kolmapäev, 12. mai 2010

Euro toob kergendust 150 tuhandele perele

Arvan, et mina olin vist esimene, kes kirjasõnas avaldas avalikult arvamust, et euro kasutuselevõtt juba 2011. aasta 1. jaanuarist on üsna tõenäoline.

„Minu arvates on Eesti võimalused minna eurole juba 2011. aastal üsna head,“ kirjutasin eelmise aasta 27. oktoobril Äripäevas ilmunud artiklis „Hoiusta kroon väga pikaks ajaks" ning soovitasin hoiustada krooni võimalikult pikaks perioodiks, sest võis arvata, et peagi hakkavad ka turud üha rohkem uskuma, et euro tuleb, mistõttu hakkavad kiiresti langema ka kroonihoiuste intressid. Nii ka juhtus. Juba kuu aega hiljem olid hoiuseintressid järsult langenud ning tänaseks on suurpankades kroonihoiuste intressid eurohoiuste intressidest kõrgemad vaid marginaalselt.

Mida siis toob Eesti liitumine eurotsooniga? Nõustun paljude nendega, kes väidavad, et mingit imerohtu euro meile ei too. Minu arvates on aga eurotsooniga liitumisel kolm käegakatsutavat tulemust.

1. ja kõige tähtsam. Seoses liitumisega võetakse ära devalveerimisspekulatsioonid. Devalveerimiskirves põhjustas ebakindlust neile ligi 150 tuhandele leibkonnale, kes on võtnud eluasemelaenu, mis reeglina on sõlmitud eurodes ning devalveerimise korral oleksid laenud läinud mitmekümne protsendi võrra kõrgemaks.

2. Eesti kutsumine eurotsooni suurendab investorite usaldust Eesti suhtes ning on oodata, et välisinvestorid hakkavad Eesti vastu suuremat huvi tundma. Kui veel mõned kuud või isegi mõned nädalad tagasi võis karta, et olukord Kreekas võib meile kahjuks tulla, siis alates tänasest võib väita vastupidist. Võrreldes Kreeka ja paljude teiste lääneriikidega on meie fiskaalpoliitika väga heas seisus ning see torkab silma. Kutse eurotsooni aitab meil seda eristumist võimendada.

3. Sisuliselt võib öelda, et ülekanderahana on euro kasutusel juba üle kümne aasta ehk euro sünnist saadik. Sularahana euro kasutuselevõtmine lihtsustab nende turistide elu, kes käivad turismireisil eurotsoonis aga ka nende eurotsoonist pärit turistide elu, kes tulevad Eestisse.

Ma ei taha nõustuda nendega, kes väidavad, et eurotsooni astudes satume vihma käest räästa alla, astume uppuvale laevale või muud taolist. Muidugi on eurotsoon rahandus- ja majanduspoliitiliselt keeruline, kuid euro näol on tegemist ühega kolmest maailmavaluutast (dollari ja jeeni kõrval). Mäletate, vähem kui kaks aastat tagasi ennustati dollarile vaat et hävimist. Täna tugevneb dollar euro suhtes nii mis mühiseb. Kes mäletab, missugune oli dollari kurss kümmekond aastat tagasi? Õige vastus on 18 krooni. Ka siis ennustati eurole kadu ja hävingut.

Euro kurss jääb edaspidigi kõikuma ning ma ei välista, et kui me ei liituks eurotsooniga, näeksime aastate pärast dollari kurssi 20 krooni ja enam, nagu sajandi alguses ka ennustati. Aga sama kindel olen ma, et dollari kurss langeb millalgi ka alla 10 krooni taseme. Neid kursse me siiski ei näe, sest meil on kasutusel euro.

Kommentaare ei ole: