes 2000 autotootjat, sada aastat hiljem vaid kolm ja neistki kaks käisid läbi pankrotikaitse. Buffetti sõnul oleks pidanud siis minema lühikeseks hobustes.

Aga täpselt sama juhtus ka internetisektoriga. Kümnest suuremast internetifirmast (2000. aasta 10. märtsi seisuga) on tänaseks päevaks kaks oma eksistentsi lõpetanud, kaks võeti üle ja need, kes on jäänud, on kaotanud keskmiselt 88 protsenti oma väärtusest, kirjutab MarketWach. Suurtest ettevõtetest on järel vaid kolm ning ainult ühel läheb üsna hästi. Selleks on Amazon.com, mille väärtus on kümne aasta tagusega võrreldes kerkinud 140 protsenti, suurema osa sellest eelmisel aastal.

Tolle aja suurim internetifirma, Yahoo! on tänaseks kaotanud 77 protsenti oma väärtusest. Internetioksjonifirma eBay aktsia hind kerkis rekordtasemele (peaaegu 60 dollarini aktsia) 2004. aasta lõpus ning nüüd kaupleb umbes 23,50 dollaril ehk veidi madalamal tasemel kui kümme aastat tagasi.

Kui kümmekond aastat tagasi olid taevastes kõrgustes selliste ettevõtete aktsiad, mis polnud teeninud veel sentigi kasumit, siis tänaste liidrite nagu Amazon.com ja Google, bilansid on tugevad.

Näiteks Apple’i bilansis on ehk liigagi palju raha (umbes 40 miljardit dollarit), aga see annab investoritele mingi kindlustunde, eriti praegustel üsna ebakindlatel aegadel.

Analüütik soovitab panustada Mac’ide müügi suurele kasvuprotsendile veebruaris

Eelmise aasta veebruaris langes Apple’i personaalarvutite müük 16 protsenti võrrelduna 2008. aasta veebruariga. See on vähemalt viimase viie aasta kehvim tulemus, kirjutas klientidele investeerimispanga Piper Jaffray analüütik Gene Munster. Nimelt on nii kaua investeerimispank Mac’ide müüginumbreid jälginud, vahendab AppleInsider.

„Meie usume jaanuaris nähtud tugeva kasvunumbri kandumist ka veebruarisse,“ kirjutas analüütik värskes raportis. „Meie arvates on tegemist ostuvõimalusega enne kui NPD (turu-uuringute analüüsikeskus) 15. märtsil veebruarikuu müügitulemused avaldab,“ lisas ta.

2009. aasta jaanuaris langes Apple’i arvutite müük kuus protsenti võrrelduna aastataguse. Nõrk eelmise aasta tulemus aitas selle aasta jaanuaris kasvatada müüki 36 protsenti. Veebruaris on tänu eelmise aasta nõrgale tulemusele võimalus ületada analüütikute ootusi veelgi enam.

Kui eelmise kalendriaasta esimeses pooles (Apple’i finantsaasta lõpeb septembri viimasel laupäeval) oli Mac’ide müük nõrk, siis aasta teine pool näitas hiilgavat müügi kasvu (keskmiselt 18 protsenti).

Munster on eriti positiivne nii Apple’i aktsia hinna kui ka Mac’ide müüginumbri suhtes. Jaanuaris nimetas ta aastat 2010 koguni Maci aastaks. Munsteri hinnasiht Apple’i aktsiale on 284 dollarit. Täna kaubeldakse aktsiaga 219 dollaril.

Munsteri näol ei ole tegemist mitte üksnes Apple’i suhtes ühe positiivsemalt meelestatud vaid ka ühe põhjalikuma Apple’i aktsiat katva analüütikuga.

Vidinafännid ja Apple

Kui Apple tegevjuht ja asutaja Steve Jobs kuu aega tagasi demonstreeris kauaoodatud tahvelarvutit, mille nimeks sai iPad, olid paljud tehnoloogiafriigid pettunud. Ootused uue seadme suhtes olid väga kõrgele aetud. Aga kui selgus, et uus arvuti ei olegi midagi täiesti uut, vaid on kas lihtsalt suur iPhone (Eesti) või suur iPod Touche (muu maailm), kostus nurinat nii siin kui sealpool Atlandit. Suurimaks etteheiteks pidasid tehnofriigid kaamera ja fläshi puudumist.

Päeval, mil Jobs iPadi esitles, sulgus Apple’i aktsia hind 207,88 dollaril, kuu aega hiljem ehk eelmisel reedel oli see langenud 3,26 dollari võrra ehk 1,6 protsenti.

Miks ei ole väärtpaber teinud sellist hinnarallit kui kolm aasta tagasi, mil Steve Jobs demonstreeris mobiiltelefoni iPhone? Kas tõesti oli vidinafännide pettumus see, mis pole aktsia hinnal tõusta lasknud?

