Hans H. Luik on taas Ekspressi aktsiaid müünud

Kaks nädalat tagasi kirjutasin Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige tehingutest Ekspress Grupi aktsiatega. Finantsinspektsiooni koduleheküljelt selgub, et hiljem on suuromanik müünud veel 220 577 meediaettevõtte aktsiat.

Nimelt müüs Luik turuväliste tehingutena 20. mail 80127 ning päev hiljem 140 450 Ekspress Grupi aktsiat hinnaga vastavalt 15,65 ja 14,24 krooni tükk. Seega sai sai suuromanik Ekspressi aktsiate eest kokku 3,3 miljonit krooni.

Baltika on väikeinvestorivaenulik ettevõte

Ehkki väikeinvestorid armastavad Baltikat, mida näitab ettevõtte aktsionäride arvu pidev kasv, vastab Baltika väikeinvestoritele järjest suureneva ebasõbralikkusega. Mulle tundub, et tänase seisuga on tegemist väikeinvestorite suhtes kõige vaenulikuma ettevõttega Tallinna börsil.

Need, kes ostsid Baltika aktsiaid viis aastat tagasi, olid esialgu ilmselt üsna õnnelikud. Kahekümne krooni eest soetatud väärtpaber kerkis aasta lõpuks kolm korda ning vähem kui kahe aastaga seitse korda. Täna maksab Baltika aktsia aga poole vähem kui viis aastat tagasi. Kui Tallinna börs kerkis 2009. aastal 32 protsenti ning on sel aastal tõusnud samapalju, siis Baltika aktsia hind kukkus eelmisel aastal 37 protsenti ning on sel aastal kaotanud veel 11 protsenti oma väärtusest.

Võib ju öelda, et turg ei pruugi alati käituda mõistusepäraselt ja turu keerdkäikude vastu on väikeinvestorid võimetud. Aga lisaks turule on Baltika väikeaktsionäride osalust vähendanud ka ettevõte ise.

Investor, kellel oli 2005. aasta alguses 100 000 Baltika aktsiat (aktsiate arv on korrigeeritud 2007. aastal toimunud fondiemissiooni arvestades), omas toona 0,6 protsenti ettevõtte aktsiatest. Tänaseks on tema osalus taandunud 0,4 protsendile (eelisaktsiaid arvesse võttes) ning pärast eelolevat 8,85 miljoni aktsia suurust emissiooni kahaneb see 0,3 protsendini, mis tähendab, et tema osalus on kahanenud poole võrra.

Asi on selles et, lisaks eelmisel aastal emiteeritud eelisaktsiatele, mille omanikud saavad vaatamata ettevõtte hiigelkahjumile dividende üks kroon aktsia kohta, on Baltika peaaegu kümne aasta jooksul emiteerinud oma juhtidele, kes on samal ajal ka suuromanikud, soodsa hinnaga vahetusvõlakirju, mida sai konverteerida hiljem lihtaktsiateks. Vahetusvõlakirjade konverteerimisega lihtaktsiateks on suurendatud Baltika aktsiate arvu 2,1 miljoni võrra ehk 13 protsenti.

Aga see pole veel kõik. Ka eelmisel aastal otsustas aktsionäride üldkoosolek lubada ettevõttel emiteerida 1,85 miljonit vahetusvõlakirja. Juhid said märkida võlakirju hinnaga 10 senti tükk, mis moodustas ühe protsendi Baltika aktsia tollasest turuhinnast. Kahe aasta pärast on juhtidel võimalik vahetada võlakirjad aktsiate vastu hinnaga 12 krooni tükk.

Aktsionärid võiksid pöörata tähelepanu ka asjaolule, et võlakirju ostes ei riskeerinud Baltika juhid mitte millegagi, sest juhul, kui aktsia hind ei ole suutnud tõusta üle 12 krooni taseme, on Baltika juhtkonnal õigus võlakirjade eest makstud summa tagasi nõuda.

Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel on märgitud emissioonist vaid 277 500 võlakirja ehk 15 protsenti emissioonist. Jaanuaris kinnitas Baltika juht Meelis Milder, et emissioon on märgitud täies ulatuses. „Traditsiooniliselt esitame avalduse nende kandmiseks omanike väärtpaberikontodele nendega lubatud kauplemise alustamise tähtajale lähemal , mis on 1.juuli 2012,“ selgitas ta.

Seega, kui Baltika töötajad konverteerivad kahe aasta pärast 1,85 miljonit vahetusvõlakirja aktsiateks ning ettevõte pole vahepeal uut aktsiaemissiooni korraldanud, lahjeneb väikeinvestori osalus Baltikas veel kuue protsendi võrra.

Mida tähendab väikeinvestori osaluse kahanemine viie aasta jooksul enam kui poole võrra? 2005. aasta tulemuste eest maksis Baltika aktsionäridele 12 miljonit krooni ehk 0,67 krooni aktsia kohta. Juhul, kui Baltika otsustaks maksta ka 2012. aasta eest dividende 12 miljonit krooni, teeks see dividendiks aktsia kohta vaid 36 senti.

Midagi taolist pole väikeinvestoritele teinud vist küll ükski täna Tallinna börsil noteeritud ettevõte.

Maailma suurim ettevõte on PetroChina

Juba 14. aastat koostab majandusleht Financial Times (FT) maailma suuremate ettevõtete edetabelit ning esimest korda on edetabeli eesotsas Hiina naftakompanii PetroChina turuväärtusega 329,3 miljardit dollarit.

Kui ajakiri Fortune paneb suuremate ettevõtete edetabeli kokku käivete põhjal, siis FT teeb seda turuväärtuse alusel. Edetabeli aluseks on võetud ettevõtete aktsiate hinnad 31. märtsi seisuga ning vabalt kaubeldavaid aktsiad peab olema vähemalt 15 protsenti.

Eelmise aasta edetabeli juht, USA naftagigant ExxonMobil langes sel aastal 316 miljardi dollariga teisele kohale. Samas tuleb märkida, et ExxonMobili käive on PetroChina käibest üle kahe korra suurem (vastavalt 301,5 ja 149 miljardit dollarit) ning Exxoni eelmise aasta kasum oli 19,3 ja PetroChinal 15,1 miljardit dollarit.

Ehkki Apple’ist sai sel nädalal turuväärtuse järgi maailma suurim tehnoloogiaettevõte, on FT edetabelis 3. kohal 256,9 miljardi dollariga Microsoft ning Apple 213 miljardi dollariga 5. kohal. Aktsiate eilse sulgemishinna alusel on kahe gigandi turuväärtused 226 ning 234 miljardit dollarit.

FT edetabeli 4. kohal on Hiina tööstus- ja kommertspank (246 mld USD), 6. kohal Austraalia ja Suurbritannia kaevandusgigant BHP Billiton (209,9 mld USD), 7. kohal Wal-Mart (209 mld USD), 8. kohal Berkshire Hathaway (200,6 mld USD), 9. kohal General Electric (194 mld USD) ning 10. kohal Hongkongi telekommunikatsioonigigant China Mobile (193 mld USD).

Fortune koostatud USA 500 suurema ettevõtte (käibe alusel) edetabel ilmus veidi üle kuu aja tagasi, maailma suuremate ettevõtete edetabel peaks ilmuma suvel.

Väärtusinvestoritele on saabunud võimalus

Kreeka võlakriis ning pinged Aasias on muutnud finantsturud närviliseks kukutades Dow Jonesi tööstuskeskmise kolmapäeval alla 10 000 punkti taseme.

Kui aga vaadata, mis toimub ettevõtete poole peal, siis pole nii häid kvartalitulemusi nähtud juba ammu. Investeerimisajakiri Barron’s kirjutab, et ligi 80 protsenti S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvatest ettevõtetest ületasid analüütikute ootusi, mis olid niigi üsna optimistlikud. Sellest, et ka head tulemused võivad põhjustada aktsia hindade languse, kirjutasin vahetult enne kvartalitulemuste hooaja algust aprilli alguses.

Nüüdseks on aga selgunud, et USA ettevõtete esimese kvartali tulemused pole olnud lihtsalt head vaid lausa väga head. Tänu paljudele üllatustele oli S&P 500 ettevõtete kasumid kokku 14% suuremad kui analüütikud ootasid. Tegemist on suuruselt teise nn üllatusfaktoriga alates 1994. aastast, mil uudisteagentuur Thomson Reuters hakkas taolisi andmeid koguma.

Alates 12. aprillist, mil ettevõtted alustasid eelmise kvartali tulemuste avaldamist, on S&P 500 indeks langenud kümmekond protsenti ning aktsiate hinnad kukkusid tulemuste avaldamise päeval keskmiselt ühe protsendi võrra. See on kehvim reageerimine tulemustele vähemalt viimase 10 aasta jooksul.

„Tegemist on müstiliste, volatiivsete ja raskete aegadega,“ kirjutab investeerimisajakirjanik Richard Russell. Aktsiaturg kukub „ samal ajal kui iga terve mõistusega investor teab, et turg peaks hoopis tõusma“ märgib ta oma Dow Theory Letters viimases numbris.

Palju positiivsemaks on muutunud ka analüütikud. Selle aasta kasumi kasvuks ennustatakse juba 33 protsenti ehkki jaanuaris arvasid needsamad analüütikud, et kasumid kahanevad üheksa protsenti. Investorite jaoks ei tähenda see meelemuutus suurt midagi, sest turg on ilmselt korrektsioonieelse tõusu (märts 2009 kuni aprill 2010) juba sisse arvanud.

Aga väärtusinvestori jaoks võib turg olla atraktiivne. S&P 500 indeksi väärtus on 12,5 korda kõrgem kui analüütikute ennustatud järgmise nelja kvartali kasum aktsia kohta. Eelmisel 52 nädalal oli see suhe keskmiselt 14,6. Blackrocki aktsiaturgude peastrateegi Bob Dolli arvates võib aktsiate hinnatase (valuatsioon) järsult hüpata pärast seda kui Euroopa võlakriis hakkab järele andma.

„Kasum on kõige tähtsam,“ lausus Doll Barron’sile. „Aga praegu pole me keskendunud kõige tähtsamale,“ lisas ta.

Raha ei maga kunagi

Ehkki ametlik esilinastus tuleb alles septembris, näidati Oliver Stone’i uut filmi Wall Street: Money Never Sleeps juba eelmisel nädalal Cannes’i filmifestivalil. Tegemist on 1987. aastal ilmunud filmi Wall Street järjega, mille peaosatäitja Michael Douglas sai Gordon Gekko osatäitmise eest ka Oscari. Hiljem on Gordon Gekko kujundit sageli kasutatud Wall Streeti pankurite ahnuse sümbolina.

Austraalia peaminister Kevin Rudd süüdistas 2008. aastal peetud kõnes, et periood, mida iseloomustab „ahnus on hea “ (tegemist on 1987. aasta filmi kõige kuulsaima tsitaadiga Greed, for lack of a better word, is good. Greed is right. Greed works) on süüdi finantskrahhi tekkimises.

„Täna koristame Gordon Gekko 21. sajandi laste poolt tekitatud segadust,“ vahendab Financial Times peaministri toona lausutut.

Film, mis algab Gordon Gekko vabanemisega vanglast, kus ta pidi veetma 12 aastat insaidertehingute eest, puudutab kõike alates riskifondide tõusust ja krediiditoodete tuletisväärtpaberitest ning lõpetades Bear Stearnsi kokkukukkumisega ning teiste suurpankade päästmisega valitsuse poolt.

Muuseas, mitte ükski USA suurpank ei lubanud oma peakontoris filmida ning võttekohaks sai Royal Bank of Canada.

Käsikirja kaasautori Stanley Weiseri sõnul lähtus ta Gekko osatäitja loomisel neljast persoonist ehkki keegi pole neist teinud midagi illegaalset. Nendeks on tuntud aktivistinvestor Carl Icahn, Hollywoodi superagent Mike Ovitz, kunagine aktivistinvestor, nüüd ühe New Yorgi kunstigalerii omanik Asher Edelman ning Oliver Stone ise.

Filmis osalevad muuhulgas ka tuntud ettevõtja Donald Trump ning New Yorgi Ülikooli professor Nouriel Roubini. Mõlemad mängivad ilmselt iseennast.

Michael Douglas on kusagil öelnud, et tema poole on pöördunud paljud noored investeerimispankurid ja kinnitanud, et valisid oma elukutse just tänu Gordon Gekkole.

Eestis peaks film esilinastuma 24. septembril.

Ja lõpetuseks 10 paremat tsitaati filmist, mida ma ei hakanud tõlkima (allikas http://www2.macleans.ca/)
1. “I once said greed is good. Now it seems it’s legal.” [Huh, wasn’t it always legal?]
2. “We take a buck and we shoot it full of steroids and we call it steroid banking.”
3. “The mother of all evil is speculation–leveraged debt.”
4. “Money is a bitch that never sleeps, and she’s jealous.”
5. “Money is not the prime asset in life; time is.”
6. “It’s not about the money it’s about the trade.”
7. “Parents are the bones on which children sharpen their teeth.”
8. “You stop telling lies about me and I’ll stop telling the truth about you.”
9. “Privatize the gains, socialize the losses.”
10. “Green is the new bubble.”

Seitse suurt viga, mida tehakse finantsnõustaja valimisel - 1. viga

Investeerimisportaali MarketWatch kolumnist Chuck Jaffe on muuhulgas uurinud aastaid ka finantsnõustamist ning kirjutanud raamatuid sellest, kuidas nõustajat valida. Portaal toob ära ühe peatüki äsjailmunud raamatust Getting Started in Finding a Financial Advisor, kus selgitatakse vigu, mida nõustajate valikul reeglina tehakse.

1. Intervjueeritakse ainult ühte kandidaati. Te võite olla jõudnud oma elus aega, kus vajate finantsabi. Esimene nõustaja, kellega te kohtute, võib olla täielik idioot, aga on üsna kindel, et teile näib ta olevat väga hea. Tema sorav, võõrsõnadega pikitud jutt tekitab mulje, et ta suudab teie probleemid lahendada, kuid teil pole teadmisi ega kogemusi hinnata, kas ta ikka suudab seda, sest puudub võrdlus teiste nõustajatega. Teil pole mingit aimu, kas ta müüb teile ühte lahendust, mida pakub kõikidele klientidele või pakub tõesti just teile sobivaimat lahendust.

Veel üks põhjus, miks inimesed palkavad esimese ettejuhtunud finantsnõustaja, on usaldusväärse sugulase või tuttava soovitus.

Finantsnõustaja võimeid hinnata on raske ning vale mulje ohvriks ei pruugi langeda mitte ainult need, kes puutuvad taolise asjaga esimest korda kokku, vaid ka kogenud nõustajad ise.

Raamatu autorile rääkis Bostoni üks juhtiv finantsnõustaja, et kuna tal oli raamatu kirjutamise ja raadiosaatega nii palju tegemist, ta uusi kliente enam ei võtnud. Neile, kes soovisid tema kliendiks hakata, soovitas ka kahte noort ja lootustandvat finantsnõustajat. Ta ise polnud noormeestega rääkinud ega taustauuringuid teinud, vaid soovitas neid sellepärast, et poisid olid targad ja energilised ning oskasid finantsnõustajate ühingu koosoleku küsida arukaid küsimusi. Paar aastat hiljem esitati ühele neist noorest nõustajast kriminaalsüüdistus pettuses.

Järmisest suuremast veast finantsnõustaja valimisel kirjutan järgmisel nädalal.

Miljardär pani kõik munad ühte korvi – kullakorvi

Kulla hind teeb taas uusi rekordeid, mis tekitab omakorda uue ostupalaviku. Kui tavaliselt soovitatakse hoida kullas üsna väike osa investeerimisportfellist (kuni 15%), siis madalat profiili hoidnud miljardär Thomas Kaplan on läinud ilmselt kaugemale kõikidest teistest suurinvestoritest. Suurem osa tema investeerimisfirma Tigris Financial Group varadest moodustavad kas füüsiline kuld ja teised väärismetallid või potentsiaalsed väärismetallide leiukohad kokku 17 riigis.

Kaplan ei ütle kui palju ta füüsilist kulda omab, aga tema käes on kuni 30 protsenti mitme väiksema kullakaevanduse aktsiatest. Kokku on investeeringute väärtus kaks miljardit dollarit, mis on rohkem kui Brasiilia keskpanga kullareservi väärtus.

„Ma tunnen, et ainus vara, milles ma saan kindel olla on kuld,“ lausus Kaplan majanduslehele The Wall Street Journal. Tema sõnul valitseb finantsturgudel korralik torm ilma nähtava lahenduseta. „Kui maailmal läheb hästi, läheb hästi ka kullal. Kui maailmal ei lähe hästi, läheb hästi kullal… aga paljud muud varad kukuvad kokku,“ põhjendas ta oma valikut.

Muidugi on mitmed Kaplani investeeringud küllaltki riskantsed. Üks talle kuuluvatest ettevõtetest, Gabriel Resources omab Euroopa suurimat seni ekspluateerimata kullamaardlat, mis asub Rumeenias. Saja miljoni dollari suurune investeering ootab aga sealselt valituselt tegevusluba juba aastaid. Ta möönab, et investeerimine väikestesse kaevandusfirmadesse on riskantne.

„See pole asi, mida ma soovitaks leskedele ja orbudele,“ lausus ta. Kaplan ei plaani ka kullainvesteeringutest kasumit välja võtta.

„Kui mul on üldpildi osas õigus, on mu tasu kannatlikkuse eest suur,“ kinnitas ta.

Saulusest sai Paulus

Morgan Stanley analüütik Katy Huberty teatas täna klientidele, et usub, et iPhone turuosa kasvamine (ka ärisektoris) koos tugeva nõudlusega tahvelarvuti iPadi järele kergitab Apple’i aktsia hinna 310 dollarile, aga väga soodsa stsenaariumi realiseerumisel koguni kuni 400 dollarini.

Küsitluse kohaselt kavatseb 58 protsenti iPhone’i omajatest vahetada oma telefoni järgmisel aastal uue vastu võrrelduna 18 protsendiga , kes vastasid küsitlusele 2008. aastal. See tähendab ettevõtte jaoks 18 miljoni lisatelefoni müüki. Huberty näeb ka iPhone’i hinna alandamises suurt eelist Apple’i jaoks. Ainuüksi USAs kasvab nõudlus 40 protsenti juhul kui telefoni hinda alandataks 50 dollari või teenuste paketti 20 dollari võrra.

Apple’i aktsia on ka Morgan Stanley parimate ideede nimekirjas.

Tegemist on kannapöördega Huberty vaates Apple’i aktsia suhtes, kirjutab Apple’i uudiseid ja kuulujutte kajastav AppleInsider. Veel mõni aasta tagasi oli analüütik Apple’i aktsia suhtes äärmiselt negatiivne, sest tema arvates on iPhone hind, 199 dollarit, liiga kõrge. Aasta tagasi muutus analüütik aga positiivseks märkides, et Apple’ist on saanud mobiilse interneti selge turuliider.

Araabia Buffett – Saudi prints Alwaleed Bin Talal

Saudi prints Alwaleed Bin Talal usub, et temast saab rikkam inimene kui legendaarne investor Warren Buffett. Printsi strateegiaks on luksushotellide aktsiate avalik esmaemissioon ning maailma kõrgeima pilvelõhkuja ehitamine, kirjutab ajakirja Bloomberg Markets juunikuu kaaneloos.

Kümme aastat tagasi oli maailma rikkamate hulka kuuluva Alwaleedi vara väärtus 21,1 miljardit dollarit, seda peamiselt tänu investeeringutele tuntud ettevõtete nagu Citigroup, Apple ja News Corp aktsiatesse. Tänaseks on Saudi Araabia kuninga perekonda kuuluva investori vara kahanenud 16,6 miljardile dollarile. Kõige enam on vara väärtust kahandanud Citigroupi ning Time Warneri aktsiate kokkukukkumine.

Tõsi, nüüd on varanduse hindamine raskendatud, sest kui 2000. aastal moodustasid avalike ettevõtete aktsiad 79 protsenti printsi portfellist, siis nüüd on börsiettevõtete osa langenud 23 protsendile.

Alwaleedi suurim ambitsioon on ehitada 1 kilomeetri kõrgune pilvelõhkuja, mis oleks siis viiendiku võrra kõrgem kui Dubai Burj Khalifa. Printsi sõnul võimaldab strateegia muutus tal Buffettist mööda minna.
„Kui Buffet oli minu vanune, polnud ta nii rikas kui mina,“ räägib 55-aastane Alwaleed. „Mul on jäänud veel 20 aastat“ lisas ta.

Prints jälgib väga hoolikalt oma vara seisu ja on palganud selle hindamiseks spetsiaalsed töötajad ning võimaldab andmetega tutvuda ka rikaste edetabeleid koostavatel ajakirjandusväljaannetel. Kui on ilmunud järjekordne rikaste edetabel, saadab ta tihti ise pressiteate oma positsiooni kohta. Näiteks tema juveelikollektsiooni väärtus on üle 700 miljoni dollari.

Alwaleedi vara väärtus võiks olla miljardite võrra suurem, kui ta poleks 2005. aastal ära müünud Apple’i aktsiaid, mis ta omandas juba 1997. aastal 115 miljoni dollari eest. (See tähendab, et prints müüs enam-vähem samal ajal, kui mina ostsin). Apple’i aktsia hind on vahepeal kerkinud seitse korda ning kui prints poleks neid müünud, oleks selle investeeringu väärtus olnud täna umbes 6,75 miljardit dollarit.

Alwaleedi ettevõtte, Kingdom Holding eelmise aasta majandusaruande kohaselt moodustavad hotellid 63 protsenti tema varadest. Paari järgneva aasta jooksul kavatseb ta oma hotelliäri börsile viia. Muuhulgas kuulub Alwaleedile ning Microsofti asutajale Bill Gatesile tuntud hotellikett Four Seasons, kus kummalgi on 47,5 protsendiline osalus. Hotelliketi rajajale Isadore Sharpile kuulub 5 protsenti aktsiatest.

Alwaleedile kuulub ka osalus Kanada hotelliketist Fairmont, millel on 90 hotelli üle maailma, teiste hulgas Plaza New Yorgis ning Savoy Londonis.

„Ta on hotellipidaja,“ lausus Bloombergile sõltumatu raamatupidaja Steven Bankler, kes uuris uudisteagentuuri palvel ettevõtte raamatupidamist. „Tegemist on hotellifirmaga,“ lisas ta.

Fairmont ja Four Seasons on IPOks küpsed kui majandus hakkab taastuma ning ettevõtete reisikulud hakkavad kasvama, arvab analüütik Smedes Rose.

Ehkki Buffetti vara väärtus on 32,1 miljardi võrra suurem kui Alwaleedil, on mõlemad mehed ometi üsna sarnased. Nii Kingdom Holdingu kui ka Berkshire Hathaway meeskonnad on küllaltki väikesed ning nende kontorite pindaladki on samas suurusjärgus. Muidugi ei anna võrrelda Buffetti tagasihoidlikku eraelu printsi luksuslikuga.

„Mina joon pepsit, tema joob kokat,“ naljatas Alwaled kahe mehe suurimast erinevusest rääkides.

On jõudnud kätte aeg kütuste hinna langetamiseks

Nafta ja naftasaaduste hinnad on kukkunud juba nii palju, et kütusefirmadel on viimane aeg hakata langetama kütuste jaehindu, sest vastasel korra tekib tõesti küsimus, kas sellel turul konkurents ikka toimib. Kui maikuu esimesel poolel kompenseeris kütuste hinnalangust dollari järsk tugevnemine (nafta ja naftasaadustega kauplemine toimub dollarites), siis nüüdseks on nende hinnad juba nii palju kukkunud ja dollar stabiliseerinud, et hinnad on märkimisväärselt odavamad ka eurodesse ja kroonidesse arvestatuna.

Nafta hind on alates aprilli lõpust langenud 86 dollarilt barrel 70 dollarini. Pliivaba bensiini 95 hind on samal ajal Rotterdami sadamas langenud 812 dollarilt 674 dollarini tonn. Kroonidesse ümberarvutatuna on seega bensiiniliitri regionaalne hulgihind langenud 7,20 kroonilt liiter 6,42 kroonini liiter (eile). Kuna nafta hind langes ka eile, siis ilmselt langevad naftasaaduste hinnad Rotterdamis ka täna, sest minu tähelepanekute kohaselt reageerib naftasaaduste hind toornafta hinna liikumisele umbes poolepäevase viivisega.

Kui võtta aluseks Neste automaattanklate jaehind, siis on bensiini hinna juurdehindlus (marginaal) kerkinud 97 sendilt liiter (30. aprillil) 1,71 kroonini liiter eilse seisu järgi.

Ka kuu keskmised marginaalid on viimaste kuudega pidevalt tõusnud. Märtsis oli keskmine marginaal 0,92 krooni, aprillis 1,07 krooni ning maikuus (kuni eilseni) 1,26 krooni liitri kohta.

Nafta ja naftasaaduste hinnad Rotterdami sadamas on kütuste baashindadeks Põhja-Euroopas.

Hewlett-Packardit toidab vana hea riistvara

Analoogiliselt IBMiga on ka Hewlett-Packard (HP) üha enam panustamas teenustele ning tarkvarale kulutades nendesse suundadesse laienemiseks 20 miljardit dollarit. Eelmise kvartali majandustulemused aga näitavad, et just vana hea arvutitootmine on see, mis aitab ettevõttel majanduskriisi ajal kasumit kasvatada.

Teisipäeval teatas Hewlett-Packard, et kasum kasvas 28 protsenti 2,2 miljardi dollarini, käive 13 protsenti 30,85 miljardi dollarini ning ettevõte tõstis ka olevasoleva finantsaasta (lõpeb 31. oktoobril) prognoosi. Ettevõte loodab sellel finantsaastal teenida kasumit 4,45 kuni 4,50 dollarit aktsia kohta, varasem prognoos oli 4,37 kuni 4,44 dollarit aktsia.

Head tulemused tulid vaatamata käibe kahanemisele tarkvaraüksuses ning aeglasele kasvule teenindusüksuses, kirjutab The Wall Street Journal. Nn vanade üksuste, serverite ja personaalarvutite üksuste tulemused olid aga väga head. Nii kasvas serverite üksuse käive 31 protsenti 4,5 miljardi dollarini ning personaalarvutite divisjoni käive 21 protsenti 10 miljardi dollarini. Personaalarvutite üksuse tegevuskasumi marginaal kasvas 4,7 protsendile võrrelduna 4,6 protsendiga aasta tagasi, mis näitab et arvutite hinnasõda võib hakata järgi andma, kirjutab majandusleht.

Kontserni teenindusüksuse käive kasvas kaks protsenti 8,7 miljardi dollarini, aga valuutakursse arvesse võttes langes kolm protsenti. Tarkvaraüksuse käive kahanes üks protsent 871 miljoni dollarini ning printerite üksuse käive kasvas 8 protsenti 6,4 miljardi dollarini.

Hewlett-Packardi aktsia on aasta algusega võrreldes miinuses ning 12 kuu tõus on konkurentide omast väiksem. Tõsi, viimase viie aastaga on aktsia hind kerkinud kolm korda jäädes korralikult alla Apple’ile kuid teistest suurtest arvutitööstuse nimedest on aktsia hind liikunud paremini.

Investeerimisfirma Collins Stewart analüütik Louis Miscioscia arvab, et viimastel aastatel toimunud kulude kokkuhoid avab tee kasumi (aktsia kohta) 19-protsendiliseks kasvuks sellel ning vähemalt kümneprotsendiliseks kasvuks järgmisel aastal, kirjutab investeerimisajakiri Barron’s. Miscioscia arvamus on Wall Streeti analüütikute hulgas üsna populaarne ning nende konsensuslik arvamus on, et aktsia hind kasvab järgneva aastaga 30 protsenti.

Muidugi, muret tekitab dollari tugevnemine, sest üle poole ettevõtte käibest tuleb väljapoolt Ühendriike. JPMorgani analüütik Mark Moskowitz kirjutas aga klientidele, et Hewlett-Packard ei ole ainus ettevõte, kel tuleb maadelda dollari tugevnemisega.

Barron’s möönab, et HP ei ole ilmselt kõige kiiremini kasvav tehnoloogiaettevõte, aga praegu on selle aktsia hind väga mõistlikul tasemel.

Reuters andmetel soovitab 27 analüütikut Hewlett-Packardi aktsiat osta, 5 hoida ning müüa ei soovita keegi.

Steve Jobs sai 10 miljardiga vastu pükse

Viitasin kuu aega tagasi The Wall Street Journali ajakirjaniku Greg Zuckermani raamatule kõigi aegade parimast tehingust (The Greatest Trade Ever), kus ta kirjutab sellest, kuidas John Paulsoni teenis USA rämpshüpoteekide võlakirjaturu kokkukukkumisel 2007. aastal hinnanguliselt 3,7 ning järgneval aastal veel kaks miljardit dollarit.

Sama ajalehe ning finantsportaali MarketWatch ajakirjanik Brett Arends kirjutas eile aga ka kõigi aegade rumalaimast tehingust, mille tegi Apple’i asutaja ja juht Steve Jobs.

Pärast tehnoloogiamulli lõhkemist 2000. aastal kaotas peamiselt tehnoloogiasektori hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks 80 protsenti. Apple’i aktsia hind kukkus tolle aja tipust, 36 dollarilt, seitsmele dollarile (hinnad on taandatud hilisemat splitti arvesse võttes).

Jobsi ja teised Apple’i töötajad olid plindris. Buumi ajal soetatud töötajate motiveerimiseks mõeldud optsioonid tundusid muutuvat väärtusetuteks, sest nende soetamishinnani oli vaja aktsia hinnal tõusta oi kui palju. Nii lubati töötajatel vahetada oma optsioonid vähema hulga vastu, mille soetamishind oli odavam.

Nõnda tegi ka Jobs, kes vahetas oma optsioonid, mille väärtus oli toona 75 miljonit dollarit, väiksema arvu ja madalama soetamishinnaga optsioonide vastu. Tänu Apple’i aktsia hinna kerkimisele stratosfäärilistesse kõrgustesse, on Jobsi toona soetatud optsioonide väärtus täna 2,5 miljardit dollarit.

Arendsi arvutuste kohaselt oleks nende optsioonide väärtus, millest Jobs loobus, täna 12,8 miljardit dollarit, mis tähendab, et optsioonide vahetuse tõttu sai kümnendi parimaks juhiks nimetatud Steve Jobs 10,3 miljardi dollariga vastu pükse.

Täna on Steve Jobsi vara väärtus 5,5 miljardit dollarit olles sellega ajakirja Forbesi arvutuste kohaselt 136. kohal maailmas. Suurema osa tema rikkusest moodustavad Walt Disney aktsiad, mis ta sai filmikompanii Pixar müümise eest Disney’le 7,4 miljardi dollari eest (ta sai selles väärtuses Disney aktsiaid). Jobs ise ostis Pixari 1986. aastal filmirežissöörilt ja produtsendilt Georg Lucaselt 10 miljoni dollari eest.

Kui Jobs oleks 2003. aastal oma optsioonid alles jätkud, oleks ta Forbesi maailma rikaste edetabelis aga hoopis 32. kohal.

Motorola kaotab kärmelt turuosa

Kui Motorola kutsus 2008. aasta suvel mobiiliguru Sajay Jha mobiilioperaatorfirmast Qualcomm ettevõtte kaasjuhiks päästmaks oma mobiiliäri, olid paljud analüütikud valikuga väga rahul. Lootused kuldaväärt eksperdile olid suured ning mitmed analüütikud tõstsid kiiresti Motorola aktsia soovitusi ja hinnasihte.

Kuigi uus juht võib teatud juhtudel teha imet, nagu seda on teinud Fordi tegevjuht Alan Mulally, tavaliselt see nii lihtne siiski ei ole.

Analüüsikeskuse iSuppli andmetel langes Motorola mobiiltelefonide globaalsel turul 9. kohale omades kolm protsenti mobiiltelefonide turust. Veel kolm aastat tagasi, 2007. aasta esimeses kvartalis, oli Motorola Nokia järel teisel kohal. Kuna mobiilifirmad on keskendunud peamiselt nutitelefonidele, mille kasvuks oodatakse sel aastal 35,5 protsenti võrrelduna kogu turu 11,3-protsendilise kasvuga, läksidki eelmises kvartalis Motorolast mööda vaid nutifone tootvad Apple ja Research in Motion (RIM), kes on vastavalt kuuendal ja viiendal kohal.

Kõige suurem turuosa, 37,4 protsenti, on endiselt Nokial, kellele järgneb 22,3 protsendiga Samsung ning 9,4 protsendiga LG Electronics. SonyEricsson on 3,6 protsendiga neljandal kohal.

Ehkki turuosa on kadumas, on Motorola marginaal kasvanud aastaga 19 protsendipunkti, kommenteeris Motorola tulemust iSuppli analüütik Tina Teng. Ka Motorola on üha enam keskendumas suurema marginaaliga telefonide tootmisele nagu on nutitelefon Droid.

Motorola eelmise finantsaasta kahjum langes 51 miljonile dollarile võrrelduna 4,2 miljardi dollari suuruse kahjumiga 2008. aastal. Selle aasta esimeses kvartalis (lõppes 3. aprillil) teeniti 69 miljonit dollarit kasumit.

Reuters andmetel soovitab 13 analüütikut Motorola aktsiat osta, 15 hoida ning neli müüa.

Kraft Foodsi aktsia võib minna magusamaks

Legendaarne investor Warren Buffett nimetas Kraft Foodsi juhte rumalateks (dumb), sest ettevõte lahjendas tema osalust uute aktsiate emiteerimisega, et võtta üle Briti magusatootja Cadbury. Lisaks sellele peab Kraft maksma umbes miljard dollarit tulumaksu tulu eest, mida Kraft sai pitsaüksuse müügi eest Šveitsi toiduainete kontsernile Nestle. Tehingu eest saadud 3,7 miljardit kulus samuti Cadbury ülevõtmisele, mille koguhind oli 19 miljardit dollarit raha ja aktsiate näol.

