Viitasin kuu aega tagasi The Wall Street Journali ajakirjaniku Greg Zuckermani raamatule kõigi aegade parimast tehingust (The Greatest Trade Ever), kus ta kirjutab sellest, kuidas John Paulsoni teenis USA rämpshüpoteekide võlakirjaturu kokkukukkumisel 2007. aastal hinnanguliselt 3,7 ning järgneval aastal veel kaks miljardit dollarit.
Sama ajalehe ning finantsportaali MarketWatch ajakirjanik Brett Arends kirjutas eile aga ka kõigi aegade rumalaimast tehingust, mille tegi Apple’i asutaja ja juht Steve Jobs.
Pärast tehnoloogiamulli lõhkemist 2000. aastal kaotas peamiselt tehnoloogiasektori hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks 80 protsenti. Apple’i aktsia hind kukkus tolle aja tipust, 36 dollarilt, seitsmele dollarile (hinnad on taandatud hilisemat splitti arvesse võttes).
Jobsi ja teised Apple’i töötajad olid plindris. Buumi ajal soetatud töötajate motiveerimiseks mõeldud optsioonid tundusid muutuvat väärtusetuteks, sest nende soetamishinnani oli vaja aktsia hinnal tõusta oi kui palju. Nii lubati töötajatel vahetada oma optsioonid vähema hulga vastu, mille soetamishind oli odavam.
Nõnda tegi ka Jobs, kes vahetas oma optsioonid, mille väärtus oli toona 75 miljonit dollarit, väiksema arvu ja madalama soetamishinnaga optsioonide vastu. Tänu Apple’i aktsia hinna kerkimisele stratosfäärilistesse kõrgustesse, on Jobsi toona soetatud optsioonide väärtus täna 2,5 miljardit dollarit.
Arendsi arvutuste kohaselt oleks nende optsioonide väärtus, millest Jobs loobus, täna 12,8 miljardit dollarit, mis tähendab, et optsioonide vahetuse tõttu sai kümnendi parimaks juhiks nimetatud Steve Jobs 10,3 miljardi dollariga vastu pükse.
Täna on Steve Jobsi vara väärtus 5,5 miljardit dollarit olles sellega ajakirja Forbesi arvutuste kohaselt 136. kohal maailmas. Suurema osa tema rikkusest moodustavad Walt Disney aktsiad, mis ta sai filmikompanii Pixar müümise eest Disney’le 7,4 miljardi dollari eest (ta sai selles väärtuses Disney aktsiaid). Jobs ise ostis Pixari 1986. aastal filmirežissöörilt ja produtsendilt Georg Lucaselt 10 miljoni dollari eest.
Kui Jobs oleks 2003. aastal oma optsioonid alles jätkud, oleks ta Forbesi maailma rikaste edetabelis aga hoopis 32. kohal.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar