Kes on Kreeka, Hispaania ja Portugali võlausaldajad?

Välispangad on andnud Kreeka, Hispaania ja Portugali avalikule ja erasektorile kokku 2,6 triljonit dollarit laenu, millest märkimisväärset osa ei maksta tagasi ilmselt mitte kunagi. Probleem on veel selleski, et ei investorid, riiklikud järelvalveorganid ega ka pankurid ise ei tea, missugused pangad on kõige rohkem sellesse regiooni laene andnud, kirjutab The New York Times.

See aga tekitab umbusaldust ning mai alguses lõpetasid pangad üksteisele laenamise peaaegu täielikult.

Piiratud ja juhuslikke andmeid on avaldanud börsil noteeritud suurpangad. Deutsche Bank on teatanud, et nende portfellis on 500 miljoni euro eest Kreeka riiklikke võlakirju, aga Hispaania ja Portugali võlakirju ei ole. Sadade keskmiste, riiklike pankade ja laenuühistute võlakoormusest pole aga kellelgi mitte mingit aimu, kirjutab ajaleht.

Euroopa Keskpanga hinnangul peavad kontinentaalse Euroopa suuremad pangad sel aastal halbade laenudena maha kandma 123 ja järgmisel aastal veel 105 miljardit eurot. Royal Bank of Scotlandi analüütikud hindavad, et finantsinstitutsioonid väljaspool Kreekat, Hispaaniat ja Portugali on laenanud nende riikide valitsustele 567 miljardit eurot, 534 miljardit on laenatud mittepangandusettevõtetele ja erasektorile ning umbes üks triljon eurot teistele pankadele. Ehkki kriis sai alguse Kreekast, on selle riigi võlakoormus võrreldes teistega üsna väike. Välispangad on Kreekasse laenanud 338 miljardit eurot, Hispaaniasse aga 1,5 triljonit.

Kreeka ja Hispaania pankade bilansis on üsna palju oma riigi võlakirju. Näiteks Hispaania keskpanga andmetel on selle riigi pankade bilanssides 120 miljardi dollari väärtuses Hispaania riigi võlakirju.

Royal Bank of Scotlandi andmetel omavad suurimat positsiooni neisse kolme riiki Prantsusmaa pangad – 229 miljardit eurot. Teisel kohal on 226 miljardi euroga Saksamaa pangad, Briti ja Taani pangad on laenanud neisse riikidesse kumbki 100 miljardit, Ameerika pangad 54 ja Itaalia pangad 31 miljardit eurot.

„Pangad ei usalda endiselt üksteist,“ kommenteeris olukorda Euroopa pangandusturul Berliinis asuva Euroopa juhtimis- ha tehnoloogiakooli professor Jörg Rocholl. „Nad teavad, et teised pangad on haiged, aga nad ei tea, missugused pangad,“ lisas ta.