Kümme aastat internetimulli tipust

Täna ei möödu mitte üksnes aasta aastakümnete võimsaima börsitõusu algusest vaid ka täpselt kümme aastat, mil tehnoloogiasektorit iseloomustav Nasdaqi koondindeks kerkis rekordilise 5048,62 punktini. Edaspidine langus tähendas juba internetimulli lõppu. Langus kestis 18 kuud 2002. aasta 10. oktoobrini, mil Nasdaqi koondindeks langes (päevasiseselt) 1108,49 punktini. Indeksi madalaim sulgumisväärtus (1114 punkti) oli päev varem.

Vaatamata viimase aasta tugevale tõusule peaks Nasdaqi koondindeks rekordtaseme saavutamiseks kerkima veel üle kahe korra. MarketWactch kirjutab varahaldusfirmast Jacob Asset Management, kes asutas Jacob Internet Fundi just mõned kuud enne Nasdaqi tippu jõudmist. Fondiosaku väärtus on täna tipuga võrreldes 82 protsenti madalamal. Dow Jonesi internetiindeks on tipust 79 ning Morgan Stanley internetiindeks 81 protsenti madalamal.

Iga suvi toimub USA Idaho osariigi eksklusiivses suusa ja golfikeskuses Sun Valley’s (Päikeseorg) väikese investeerimispanga Allan and Co korraldatud konverents, kuhu pääsevad vaid väga, väga valitud seltskond. Iga-aastane külaline Warren Buffett pidas seal 1999. aasta suvel loengu, kus selgitas, miks ta ei investeeri tehnoloogiasektorisse ehkki Bill Gates oli talle juba ammu enam kui väga hea sõber. Sisuliselt loeb Buffett Microsofti asutajat enda kolmandaks pojaks.

Üheks põhjuseks tõi ta näite autotööstusest, mis XX sajandi alguses oli sama seisus, kui internetisektoriga sama sajandi lõpus. Sadakond aastat tagasi oli USAs umbes 2000 autotootjat, sada aastat hiljem vaid kolm ja neistki kaks käisid läbi pankrotikaitse. Buffetti sõnul oleks pidanud siis minema lühikeseks hobustes.

Aga täpselt sama juhtus ka internetisektoriga. Kümnest suuremast internetifirmast (2000. aasta 10. märtsi seisuga) on tänaseks päevaks kaks oma eksistentsi lõpetanud, kaks võeti üle ja need, kes on jäänud, on kaotanud keskmiselt 88 protsenti oma väärtusest, kirjutab MarketWach. Suurtest ettevõtetest on järel vaid kolm ning ainult ühel läheb üsna hästi. Selleks on Amazon.com, mille väärtus on kümne aasta tagusega võrreldes kerkinud 140 protsenti, suurema osa sellest eelmisel aastal.

Tolle aja suurim internetifirma, Yahoo! on tänaseks kaotanud 77 protsenti oma väärtusest. Internetioksjonifirma eBay aktsia hind kerkis rekordtasemele (peaaegu 60 dollarini aktsia) 2004. aasta lõpus ning nüüd kaupleb umbes 23,50 dollaril ehk veidi madalamal tasemel kui kümme aastat tagasi.

Kui kümmekond aastat tagasi olid taevastes kõrgustes selliste ettevõtete aktsiad, mis polnud teeninud veel sentigi kasumit, siis tänaste liidrite nagu Amazon.com ja Google, bilansid on tugevad.

Näiteks Apple’i bilansis on ehk liigagi palju raha (umbes 40 miljardit dollarit), aga see annab investoritele mingi kindlustunde, eriti praegustel üsna ebakindlatel aegadel.