"Mõlemad tehngud olid rumalad," kinnitas Buffett 1. mail toimunud Berkshire Hathaway aktsionäride üldkoosolekul. Buffett on Kraft Foodsi suurim aktsionär.

Investeerimisajaleht Barron’s arvab siiski, et Krafti juhtkond eesotsas Irene Rosenfeldiga on nutikam kui vanahärrast investor arvab.

Kraft Foodsi avalik esmaemissioon toimus 2001. aastal hinnaga 31 dollarit aktsia ning sellel tasemel liigub väärtpaberi hind tänaseni. Ka eelmise aasta kasum aktsia kohta - kaks dollarit, pole kõrgem kui aastal 2003.

Tänu Cadbury ülevõtmisele tõstis Rosenfeld Krafti kasumi kasvu prognoosi 9 kuni 11 protsendile võrrelduna seitsme kuni üheksa protsendiga enne magusatootja ülevõtmist.

Krafti aktsia hinna ja 2011 aasta eeldatava kasumi suhe (p/e suhe) on madalam kui konkurentide Nestle, Hershey ja General Millsi aktsiatel. Ka Buffett, kelle juhitavale Berkshire Hathaway’le kuulus 1,8 miljardit Krafti aktsiat (8 protsenti aktsiatest) möönab, et aktsia on alla hinnatud. Sama arvab ka riskifondi Pershing Square Management juht William Ackman, kes ostis jaanuaris umbes kaks protsenti Krafti aktsiatest. Tema arvates kerkib Krafti aktsia hind kahe aastaga 45 dollarile (eile maksis Krafti aktsia 30,55 dollarit). Ettevõte on investoritele üsna helde makstes dividende 1,16 dollarit aktsia kohta, mis teeb aktsia dividenditootluseks 3,8 protsenti.

Pärast Cadbury ülevõtmist annavad magusatooted peaaegu kolmandiku Krafti käibest. 2008. aastal oli Cadbury maailma 50 suuremast magusaturust enam kui 20 turul esimesel või teisel kohal jäädes alla ainult Mars/Wriggly’le, Nestle oli kolmandal ning Kraft neljandal kohal. Enne Cadbury ülevõtmist andsid maiustused vaid 11 protsenti Krafti müügitulust. Magusaturul ei kujuta oma kaubamärgi all (private label) müümine nii suurt ohtu nagu see on Krafti teistes segmentides.

Kulude kokkuhoiuga loodetakse säästa 675 miljonit dollarit aastas (kontserni selle aasta käibeks ennustavad analüütikud 49,5 miljardit dollarit).

Nii Cadbury kui ka Kraft on viimastel aastatel keskendunud marginaalide kasvatamisele. 2009. aastal oli Krafti tegevuskasumi marginaal 13,6 protsenti, mis jäi tööstuse keskmisele (15%) alla. Credit Suisse usub, et Krafti marginaal kasvab sel aastal 14,1 ning 2012. Aastal 15,3 protsendini. Pikemas perspektiivis võib marginaal kerkida isegi 20 protsendini, usuvad mõned analüütikud.

Eile kirjutas Bloomberg, et Buffett on siiski 23 protsenti Krafti positsioonidest esimeses kvartalis maha müünud.

Kraft Foodsi aktsiaid soovitab osta 12 analüütikut, kuus analüütikut soovitab aktsiat osta. Müügisoovitusi aktsial Reutersi andmetel ei ole.

Luik märkis 2,2 miljonit Ekspress Grupi aktsiat

Täna hommikuse börsiteate kohaselt on Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige osalus Ekspress Grupis kahanenud 38,2 protsendilt 26,73-le. Tegemist on Luige kui eraomaniku osalusega, koos HHL Grupiga on tema osalus Ekspress Grupis 55,2 protsenti, selgub EVK registrist.

Finantsinspektsiooni kodulehel ei olnud see tehing kajastatud. Viimased tehingud nn insaiderite registris kannavad kuupäeva      7. mai ning need on registrisse kantud 13. mail. Avalikkusele olid need kättesaadavad aga alles täna pärast kümmet.

Finantsinspektsiooni andmetel on H.H. Luik nii eraisikuna kui ka HHL Grupi kaudu teinud viimastel nädalatel järgmised tehingud:

13. aprillil on sõlmitud kaks laenulepingut - ühe eraisikuna, teise HHL Rühma nimel. Kummagi maht on üle 2,8 miljoni Ekspress Grupi aktsia. 26. aprillil müüs HHL Rühm 992 580 Ekspress Grupi aktsia märkimisõigust hinnaga 1,14 krooni ning 30. märtsil 948 960 märkimisõigust hinnaga 0 krooni.

7. mail on aga HHL Rühm ostnud turuväliselt kokku 2,2 miljonit aktsiat. Tehingud olid hinanga 13,77 krooni, mis tähendab, et tegemist on Luige poolt Ekspress Grupi märgitud aktsiatega. Hommikul oli Finantsinspektsiooni koduleheküljel kahe tehingu hinnaks märgitud kuus Eesti senti.

Kuna Ekspress Grupp esitas eelmise kvartali majandusaruande alles 11. mail, siis minu arusaamise kohaselt toimusid eelnimetatud tehingud keeluperioodil. Tallinna börsilt tuli minu postitusele küll täpsustus, et emissiooni märkimist keeluperiood ei puuduta,

31. märtsi seisuga (enne emissiooni) kuulus Hans H. Luigele kokku 14,23 miljonit aktsiat, mis moodustas 68,31 protsenti meediaettevõtte aktsiatest.

Ben Bernanke on Ida-Euroopa juurtega

Maailma finantsajakirjanduses ilmusid sel nädalavahetusel persoonilood kahest keskpanga juhist. Financial Times kirjutas rubriigis Man in the News Euroopa Keskpanga presidendist Jean-Claude Trichet’st. New York Timesi pühapäevanumbris ilmus mahukas artikkel USA Föderaalreservi juhist Ben Bernankest.

Mõlemad artiklid on väga huvitavad ning finantshuvilistel tasub neid kindlasti lugeda. Võib olla on huvitav teada, et Bernanke juured asuvad Ida-Euroopas. Tema isapoolsed vanavanemad Jonas ja Pauline emigreerusid USAsse Poolast, emapoolsed vanavanemad on aga pärit Leedust.

Eesti Energia IPO edasilükkamise põhjuseks on eelseisvad valimised

See, et Eesti Energia aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) lükkub vähemalt järgmiste valimiste tagusesse aega, sai minule selgeks juba kolm nädalat tagasi, mil ma kuulsin 26. aprillil Vikerraadio saadet Reporteritund, kus rääkis ka rahandusminister Jürgen Ligi.

„Ei taha ju keegi, et aktsiaemissioon muutuks mingisuguseks valimiseelseks hüsteeriaks,“ rääkis Ligi saates. Mis on see negatiivne sõnum, millega praegune opositsioon siis valimistele läheb, väitis ta. „On ju tore öelda, et nad parseldavad meie jaamad maha. See kahjustab ka emissiooni ennast ja kahjustab rahva usaldust riigi vastu, kui midagi parseldatakse,“ lisas minister ning seepeale sai mulle sai üsna selgeks, et energeetikafirma börsileviimine lükkub vähemalt valimisteni.

Räägivad kabineti liikmed mida räägivad, aga mina usun küll, et poliitilise opositsiooni, aga ka paljude teiste gruppide (näiteks Teaduste Akadeemia) hüsteeria on peamiseks põhjuseks, miks Eesti Energia IPOt sel kevadel ei tule.

Põhjuseks miks hüsteeria langeb viljakale pinnasele, on ka see, et väga paljud (kvalifitseeritud enamus) ei saa aru, mida ettevõtte vähemusaktsiate börsileviimine sisuliselt tähendab. Nädala alguses juhtusin kuulma Kuku raadiost saadet Vanamehed Kolmandalt, milles osalesid saatejuhina Ülle Madise, (eks) poliitik Jüri Adams ja õiguskantsler Indrek Teder. Kõik kolm on väga targad inimesed. Saates räägiti ka Eesti Energia börsileminekust. Ainsana võttis sel teemal sõna Adams, aga sellest jutust jäi küll mulje, et ta ei saa absoluutselt aru, mis on börsi funktsioon. Teenekale poliitikule ei saa seda muidugi ette heita, aga üllatuslikult ei osanud mitte midagi asjakohast öelda ka Indrek Teder.

Seega tuleb nii Tallinna börsil, aga ka kogu meie finantsurgude kogukonnal selgitada, selgitada ja veelkord selgitada, mis asi on börs, mis asi on aktsiaturg, mis on vähemusaktsiad, kes on tuumikinvestor jne jne. Enne kui sellest ei saa päris hästi aru ei poliitiline eliit, teaduseliit, kultuurieliit ega teised arvamusliidrid, rahva heakskiitu Eesti Energia börsileviimiseks ei saada.

Üheks Eesti Energia IPO edasilükkamise põhjuseks tõi peaminister Andrus Ansip ebasobiva aja, mis on tingitud ebakindlusest finantsturgudel. Tõsi ta on, võib juhtuda, et praegu tõesti ei saaks energeetikafirma aktsiate eest emissiooni käigus nii head hinda, kui oleks saanud näiteks 2006. aasta lõpus või 2007. aasta esimesel poolel, ehk siis kui läksid börsile Olympic EG, Ekspress Grupp ning Arco Vara. Ilmselt on emissiooni käigus võimalik saada aktsiate eest paremat hinda ka mõne aasta pärast, mil finantsturud on selgelt ja ühemõtteliselt tõusufaasis.

Siit aga tuleb oht väikeinvestoritele. Headel aegadel peavad aktsiate eest kõrget hinda maksma kõik märkijad (välja arvatud ettevõtte töötajad, kellele kavatsetakse anda aktsiaid tasuta). Kui aga IPO korraldatakse tõusutsükli lõppfaasis, saab emitent aktsiate eest paremat hinda, aga märkijad saavad aktsiad samavõrra kehvema hinnaga.

Vaadake, mis on tänaseks juhtunud nende samade Olympicu, Ekspressi ja Arco Vara aktsiatega ning vaadake, kuidas on käitunud Eesti Telekomi ning Tallinna Vee aktsiad, mis läksid börsile eelmise tõusutsükli alguses.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning ilmselt ka ettevõte lootis, et Eesti Energia aktsiast saab rahvaaktsia, millel on mitukümmend tuhat aktsionäri. On suur oht, kui IPO korraldatakse börsitsükli harjal või selle lähedusest, saab Eesti Energia aktsiast pettunud rahva aktsia, nagu on juhtunud Tallinkiga.

IBM kavatseb hakata tarkvarafirmaks

Alles see oli kui kunagine arvutitööstuse lipulaev IBM loobus arvutite tootmisest ning keskendus teenustele ja hooldusele. Nüüd on tehnoloogiagigant võtmas uue suuna (ega see vist nii väga uus polegi) - tarkvaraarendusele. Ettevõtte tegevjuht Samuel J. Palmisano soovib, et 2015. aastal moodustab kõrge marginaaliga tarkvaratootmine poole maksueelsest kasumist võrrelduna kolmandikuga aastal 2003, kirjutab The Wall Street Journal.