Ausalt öeldes ei usu. Apple’i hinna stagneerumise peapõhjus on minu arvates suurüllatuse puudumine iPadi juures. Peaaegu kõigest, mida Jobs 27. jaanuaril esitles, oli juba kuid spekuleeritud. Erinevalt iPhone’ist, mis oma puutetundliku ekraani (õigemini esikülje) ja pööratava pildi ja palju muuga oli jahmatamapanevalt uus, oli iPad enam-vähem täpselt see, millest varem räägiti. Kõik see oli aga juba aktsia hinnas sees. Kõigi aegade kõrgeimale tasemele kerkis Apple’i aktsia hind (päevasiseselt 215,59 dollarini, sulgemishind 214,38 dollarit) juba 5. jaanuaril.

Mis siis edasi saab? Kas iPadist ei saagi selline tõusumootor nagu sündis iPodi ning iPhone’ga?

Mina küll nii ei arva. Mul on tunne, et iPadi puhul ei ole veel ei tulevastel tarbijatel ega ilmselt ka Apple’il arvuti kõik rakendused veel täiesti selged. Kirjutatud on seadmest kui elektronraamatulugejast, ajakirjanduse võimalustest (kas ajakirjaformaadis Eesti Ekspressi saab lugeda ka iPadis?), aga ilmselt paljusid võimalusi ei tea veel ei meie, aga võimalik, et täielikul määral ka iPadi loojad ise.

Veidi on räägitud õpikutest (kõrgkooliõpikutest), iPadi üks laialdane kasutusala olevat meditsiin jne. jne.

Mulle tundub, et nagu iPadi puhul rohkem analoogiat iPodiga, mis aktsia hinnana realiseerus alles mitu aastat hiljem.

Apple ei ole pelgalt vidinatootja

Apple'i eile avaldatud kolmanda kvartali majandustulemused olid head, nagu viimasel ajal ikka. Aktsia hind reageeris järlkauplemisel 3,6 protsenti. Euroopas oli lõuna ajal aktsia hind 3,7 protsenti plussis.

Tarkinvestoris oli sellega seoses mitu kommentaari, kus kaheldi ettevõtte jätkusuutlikkuses, sest kaua tarbijad suudavad neid vidinaid ikka osta. Kristjan Lepik lisas veel, et paljud "Apple'i investorid on rohkem toodete investorid, kui finantsnumbrite investorid. Aktsiaga kaasas seetõttu alati ka oluline emotsionaalne komponent. Väärtusinvestorile seetõttu ka raskem 160 USD aktsiahinna juurest leida argumente investeerimiseks".

Kahtlused on muidugi põhjendatud, kuid minu arvates tuleks pöörata tähele asjaolule, et Apple ei ole pelgalt vidinatootja, vaid tootearendus järgib väga selget strateegiat, mille Steve Jobs formuleeris 2001. aasta jaanuaris toimunud Macworldil. Selleks on digitaalne sõlm (Digital Hub), millega kõik need nn vidinad seotud on. Sõlmeks on loomulikult Mac-arvuti.

Ehkki Apple TV on Jobsi sõnul praegu vaid hobi, tundub mulle, et mõne aasta pärast on just see valdkond. Forrester Research kirjutas eelmise aasta juunis ilmunud raportis, et aastaks 2013 on Apple oma toodetega vallutanud kodude kõik toad. Uute toodetena pakuvad analüütikud välja seinale paigutatavad raamid, kus on kõrglahutusvõimega ekraanid ja kõlarid, kus saab vaadata pilte, filme ja mängida muusikat. Analoogilisi tooteid jagub magamistuppa ja mujale. Tegelikult on kõik taolised tooted juba olemas, kuid Apple on kõige paremini võimeline looma kogu süsteemi üheks tervikuks.

Investoritele soovitan lugeda Leander Kahney raamatut Inside Steve's Brain. Raamat on väikeseformaadiline, mistõttu võiks olla ka jõukohane neile, kes väga suured raamatusõbrad ei ole.
http://www.amazon.com/Inside-Steves-Brain-Leander-Kahney/dp/1591841984#

Mis puutub Lepiku väitesse, et investorid on rohkem toodete, kui numbrite investorid, siis see kehtib eelkõige jaeinvestorite kohta. Tänapäeval on aga jaeinvestorite osa suuremal osal aktsiaturgudest (erandiks on siin Hiina) üliväike. Aktsia hinna määravad ära ikka institutsionaalsed investorid.

Wozniak läheb start-uppi tööle

Apple'i kaasasutaja Steve Wozniak läheb Salt Lake City-s asuvasse ettevõttesse Fusinon-io peateaduriks. Tegemist on suuremate serverite jaoks mäluseadmeid välja tootva firmaga. Ettevõttel on 300 klienti, nende hulgas Hill Air Force Base Utah-s.
Ettevõttesse on investeerinud teiste hulgas Dell, Hewlett-Packard ning IBM.