Aitäh, Apple ja dollar

Tarvo kirjutas nädala keskel südantlõhestava loo maimasendusest kirjeldades, kuidas investorid kaotasid raha nii Tallinnas kui ka kogu maailmas. Siinkohal on mul hea meel tunnistada, et minu portfellidel läks küll päris hästi – üks neist kasvas mais 2,3 ning teine 0,8 protsenti. Seda muidugi eelkõige tänu dollari kursi tõusule 1,13 krooni võrra dollari kohta ning Apple’i aktsiale, mis liigub endiselt rekordilähedastel tasemetel.

Mulle tundub üha enam ja enam, et portfelli liigne hajutamine ei pruugigi olla nii kasulik kui investeerimisõpikud kirjutavad. Hästi hajutatud portfell peaks investorit kaitsma suurte kukkumiste eest. Aga nad ju ei kaitse! Vapustuste korral kukuvad valimatult kõik turud ja varaklassid (vaid kuld on viimastel aastatel erandiks olnud, aga samasugune erand on olnud ka Apple’i aktsia) ning vara kaotavad ka kõige vägevamalt hajutatud investeerimisfondid. Mis aga veelgi halvem, portfelli liigne hajutatus hakkab tootlusele mõju avaldama just tõusu ajal, seda kahjuks soovitule vastupidiselt. Liigselt hajutatud portfellid kipuvad tõusude ajal üldisele turutõusule alla jääma. Põhjus on ilmselt selles, et paanika ajal müüakse kõike ja valimatult, aga tõusu ajal vaadatakse ka ettevõtete majandustulemusi. Samasugust positiivset paanikat, kus ostetakse kõike ja valimatult kohtab tunduvalt harvem, seda eriti suurtel turgudel.

Teine näpunäide, mida ma siinkohal jagada soovin - ärge pöörake tähelepanu turuhüsteeriale. Kas mäletate, mida kirjutati ajakirjanduses ja finantsportaalides dollari kohta kaks suve tagasi, siis kui dollar maksis 9,8 krooni. Analüütikud ennustasid siis Ühendriikide valuutale üha madalamaid kursse (kui mu mälu ei peta, siis keegi pakkus isegi viis krooni dollari kohta) ja valitsustelt ning keskpankadelt hakkas kostma arvamusi, et peaks dollari kui reservvaluuta vahetama euro vastu.

Mul oli julgust dollari hääbumise hüsteeriat mitte kuulda võtta ning tänu sellele õnnestus USA aktsiate ostmiseks vaja minevaid dollareid soetada praktiliselt põhjast (10 krooniga) ning sama korrata aasta hiljem kui USD tegi veidi kõrgemal tasemel teise põhja (10,4 krooni).

Nüüd, mil euro kurss on kukkunud kuuga kümmekond protsenti, räägitakse juba euro kadumisest. Ei tea, kas on aeg hakata vahetama dollareid eurode vastu? Ilmselt on siiski varavõitu. Paanikatekitajatele tahaksin tuletada meelde, et euro loomise ajal 1999. aasta 1. jaanuaril oli euro kurss 1,183 dollarit euro, mis teeb USD kursiks 13,22 krooni. Seega on euro täna tugevam kui ta oli oma sünni ajal.