Investeerimiskonto on kasulik

Tänases Postimehes arvab Tallinna börsi juht Andrus Alber, et erainvestorite reinvesteeritava väärtpaberitulu maksuvabastuseks pole eraldi investeerimiskontot vaja luua. Tema sõnul liigub info pankade, väärtpaberikeskuse ning maksuameti vahel niigi hästi ning eraldi konto loomine oleks ebaratsionaalne.

Selle koha pealt on Andrusel muidugi õigus, aga väärtpaberikontoga seotud eraldi pangakonto tegemine on kasulik investoritele enestele ning lihtsalt neile, kes soovivad pere-eelarvet paremini juhtida.

Seoses säästmisega on mitmed inimesed kurtnud mulle, et säästaks küll, aga loomus on nii nõrk ning suurema, aga teinekord isegi väiksema vajaduse korral kipub käsi liiga kiiresti säästude kallale kippuma ning mingi (häda-)vajaliku, aga teinekord vaid emotsionaalselt olulise ostu ära tegema. Sellistel puhkudel tulebki appi eraldi konto. Pannes säästud eraldi kontole, millega seotud pole ka pangakaarti, hoiab need paremini puutumatuna. Muidugi võib tekkida tõesti hädaolukordi, aga siis võib sealt võtta raha laenuks ning võtta kohustus ka laen kohe tagasi maksta.

Väärtpaberiportfelli sidumine eraldi kontoga on kasulik ka selle poolest, et sellele kontole laekuvad ettevõtete dividendid ning selle asemel, et omanikutulu ära tarbida, on kasulikum see reinvesteerida. Muidugi võtab aega, enne kui dividende koguneb selline hulk, mille eest tasub uut väärtpaberit soetada või mingit aktsiat portfelli lisada. Aga koos mingi rahasumma igakuise kõrvalepanekuga kasvab selle raha hulk kiiremini. Eriti kasulik on sellise konto omamine siis, kui portfellis on USA dividendiaktsiaid, sest nendelt laekub omanikutulu kord kvartalis. Kui USA ettevõtete dividendid eraldi kontole ei lähe, on tegemist mahavisatud ehk lihtsalt ärapudeneva rahaga.

Kolmas põhjus, miks eraldi konto omamine võib kasulik olla, on see, et sellele saab koguda igasuguseid reserve, näiteks puhkusereisi raha. Selleks võib muidugi ka niisama eraldi arvet pidada, aga see on tunduvalt lihtsam, kui poleks tegemist igapäevase konto ühe osaga.

Ma ise kasutan eraldi arvet ka nn eluasemelaenu (liisingu) reserviks. Tänu ülimadalale Euriborile on liisingumaksed tunduvalt madalamad kui poolteist aastat tagasi, mil laenuintress oli rekordkõrgel. Kõrge ja praeguse intressi vahe hoiangi ma eraldi reservis nendeks aegadeks, kui Euribor on taas üsna kõrge ja intressikoormus pere-eelarvele suurem. Aga kui intressid jäävadki madalaks, saab eluasemelaenu lihtsalt varem tagasi maksta.

Mis aga puutub arvamusse, et uue maksusoodustuse kehtestamine muudab erainvestorid märgatavalt aktiivsemateks, siis seda ma väga ei usu. Efekt on olemas, aga see on pigem marginaalne kui märgatav. Märgatavaks aktiviseerumiseks oleks vaja börsile palju häid ettevõtteid ning müüdi, et investeerimine võrdub börsil mängimisega, murdmine.