Tegemist on analüütilise tarkvaraga, mis aitab näiteks jaemüüjatel jälgida müügitrende reaalajas ning valitsusasutustel saada kiiresti jälile kuritegevustele või piirkondadele, kus on suur tulekahjurisk.

„Kui me mõtleme IBMile aastal 2105, on see sama erinev tänapäevasest, kui on tänane IBM erinev 2003. aasta omast,“ rääkis 2002. aastal tegevjuhiks saanud Palmisano eile toimunud aktsionäride üldkoosolekul. „Üha suurem osa meie kasumist tuleb kõrgema marginaaliga segmentidest,“ lisas ta.

Veel lubas Palmisano, et aastaks 2015 kasvab ettevõtte kasum kaks korda 20 dollarile aktsia ning kasv saab olema eelkõige tänu agressiivsele kasvule tarkvarasegmendis ning arenevates riikides.

Spetsialiseeritud tarkvara on raskem kopeerida, see turg kasvab endiselt suure kiirusega ning on kõrge marginaaliga. IBMi maksueelse kasumi marginaal oli eelmisel aastal 18,9 protsenti võrrelduna 10,6 protsendiga 2003. aastal ning ettevõtte eesmärk on 2015. aastaks see kasvatada 20 protsendini.

Analüüsikeskuse Technology Business Research analüütiku Allan Kransi arvates on eesmärgid saavutatavad.

Ettevaatlikuks teeb muidugi IBMi käive, mis langes eelmisel aastal 7,6 protsenti 95,8 miljardi dollarini. Selle aasta kasvuks lubab Palmisani viit protsenti ning Sanford Bernsteini analüütiku Tony Sacconahi hinnangu ollakse selle prognoosiga liiga optimistlikud.

Tarkvaraturul on IBMil muidugi kõva ka konkurents Oracle’iga ning Saksamaa tarkvarakompaniiga SAP. Konkurentsis püsimiseks kavatsetakse agressiivselt ettevõtteid üle võtta. Alates 2003. aastast on IBM omandanud 57 tarkvaraettevõtet kokku umbes 13 miljardi dollari eest. Järgmise viie aasta jooksul kavatsetakse ülevõtmisteks kulutada 20 miljardit dollarit.

Teine agressiivne suund on tehnoloogia ja teenuste müük arenevates riikides eesotsas Venemaa, India, Hiina ja Brasiiliaga. Lisaks neile pole unustatud ka väiksemaid nagu Vietnam, Tšehhi Vabariik, Egiptus, Poola ja Argentiina. Aastal 2015 loodetakse saada veerand käibest arenevatest riikidest võrrelduna 19 protsendiga eelmisel aastal.

Kahekordne kasumikasvu lubadus igatahes investoritele meeldib. IBMi aktsia hind hüppas eile 4,6 protsenti 132,68 dollarile. Eelmise nädala alguses kirjutasin, et IBM maksab dividende 65 USA senti aktsia kohta kvartalis ning on suurendanud välja makstavaid dividende 15 aastat järjest.

IBMi aktsiat soovitab osta 15 analüütikut, 8 analüütikut soovitab hoida ning mitte keegi ei soovita müüa. Reutersi andmetel puudub ühel analüütikul aktsia kohta arvamus.

Euro toob kergendust 150 tuhandele perele

Arvan, et mina olin vist esimene, kes kirjasõnas avaldas avalikult arvamust, et euro kasutuselevõtt juba 2011. aasta 1. jaanuarist on üsna tõenäoline.

„Minu arvates on Eesti võimalused minna eurole juba 2011. aastal üsna head,“ kirjutasin eelmise aasta 27. oktoobril Äripäevas ilmunud artiklis „Hoiusta kroon väga pikaks ajaks" ning soovitasin hoiustada krooni võimalikult pikaks perioodiks, sest võis arvata, et peagi hakkavad ka turud üha rohkem uskuma, et euro tuleb, mistõttu hakkavad kiiresti langema ka kroonihoiuste intressid. Nii ka juhtus. Juba kuu aega hiljem olid hoiuseintressid järsult langenud ning tänaseks on suurpankades kroonihoiuste intressid eurohoiuste intressidest kõrgemad vaid marginaalselt.

Mida siis toob Eesti liitumine eurotsooniga? Nõustun paljude nendega, kes väidavad, et mingit imerohtu euro meile ei too. Minu arvates on aga eurotsooniga liitumisel kolm käegakatsutavat tulemust.

1. ja kõige tähtsam. Seoses liitumisega võetakse ära devalveerimisspekulatsioonid. Devalveerimiskirves põhjustas ebakindlust neile ligi 150 tuhandele leibkonnale, kes on võtnud eluasemelaenu, mis reeglina on sõlmitud eurodes ning devalveerimise korral oleksid laenud läinud mitmekümne protsendi võrra kõrgemaks.

2. Eesti kutsumine eurotsooni suurendab investorite usaldust Eesti suhtes ning on oodata, et välisinvestorid hakkavad Eesti vastu suuremat huvi tundma. Kui veel mõned kuud või isegi mõned nädalad tagasi võis karta, et olukord Kreekas võib meile kahjuks tulla, siis alates tänasest võib väita vastupidist. Võrreldes Kreeka ja paljude teiste lääneriikidega on meie fiskaalpoliitika väga heas seisus ning see torkab silma. Kutse eurotsooni aitab meil seda eristumist võimendada.

3. Sisuliselt võib öelda, et ülekanderahana on euro kasutusel juba üle kümne aasta ehk euro sünnist saadik. Sularahana euro kasutuselevõtmine lihtsustab nende turistide elu, kes käivad turismireisil eurotsoonis aga ka nende eurotsoonist pärit turistide elu, kes tulevad Eestisse.

Ma ei taha nõustuda nendega, kes väidavad, et eurotsooni astudes satume vihma käest räästa alla, astume uppuvale laevale või muud taolist. Muidugi on eurotsoon rahandus- ja majanduspoliitiliselt keeruline, kuid euro näol on tegemist ühega kolmest maailmavaluutast (dollari ja jeeni kõrval). Mäletate, vähem kui kaks aastat tagasi ennustati dollarile vaat et hävimist. Täna tugevneb dollar euro suhtes nii mis mühiseb. Kes mäletab, missugune oli dollari kurss kümmekond aastat tagasi? Õige vastus on 18 krooni. Ka siis ennustati eurole kadu ja hävingut.

Euro kurss jääb edaspidigi kõikuma ning ma ei välista, et kui me ei liituks eurotsooniga, näeksime aastate pärast dollari kurssi 20 krooni ja enam, nagu sajandi alguses ka ennustati. Aga sama kindel olen ma, et dollari kurss langeb millalgi ka alla 10 krooni taseme. Neid kursse me siiski ei näe, sest meil on kasutusel euro.

Parim investeering on raha paigutamine fondivalitsejatesse

Ilmselt on investeerimisfondidel õigus kui nad ütlevad, et parim viis raha paigutuseks on fondid. Aga mõttekas pole raha andmine otse fondivalitsejate kätte, hoopis mõistlikum rahapaigutuse viis oleks osta fondivalitsejate aktsiad, kirjutas investeerimisportaal MarketWatch.

Alates 1986. aasta teisest kvartalist kuni käesoleva aasta eelmise kvartali lõpuni on fondivalitsejate aktsiad olnud märkimisväärselt tulusamad peaaegu kõikidest teistest aktsiatest ning ka nende valitsetavatest fondidest.

Nii on Eaton Vance Gorupi aktsia hind kerkinud 24 aastaga peaaegu 7000 protsenti, T. Rowe Price Goup aktsia veidi alla 5000 protsendi ning Franklin Resources on kerkinud umbes 3700 protsenti.

Samade varahaldusfirmade kõige paremate fondide tootlused jäävad aga tunduvalt allapoole. Nii on Eaton Vance Worldwide Health Sciences fondi tootlus sama ajaga kasvanud umbes 1500 protsenti, Franklini Mutual Quest Fundi osaku hind kerkis peaaegu 1300 ning T. Rowe Price’i parima fondi tootlus 1200 protsenti. USA aktsiaturud (S&P 500 indeks) on selle ajaga kerkinud vaid 366,2 protsenti.

Sellel, et varahaldusfirmadel läheb paremini kui nende hallatavatel fondidel, on kaks peamist põhjust. Varahaldus on oma olemuselt väga kasumlik majandusharu ning ühtlasi viimase aja trend, mille käigus pensionivarad liiguvad ettevõtetest inimeste endi kontodele.

Enamik varahaldusfirmasid teenivad nende poolt hallatavatelt varadelt. Investeerimisfondide maht on aga kasvanud 645 miljardilt dollarilt 1986. aasta keskel 11 triljoni dollarini selle aasta veebruaris. Kui fondivalitseja haldustasu moodustab ühe protsenti varadest, siis iga miljard portfellimahu kasvu toob fondivalitsejale 10 miljonit lisatulu. Kui aga selle lisamiljardi jaoks ei palgata ei uut haldurit ega uusi analüütikuid, teeb on see 10 miljonit dollarit lisakasumit.

Edaspidi ei pruugi aga fondivalitsejate elu nii lihtne olla. Kasvanud on konkurents börsil kaubeldavate fondide poolt, mille teenustasud on aktiivselt hallatavatest fondidest väiksemad. Lisaks sellele investeerib üha enam inimesi otse aktsiaturgudele.

„Kui sa soovisid 20 aastat tagasi investeerida aktsiaturgudele ja sul polnud nii palju raha, et avada konto Merryll Lynchis, pidid ostma avatud aktsiafondi osakuid,“ rääkis MarketWachile FRB Capital Marketsi analüütik Matt Snowling. „Otseinvesteerimise taaselustumine on võtnud varasid fondidest ära,“ lisas ta.

Meil ei ole paraku eriti võimalusi varahaldusfirmade aktsiatesse investeerida, sest ühtegi neist börsil noteeritud ei ole. Üheks lähemaks võimaluseks on Rootsi varahaldusfirma East Capital Explorer, mida juhib „meie mees Havannas“ Tallinna börsi endine juht Gert Tiivas. Tõsi, ka siin pole tegemist niivõrd varahaldusfirmaga vaid börsil noteeritud East Capitali fondide fondiga.

Exploreri aktsia on Stockholmi börsil alates 2007. aasta novembrist, aga aktsia hinnal pole seni väga hästi läinud. Saja Rootsi krooniga alustanud aktsia hind oli eile 75,25 krooni.

H&M on sooja kliima suhtes külmavõitu

Nii pealkirjastas eilne The Wall Street Journal loo Rootsi moerõivaste müüjast Hennes & Mauritz (H&M).

Trendikal kompaniil on kauplused 37 riigis, aga mitte ühtegi Texases ega ka Miamis. Asi pole selles, et nendes regioonides pole odavate ja trendikate rõivaste järele nõudlust. Lihtsalt H&M ei ole päris kindel, kuidas müüa riideis seal, kus on alati soe, kinnitab mainekas majandusleht.

Maailma kolmanda moerõivaste jaemüüja (käibe järgi) strateegia on edukas piirkondades, kus aastaajad vahelduvad.

„Sellises kliimas oleme me väga edukad,“ kinnitas ajalehele H&Mi USA üksuse juht Daniel Kulle. Aga mõnedes Ühendriikide piirkondades puudub talv kas osaliselt või täielikult ning me peame endilt küsima „Kuidas toimida seal?“

Olemasolevas 1900 kaupluses üle maailma müüakse enam-vähem samasugust kaupa. Alates 2000. aastast, mil H&M avas Manhattani Viiendal avenüül esimese poe USAs, on kanda kinnitatud peamiselt põhjapoolsemates osariikides. Alles 2006. aastal, kui USAs oli juba sadakond poodi, avati esimene kauplus Los Angeleses - linnas, kus paistab pidevalt päike. Nüüd on ettevõttel USAs peaaegu 200 poodi, aga väga paljudes lõunapoolsetes linnades ja piirkondades neid ikka veel pole.

Ettevõttel puudub ka korralik e-kaubandus. Internetipoe kaudu saab H&M tooteid osta vaid osades Euroopa riikides ning pole veel öelnud, millal nende riikide nimekirja lisandub USA.

Tegeliku müüb H&M ka päikesepaistelistes piirkondades nagu Hispaania ja Lõuna-Itaalia. Ettevõttel on poed ka Lähis-Ida riikides, kuid seal toimub see frantsiisi alusel. Veerand H&Mi käibest tuleb Saksamaalt, teine veerand Rootsist, Prantsusmaalt, Suurbritanniast ning Hollandist. Ettevõttel ei ole mitte ühtegi poodi Mehhikos, Lõuna-Aasias, Lõuna-Ameerikas ega Austraalias.

Ka sel aastal plaanitakse avada USAs 20 uut kaupust, aga vaid üks neist uues kohas – Portlandis. Ajalehe sõnul ei pruugi see aga nii jääda. Ettevõtte tegevjuhi, asutaja Erling Perssoni lapselapse Karl-Johan Perssoni sõnul näeb ta USA turul suurt kasvuvõimalust.

Reutersis andmetel soovitavad H&M aktsiat osta 15 analüütikut, 10 soovitavad seda hoida ning viis analüütikut soovitab müüa. Eelmise majandusaasta eest maksab ettevõte dividende 16 Rootsi krooni aktsia kohta, mis teeb aktsia dividenditootluseks 3,5 protsenti. Paraku pidi dividendide saamiseks aktsionäride nimekirjas olema juba 4. mail. Aga ettevõte on omanikutulu väljamaksmist suurendanud pidevalt alates 1997. aastast, mis tähendab, et järgmise aasta dividendide saamiseks võib aktsiate soetamiseks olla praegu aeg sobiv.

Inflatsiooni kiirendavad ka toidukaubad

Statistikaameti reedel avaldatud tarbijahinnaindeks oli üsna ehmatav, aprillis olid jaehinnad kerkinud aastaga 2,7 ning kuuga 0,3 protsenti. Nagu poleks masu ja kümneprotsendilist tööpuudust ollagi.

Aastase inflatsiooni peasüüdlaseks on kütus, mis kergitas transpordi hindu 11,8 protsenti. Pliivaba bensiini 95 jaehind Neste automaattanklates kerkis aastaga kolmandiku võrra 13,33 kroonilt liiter eelmise aasta aprillis kuni 17,71 kroonini sel aastal.

Kui aga vaadata tarbijahinnaindeksi kuist tõusu, siis kuuga on kõige kiiremini kasvanud toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnad (hindade tõus 1,1 protsenti).

Olen umbes kolmveerand aasta jooksul jälginud üsna hoolikalt kolme toiduaine - kilepiima, keskmiselt röstitud Rootsi kohvi ning kvaliteetõlle (Saku Originaal A.Le Coqi Premium), hindade liikumist suurtes super- ja hüpermarketites. Minu hinnangul on õlle hind jäänud selle aja jooksul (alates eelmise aasta hilissuvest) enam-vähem samale tasemele või tõusnud marginaalselt. Kohvi hind on kerkinud samal ajal kuni 25, aga piima hind 50 protsenti ja enamgi.

Kui nn piima hinnasõja ajal kostus põllumeeste suust nuttu ja hala, siis praegu pole rõõmuhõiskeid küll kuulda. Tundub, et nüüd eelistatakse hoida madalat profiili. Mulle meenub 2007. aasta viimane ning 2008. aasta kolm esimest kvartalit, mil toiduainete hindade tõusuportsent oli kahekohaline (2008. aasta suvel kerkisid toidukaupade hinnad pea viiendiku võrra). Kui raadios keegi kaebas, et toidu hind tõuseb liiga kiiresti (põhjused olid globaalsed), siis kellegi põllumajanduse esindaja vastus (kahjuks ma ei mäleta, kes see oli) kõlas umbes nii, et meil on avatud turumajandus.

Seepärast suhtungi ma skeptiliselt üleskutsesse olla patrioot ning eelistada kodumaist kaupa. Tarbijad võivad ju halbadel aegadel olla patrioodid, aga headel aegadel ei ole tootjad seda mitte ning nemad tõstavad hinda nii palju kui võimalik. Ja õigesti teevad.

Ka tarbijatena peaksime mitte vaatama toote päritolu, vaid hinda ja selle vastavust kvaliteedile.

Apple võttis nutitelefonide turuosa, peamiselt Research in Motion’i (RIM) arvelt

Apple müüs selle aasta esimeses kvartalis 8,75 miljonit iPhone’i ning omab kokku 16,1 protsenti globaalsest nutitelefonide turuosast. Analüüsikeskuse IDC reedel avaldatud andmete kohaselt oli RIM ainus viiest suurest mobiilitootjast, kes eelmises kvartalis turuosa kaotas.

Turuliider on endiselt Nokia, kes müüs esimeses kvartalis 21,5 miljonit nutitelefoni, mis on 56,9 protsenti rohkem, aasta tagasi. Kuna nutifonide globaalne kasv oli 56,7 protsenti, siis Nokia turuosa jäi endiselt 39,3 protsendile.

Kanada nutitelefonide tootja RIM, mille tuntuimaks reklaaminäoks on USA president Barack Obama, on 19,4protsendilise turuosaga teisel kohal võrrelduna 20,9 protsendiga aasta tagasi. Kolmandal kohal on 16,1protsendiga Apple, kes müüs esimeses kvartalis 131,6 protsenti rohkem iPhone’i kui aasta tagasi. Eelmisel aastal oli Apple’i turuosa 10,9 protsenti.

Neljandal kohal asuva Taivani tootja HTC nutitelefonide müük kasvas 73,3 ning viiendal kohal oleva Motorola müük 91,7 protsenti. Ülejäänud tootjad müüsid selle aasta esimeses kvartalis 23,6 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Väärtusinvestori maakleril on väga igav

Väärtusinvestor Tom Russo arvab, et maakleril, kes teostab tema tehinguid, on sama igav kui Wall Streeti nõudepesumasina parandajal. Ta ootab ja ootab, aga telefon heliseb haruharva, kirjutab The Wall Street Journal.

Russo varahaldusfirma Gardner Russo & Gardner, kes haldab nelja miljardi dollari suurust investeerimisfondi, maksab kauplemistasudeks miljon dollarit aastas. Võrdlusena võiks tuua varahaldusfirma Galleon Group, mille asutaja Raj Rajaratnam arreteeriti möödunud aastal süüdistatuna insaidertehingutes, tunnistas kunagi, et maksis maaklerfirmadele 250 miljonit aastas.

„Minu maakler on ilmselt kõige üksildasem inimene Wall Streetil,“ lausus Russo majanduslehele. „Me ei ole Wall Streeti suuremad sõbrad, sest me genereerime nii vähe komisjonitasu,“ lisas ta ja tunnistas, et tasud ulatuvad miljoni dollarini vaid väga aktiivsetel aastatel.

Fondi kaks suurimat investeeringut, Warren Buffetti Berkshire Hathaway ja Nestle on soetatud vastavalt aastatel 1983 ning 1988. Russo sõnul pakuvad mõlemad investoritele atraktiivset väärtust, mistõttu ei kavatse ta neist niipea loobuda.

Berkshire aktsia hind kerkis eelmisel aastal 30, Nestle aktsia 46 protsenti. Nestle aktsia tulusus (aktsia hinnatõus pluss dividendid) on viimase 20 aasta jooksul keskmiselt 12 protsenti aastas. Veel kuulub fondi suuremate investeeringute hulka Goldman Sachs ja General Electric. Kolm suuremat investeeringut moodustavad kokku 30 protsenti portfelli kogumahust.

Väärtusinvesteerimine on investeerimisstrateegia, mille kohaselt tasub osta aktsiaid alles siis, kui neid on võimalik osta fundamentaalanalüüsi põhjal leitud väärtusest tunduvalt odavamalt.

Vääriskivid asbestimaardlas

Värskes ajakirjas Gems and Gemology kirjeldatakse demantoide Itaalia leiukohast nimega Val Malenco. Tegemist on asbestileiukohaga ning koos selle tooraine kaevandamisega saadi ka vääriskive. Praeguseks on asbesti kaevandamine lõpetatud ning ka demantoidide leiud on seal muutunud väga haruldasteks.

Demantoid on haruldane roheline granaat. Reeglina on granaadid üsna tavalised. Kui tumepunaseid almandiine müüakse ka meil lausa tänaval, siis roheline demantoid on väga kallis vääriskivi - samas hinnaklassid rubiinide, safiiride ja smaragdidega.

Demantoidid avastati 19. sajandi keskel Venemaal Uraalides.

Garmin võib taas tõusta

Mina tean vähemalt viit inimest, kes on mingil ajal investeerinud navigatsiooniseadmete tootja Garmin aktsiatesse. Ettevõtte eelmise aasta aastaraamatu andmetel on Garminil 293 aktsionäri. Kuna tegemist on Kaimani saartel registreeritud ettevõttega, siis on tegemist ilmselt kliendikontodega ning number ei peegelda tegelikku aktsionäride arvu. Kuna Garmini näol pole tegemist mingi rahvaaktsaiga, siis usun, et jaeinvestoreid on ettevõttel siiski üsna vähe, mistõttu oletan, et tuhande elaniku kohta oli Garminil kolm aasta tagasi kõige rohkem just eestlastest aktsionäre.

Kas nad ka täna alles on, selles ma kahtlen. 2007. aasta lõpus tõusis Garmini aktsia hind üle 120 dollari taseme, täna on väärtpaberi hind 33 dollarit. Kolmapäev oli investoritele taas halb, sest aktsia hind kukkus kvartalitulemuste peale 8,8 protsenti.

Navigatsiooniseadmete tootja sai kasumit 38 USA senti aktsia kohta võrrelduna analüütikute oodatud 42 sendiga ning käive kahanes 1,3 protsenti 431,1 miljoni dollarini. Analüütikud ootasid kvartalikäibeks 484,5 miljonit dollarit.

Ehkki tegemist on personaalsete navigatsiooniseadmete toomise turuliidriga, on turg muutunud ülerahvastatuks, kirjutab investeerimisleht Barron’s. Google’i Android pakub mobiiltelefonidel tasuta navigeerimist ning see on muutumas standardiks. Lisaks sellele on paljudele autodele navigatsiooniseadmed juba algselt olemas, mis tähendab, et Garmini ja TomTomi seadmeid pole vaja enam osta.

Ettevõte ise süüdistas müügi languses jaemüüjate laoseisu vähendamist ning lubas, et edaspidi jälgivad nad tähelepanelikumalt nii nõudlust kui ka laoseisu. Seepärast ei alandanud ettevõte ka aastaprognoosi.

Masinatel ütlesid närvid üles

Kreeka sündmustest tingitud närvilisus oli eile nii suur, et arvutitel ütlesid närvid üles. Nii võib iseloomustada eile õhtul toimunud dramaatilisi sündmusi Wall Streetil.

Poolteist tundi enne börsipäeva lõppu kukkus Dow Jonesi tööstuskeskmine 998,5 punkti ehk 9,5 protsenti. Tegemist on maailma tuntuima aktsiaindeksi ajaloo suurima langusega punktides. Dow komponentidest kukkus tarbekaupade tootja Procter & Gamble’i aktsia hind päevasiseselt 37 protsenti ning seda aktsiat peetakse osaliselt päevasisese krahhi üheks peasüüdlaseks.

Kaose algpõhjus on küll praegu veel teadmata, aga seda võib küll öelda, et algul müügi-, hiljem ostulaviini põhimiseks vedajateks olid nn elektroonilised kauplejad. Tegemist on arvutiprogrammidega, mis ostavad ja müüvad väärtpabereid ülitihedal sagedusel. Tänane New York Times kirjutab, et automaatne kauplemine moodustab juba 50 kuni 75 protsenti USA aktsiate igapäevasest kauplemismahust. New Yorgi börsi (NYSE) kauplemissüsteem ei suuda aga nii kiiret kauplemist hallata ning täna toimub 60 protsenti New Yorgi börsil noteeritud aktsiatega kauplemisest väljaspool NYSEt teistel elektroonilistel börsidel. Nii mitmedki kirjeldasid eile õhtul toimunut, et New Yorgi börsil lihtsalt ei olnud võimalik tehingukorraldusi täita.

Eilsed indeksite liikumised olid dramaatilised, aga veel dramaatilisemad olid paljude aktsiate hinnad. Tänane The Wall Street Journal kirjutab, et vähemalt kaheksa Standard & Poor’s 1500 indeksi koosseisu aktsia hind kukkus päevasiseselt ühele USA sendile ehk sisuliselt 100 protsenti. Nende hulka kuulusid näiteks õlletootja Boston Beer (teeb väga head õlut), mille hind kerkis päeva lõpuks tagasi 55,82 dollarile (hinnalangus 0,66 protsenti).

Kõige suuremateks kannatajateks olid need investorid, kes olid aktsiatele pannud peale nn limiitorderid. Soovitavad ju paljud investeerimisnõustajad aktsiakaotust mitte liiga suureks lasta ja aktsia hinna kindlale tasemele langedes ära müüa. Kuna aga aktsiate hinnad kerkisid eile sama kiiresti tagasi, on nn stop loss orderid kehtestanud investorid tänaseks oma aktsiatest ilma.

Näiteks nendel, kel oli Procteri aktsia stop loss order 50 dollaril, sooritati mehaaniliselt tehing, sest aktsia hind kukkus päevasiseselt 39,97 dollarile. Investorid kaotasid aktsia müügiga raha, aga aktsia hind kerkis päeva lõpuks 60,76 dollarile. Sisuliselt on tegemist kahekordse kaotusega.

Mis õpetuse võiks eilne kaos anda väikeinvestorile? Vastus on väga lihtne ja selge. Ei ole mingit mõtet paanitseda ning aktsiate hindu hinge kinni pidades igapäevaselt jälgida. Ega Procter & Gamble ei olnud eile õhtul kolmveerand kümme (meie aja järgi), mil ettevõtte aktsia hind kukkus 40 dollarile, kehvem ettevõte kui tund aega varem või tund aega hiljem, mil aktsia hind oli 60 kroonil.

Ehkki närvilisus jätkub, annab korrektsioon (ausalt öeldes mina olen oodanud seda korrektsiooni pikisilmi) võimalus julgetel taas odavamalt aktsiaid osta. Kreekas on ju veri tänavatel ka otseses mõttes. Nagu olen varemgi öelnud, tasub praeguses üsna ebakindlas majanduslikus olukorras osta korralikult dividende maksvate suurte ettevõtete aktsiad.

Telekommunikatsioonigigantide Verizon ja AT&T aktsiate dividenditootlused on vastavalt 6,6 ja 6,5 protsenti. Hispaania telekommunikatsioonifirma Telefonica, mille aktsia hind on viimaste nädalatega kukkunus üle viiendiku, dividenditootlus on 6,2 protsenti. Samas suurusjärgus on kukkunud ka Itaalia naftakompanii Eni aktsia hind. Head dividenditootlust pakub ka farmaatsiagigandi Johnson & Johnsoni, Coca-Cola Co ning USA suuruselt teise naftakompanii Chevron aktsiad (dividenditootlused jäävad vahemikku 3,3 kuni 3,6 protsenti).

Meie kõigi jaoks on üks tähtsamais asju rahulik uni. Aktsiainvestor saab ka keeruliselt aegadel rahulikult magada siis, kui ta ostab aktsiad pikemaks perioodiks, vähemalt viieks aastaks. Minu kogemus ütleb, et taolise käitumise korral ei ole garanteeritud mitte üksnes rahulik uni, vaid ka aktsiaportfelli üsna korralik tootlus.

Liigne koondamine on kahjulik

Möödunud kümnendi algul, kui ettevõtte käive oli langenud kahe aastaga 11 protsenti, koondas tööstuskonglomeraat Honeywell 31 000 ehk veerandi oma töötajatest, peatas uute toodete väljatöötamise ning tõmbas tagasi globaalse laienemise kavad, kirjutas eilne The Wall Street Journal. Toonane tegevus hävitas suure osa meie tööstuslikust baasist, tunnistas hiljuti aktsionäride koosolekul ettevõtte tegevjuht David Cote.

Seekordse majanduslanguse ajal käitub Honeywell teisiti. Ehkki ettevõtte käive kukkus eelmisel aastal 15 ja kasum 23 protsenti, kasutas ettevõte seekord sundpuhkusi, vähendas soodustusi ning piirdus vaid 6000 töötaja koondamisega, mis moodustab viis protsenti personalist. Samal ajal toodi turule 600 uut toodet.

Aprillis teatas Honeywell kolmeprotsendilisest käibe kasvust esimeses kvartalist ning käibe- ja kasumiprognoosi tõstmisest. Analüütikute ja ettevõtete käitumist uurivate teadlaste arvates pole tegemist juhusega. Nende sõnul on ettevõtete, kes majanduslanguse ajal piirduvad väiksemate ning eesmärgistatud koondamistega, tulemused majanduse taastumise ajal paremad kui nendel, kes koondavad massiivselt ning pingutavad sellega üle.

„Kui tahad jõuda õitsengule ei saa kokku kuivada“, rääkis majanduslehele Colorado Ülikooli professor Wayne Mascio. Ta uuris S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvate ettevõtete majandustulemusi viimase 18 aasta jooksul ning tuli järeldusele, et neil, kes koondasid konkurentidest rohkem, olid majandustulemused ning aktsia hinna liikumine nõrgemad veel üheksa aastat pärast majanduskriisi lõppu.

Paljud juhid kardavad ka ise, et on koondamistega liiga kaugele läinud. Duke’i Ülikool ja ajakiri CFO (Chief Financial Officer ehk finantsjuht) küsitlesid mullu detsembris 542 juhti, kellest 46 protsenti tunnistas, et kriisi ajal tehtu võib tuua kahju ettevõtte pikaajalisele kasvule. Kõige sagedamini toodud kartus oli „liiga suur töötajate koondamine“.

Ka mina olen näinud lähedalt ühe ettevõtte suuri koondamisi (arvan, et koondatute protsendi järgi on tegemist ühe suurema koondajaga riigis). Juba ammu enne seda, kui otsus puudutas ka mind, arvasin (olin seda ka tuttavatele välja öelnud), et taoline suur koondamine aitab ettevõttel ilmselt masu üle elada. Aga selles, kas ettevõte elab üle ka eesseisva tõusu, ma enam kindel ei ole. Seda eriti, kui koondamisi ja palgakärpeid tehakse rapsimisi ning ainsaks kriteeriumiks on kokkuhoiunumber.

Premia Foodsi börsidebüüt osutus vähemalt 11 aasta kehvimaks

Nagu märkimistulemuste põhjal võis arvata, jäi Premia Foodsi börsidebüüt väga kahvatuks. Vaid 12 esimest tehingut sooritati aktsia märkimishinnast (14,00 krooni) kõrgemal ning väärtpaberi hind sulgus samal tasemel ehk 14 kroonil. Ka aktsia käive oli esimese börsipäeva kohta äärmiselt tagasihoidlik - 2,8 miljonit krooni.

Tegemist on kõige nigelama börsidebüüdiga alates vähemalt 1999. aasta veebruarist, mil läks börsile Eesti Telekom. Varasemate aastate kohta mul kahjuks andmed puuduvad.

Eesti Telekomi börsidebüüt ongi alates sellest ajast jäänud kõige edukamaks. Esimesel börsipäeval, 11. veebruaril 1999 hüppas aktsia hind kauplemise esimestel minutitel 55,6 protsenti 132,21 kroonini. Sulgemishinnaks jäi mõnevõrra tagasihoidlikum 115,17 krooni, mis oli enam kui kolmandiku võrra 85-kroonisest märkimishinnast kõrgem. Ka Starmani börsidebüüt 2005. aastal oli tormiline. Esimeste kauplemisminutitega lendas aktsia hind 50 protsenti märkimishinnast kõrgemale. Aktsia sulgemishinnaks sai kauplemise esimesel päeval (28. 06. 2005) 62,27 krooni, mis tähendas investoritele 19-protsendilist tulu.

Edaspidine börsidebüütide edetabel on järgmine: Ekspress Grupp (20%), Tallinna Vesi (14,6%), Eesti Ehitus ehk nüüdne Nordecon (5,6%) ja Arco Vara (-2,4%).

Premia Foodsi nõrk IPO annab ka järjekordse argumendi Eesti Energia börsilemineku vastastele ja sellest on kahju.

Tallinna Veel aktsionäre rohkem kui oli IPOs osalejaid

Tallinna Vee aktsionäride arv on kasvanud suuremaks kui oli ettevõtte aktsiate esmaemissiooni märkijaid.

2005. aasta mais toimunud Tallinna Vee aktsiate avalikul esmaemissioonil osales 2200 investorit. Kaks aastat hiljem, 2007. aasta aprilli alguses, oli ettevõtte aktsionäride arv kahanenud 1393 kontoomanikuni.

Selle aasta veebruaris kasvas vee-ettevõtte aktsionäride arv taas üle 2000 ning 1. mai seisuga on neil rekordilised 2406 aktsionäri, selgub Väärtpaberikeskuse andmetest.

Eelmise kuu lõpus teatas Tallinna Vesi, et teeb aktsionäride koosolekule ettepaneku maksta dividende 25 krooni aktsia kohta.

Goldman Sachsi aktsia on odav

Pärast seda, kui USA väärtpaberituru järelvalveorgan (SEC) teatas, et süüdistab Goldman Sachi pettuses, on investeerimispanga aktsia kaotanud viiendiku väärtusest ning ettevõtte turuväärtus kahanenud 21 miljardit dollarit. Ehkki panga fundamentaalnäitajad on konkurentidest tunduvalt paremad, on Goldman Sachsi aktsia nendega võrreldes odav, leiab investeerimisfirma Sandler O’Neill.

Tsiviilhagist tulenev kahju elab pank üle, kriminaalsüüdistuse esitamine on ebatõenäoline ning reputatsioonirisk minimaalne, sest Goldmani kliendibaasi moodustavad peamiselt institutsionaalsed investorid. Ka on Goldman konkurentidest paremini kaitstud finantsturu reguleerimisest tingitud makromajanduslike riskide eest, leiavad investeerimisfirma analüütikud Jeff Harte ning Ted Holzman.

Suurim tsiviilhagist tulenev oht võib olla see, et Goldman peab klientidele kompenseerima kahju, mis on hinnanguliselt miljard dollarit. Analüütikute hinnangu kohaselt kahandab see Goldmani praegust raamatupidamisväärtust, mis on 111,41 dollarit aktsia, 1,2 dollari ehk 1,1 protsendi võrra.

Kriminaalsüüdistuse esitamise tõenäosus on väike. Justiitsministeerium on arvatavasti sellele mõelnud. Üleminek tsiviilhagilt kriminaalsüüditusele on investeerimisfirma arvates ebatõenäoline, sest kriminaalsüüdistuse puhul on nõuded tõestamiseks tunduvalt kõrgemad (vaja on tõestada, et Goldman ja selle töötajad sooritasid kuriteo tahtlikult).

Nagu öeldud, on reputatsioonirisk ületatav, sest institutsionaalsete klientide mure on rohkem Goldmani bilanss, mis on üks sektori üks tugevamaid (kapitali adekvaatsus on 12,4% ja likviidsuspuhver 184 miljardit dollarit, mis moodustab 18,4 protsenti panga varadest). Peale selle on Goldmani näol tegemist erandliku suurpangaga, kes on saanud loa aktsiate tagasiostmiseks (selle aasta esimeses kvartalis osteti aktsiaid tagasi 2,3 miljardi dollari eest).

Väga tugevasti jääb Goldmani aktsia hinda mõjutama nn pealkirjade risk, mis tähendab tsiviilprotsessi ja uurimist käsitlevaid uudiseid. Näiteks reedel kukkus aktsia hind 10 protsenti, sest turul liikusid kuuldused kriminaalprotsessi kohta.

Kokkuvõttes usuvad Harte ning Holzman, et arvestades kapitaliturgude võimalikku tulevast aktiivsust, Goldmani juhtpositsiooni investeerimispanganduses, aktsia hinna langust ning aktsiate tagasiostmist, pole Goldmani aktsiatest hoidumine eriti mõistlik.

Kui Tarvo kirjutas eile Warren Buffetti suurtest möödalaskudest, siis Goldmani saaga tuletas mulle meelde vanameistri üht õnnestunumat tehingut, mis toimus eelmise sajandi kuuekümnendate alguses. Nimelt esitati petukahtlus praegusele kindlustus- ja pangakaardikompaniile American Express, mille tulemusena kaotas aktsia hind üle poole oma väärtusest. Seepeale hakkas aga Buffett ettevõtte aktsiaid lausa paaniliselt kokku ostma. Tänase seisuga omab Buffetti juhitud Berkshire Hathaway 13,1 protsenti American Expressi aktsiatest.

Olympicu aktsia on jälle popp

Olympic EG oli Tallinna börsi parim aktsia aprillis ning väärtpaberi populaarsust kinnitab ka ettevõtte aktsionäride arvu jõuline kasvamine. Väärtpaberikeskuse statistikast selgub, et kasiinokompanii aktsionäride arv on esmakordselt pärast aktsiate avalikku esmaemissiooni kasvanud taas üle 4000 taseme. 1. mai seisuga oli Olympicul 4015 aktsionäri.

Olympicu IPO-l 2006. aasta oktoobris osales 4566 investorit. Ettevõtte börsidebüüt toimus sama aasta 23. oktoobril, aga juba 1. novembriks oli ettevõtte aktsionäride arv langenud alla 4000, täpsemalt 3890 kontoomanikuni. Kõige vähem (2431 aktsionäri) oli Olympicul 2007. aasta novembris.

IBM on hea dividendimaksja

Maailma üks väärtuslikumaid tehnoloogiabrände IBM (Google’i järel teine) teatas nädal aega tagasi, et suurendab dividendimäära 18,2 protsenti 65 USA sendini aktsia kohta kvartalis (varasemalt 55 sendilt). See tähendab, et ettevõte on suurendanud investoritele makstavaid dividende 15 aastat järjest, millest viimased seitse on neid suurendatud üle 10 protsendi aastas.

Lisaks korralikele dividendidele ostab ettevõte aktsiaid tagasi kaheksa miljardi dollari eest. See lisandub kahele miljardile dollarile, mille väärtuses on IBM juba aktsiaid tagasi ostnud ning nõukogu liikmed kaaluvad uue tagasiostuprogrammi väljakuulutamist oktoobris.

Investeerimisajalehe Barron´si andmetel on IBM maksnud pidevalt dividende alates 1916. aastast. Alates 2003. aastast on ettevõte suurendanud dividende üle 330 protsendi ning sellest ajast on IBM tagastanud aktsionäridele dividendide ja aktsiate tagasiostu näol kokku 80 miljardit dollarit.

Selle aasta esimese kvartali seisuga on IBMi bilansis raha 14 miljardit dollarit ning vabu kassavooge genereeris kompanii eelmises kvartalis 1,4 miljardit dollarit võrrelduna 400 miljoni dollariga aasta tagasi. Kuna tehnoloogiasektori üldine väljavaade paistab paremaks minevat ning IBM võtab teiste käest ära teenindusturgu, suurendas ettevõte selle aasta kasumiprognoosi 11,2 dollari aktsiani (varasemalt 11 dollarini). Eelmisel aastal oli IBMi kasum 10 dollarit aktsia kohta.

IBMi aktsiaga kaubeldakse 129 dollari tasemel, mis teeb dividenditootluseks kaks protsenti. Analüütikud soovitavad aktsiat kas osta või hoida. Reutersi andmetel pole IBMi aktsial ühtegi müügisoovitust. Kes soovib juba selles kvartalis dividende saada, peab kiirustama – dividendide saamiseks peab aktsionäride nimekirjas olema hiljemalt 10. mail, mis tähendab, et viimane aeg oleks aktsiaid osta homme. Välja makstakse dividendid 10. juunil.

Kolmandik Norma aktsionäridest ei võtnud Autolivi pakkumist vastu

Enam kui kolmandik Norma aktsionäridest ei võtnud Autolivi ülevõtmispakkumist vastu, selgub Väärtpaberikeskuse registrist.

Mai alguse seisuga oli autode turvaseadmete tootjal 663 aktsionäri võrrelduna 1728 aktsionäriga vahetult enne ülevõtmispakkumisest teatamist. Eesti juriidilistest isikutest kontoomanike arv kukkus 81 protsenti 42 investorini ning välismaistest juriidilistest isikutest kontoomanike arv poole võrra 14 kontoomanikuni. Eesti eraisiktest aktsionäride arv langes 62 protsenti 560 kontoomanikuni.

Vahetult enne ülevõtmispakkumise teatavaks saamist oli Normal rekordiliselt 1785 aktsionäri.

Parim aktsia nafta hinnatõusult teenimiseks on Statoil

Mainekas investeerimisajaleht Barron’s kirjutas möödunud nädalal, et Norra nafta- ja gaasikompanii Statoil on ettevõte, mis on kõige paremini eksponeeritud nafta hinna tõusule ning tänu süvaveepuurimise ekspertiisile muutub üha väärtuslikumaks. Kuna tegemist on riigile kuuluva ettevõttega, ei ähvarda teda ka lisamaksude kehtestamine, mis kerkib aeg ajalt üles USAs ja Suurbritannias, kui nafta hind kerkib liiga kõrgele ning naftakompaniid saavad rekordkasumeid.

Goldman Sachsi analüütik Michelle della Vinga, kes lisas Statoili nn eliitaktsiate nimekirja, hindab, et naftabarreli hinnatõus ühe dollari võtta suurendab Statoili kasumit aktsia kohta 1,6 protsenti samal ajal kui naftatööstuse keskmine on 1,2 protsenti. Statoil opereerib enam kui neljakümnes riigis, millest kõige suurema potentsiaaliga on Angoola ning Mehhiko lahe naftaväljad. Investeerimispanga First Securities analüütik Eirik Lauglo usub, et tänu uute naftaväljade kasutuselevõtule tuleb järgmisel aastal korralik tootmise kasv.

Statoili nõrgaks kohaks on gaas, mis annab 40 protsenti ettevõtte tuludest, aga Norra investeerimisfirma Terra Marketsi analüütiku Irmantas Vaskela usub, et gaasituru nõrkus juba peegeldub aktsia hinnas.

Analüütikud ootavad Statoililt selle aasta kasumi kasvuks 34 protsenti. Reutersi andmetel soovitab aktsiat osta 17 analüütikut, 13 soovitab hoida ning kolm soovitab aktsiat müüa.

Muidugi, nagu nafta hinna tõus mõjub väga hästi Statoili hinnale, mõjub sama dramaatiliselt nafta hinna langus, aga üldise arvamuse kohaselt on trendiks ikka hinnatõus.

Statoil kavatseb maksta dividende kuus Norra krooni aktsia kohta (dividendid makstakse välja 2. juunil), mis teeb aktsia dividenditootluseks 4,16 protsenti. Aktsionäride üldkoosolek toimub 19. mail.

Premia Foodsi aktsiate märkimine jäi kesiseks

Premia Foodsi aktsiaid märkis üle 1350 jaeinvestori, teatas ettevõte aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) tulemuste kokkuvõttena. Selle kohta, kas ja kui palju aktsiaid üle märgiti, börsiteates juttu ei ole, aga Äripäev teab väita, et aktsiad märgiti 2,1 korda üle.

Igatahes märkijate arvu poolest on see kehvim tulemus alates Eesti Telekomi aktsiate avalikust esmaemissioonist 1999. aastal.

Märkijate arvu poolest on vaieldamatult esikohal Tallinki IPO, mille aktsiaid märkis 17 114 Eesti eraisikust aktsionäri, teisel kohal on Eesti Telekom, mille aktsiaid märkis umbes 9000 investorit ja kolmandal kohal on umbes 6000 märkijaga Eesti Ekspress. 2006. aasta sügisel toimunud Olympic EG IPOl osales 4566 märkijat.

Ülejäänud eelmiste IPOde laine märkimised jäid tagasihoidlikumaks. Eesti Ehituse (nüüdne Nordecon International) aktsiaid märkis 2070, Tallinna Vee aktsiaid 2200, Starmani aktsiaid 1600 ning Arco Vara aktsiaid 1834 investorit.

Majandusministeeriumi eesmärk, et Eesti Energia aktsiate märkimisel osaleks 50 000 Eesti investorit tundub mulle veidi ulmelisena (rääkimata Deutsche Banki pakutud 100 000 IPOl osalejast). Ma ise pakuks, et juhul, kui energeetikafirma IPO ikka enne jaani tuleb, jääb osalejate arv kuhugi Eesti Telekomi ning Tallinki osalejate arvu vahele ehk suurusjärku 15 000 märkijat. Toimus ju Tallinki IPO ajal, mil majanduskasvu number läks kahekordseks ning pool aastat varem oli tänu Hansapanga ülevõtmisele Swedbanki poolt laekunud Eesti investorite kontodele kokku 4,5 miljardit krooni. Telekomi ja Norma börsilt lahkumine jättis kohalikele investoritele maha vaid kolmveerand miljardit.