Baltika on väikeinvestorivaenulik ettevõte

Ehkki väikeinvestorid armastavad Baltikat, mida näitab ettevõtte aktsionäride arvu pidev kasv, vastab Baltika väikeinvestoritele järjest suureneva ebasõbralikkusega. Mulle tundub, et tänase seisuga on tegemist väikeinvestorite suhtes kõige vaenulikuma ettevõttega Tallinna börsil.

Need, kes ostsid Baltika aktsiaid viis aastat tagasi, olid esialgu ilmselt üsna õnnelikud. Kahekümne krooni eest soetatud väärtpaber kerkis aasta lõpuks kolm korda ning vähem kui kahe aastaga seitse korda. Täna maksab Baltika aktsia aga poole vähem kui viis aastat tagasi. Kui Tallinna börs kerkis 2009. aastal 32 protsenti ning on sel aastal tõusnud samapalju, siis Baltika aktsia hind kukkus eelmisel aastal 37 protsenti ning on sel aastal kaotanud veel 11 protsenti oma väärtusest.

Võib ju öelda, et turg ei pruugi alati käituda mõistusepäraselt ja turu keerdkäikude vastu on väikeinvestorid võimetud. Aga lisaks turule on Baltika väikeaktsionäride osalust vähendanud ka ettevõte ise.

Investor, kellel oli 2005. aasta alguses 100 000 Baltika aktsiat (aktsiate arv on korrigeeritud 2007. aastal toimunud fondiemissiooni arvestades), omas toona 0,6 protsenti ettevõtte aktsiatest. Tänaseks on tema osalus taandunud 0,4 protsendile (eelisaktsiaid arvesse võttes) ning pärast eelolevat 8,85 miljoni aktsia suurust emissiooni kahaneb see 0,3 protsendini, mis tähendab, et tema osalus on kahanenud poole võrra.

Asi on selles et, lisaks eelmisel aastal emiteeritud eelisaktsiatele, mille omanikud saavad vaatamata ettevõtte hiigelkahjumile dividende üks kroon aktsia kohta, on Baltika peaaegu kümne aasta jooksul emiteerinud oma juhtidele, kes on samal ajal ka suuromanikud, soodsa hinnaga vahetusvõlakirju, mida sai konverteerida hiljem lihtaktsiateks. Vahetusvõlakirjade konverteerimisega lihtaktsiateks on suurendatud Baltika aktsiate arvu 2,1 miljoni võrra ehk 13 protsenti.

Aga see pole veel kõik. Ka eelmisel aastal otsustas aktsionäride üldkoosolek lubada ettevõttel emiteerida 1,85 miljonit vahetusvõlakirja. Juhid said märkida võlakirju hinnaga 10 senti tükk, mis moodustas ühe protsendi Baltika aktsia tollasest turuhinnast. Kahe aasta pärast on juhtidel võimalik vahetada võlakirjad aktsiate vastu hinnaga 12 krooni tükk.

Aktsionärid võiksid pöörata tähelepanu ka asjaolule, et võlakirju ostes ei riskeerinud Baltika juhid mitte millegagi, sest juhul, kui aktsia hind ei ole suutnud tõusta üle 12 krooni taseme, on Baltika juhtkonnal õigus võlakirjade eest makstud summa tagasi nõuda.

Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel on märgitud emissioonist vaid 277 500 võlakirja ehk 15 protsenti emissioonist. Jaanuaris kinnitas Baltika juht Meelis Milder, et emissioon on märgitud täies ulatuses. „Traditsiooniliselt esitame avalduse nende kandmiseks omanike väärtpaberikontodele nendega lubatud kauplemise alustamise tähtajale lähemal , mis on 1.juuli 2012,“ selgitas ta.

Seega, kui Baltika töötajad konverteerivad kahe aasta pärast 1,85 miljonit vahetusvõlakirja aktsiateks ning ettevõte pole vahepeal uut aktsiaemissiooni korraldanud, lahjeneb väikeinvestori osalus Baltikas veel kuue protsendi võrra.

Mida tähendab väikeinvestori osaluse kahanemine viie aasta jooksul enam kui poole võrra? 2005. aasta tulemuste eest maksis Baltika aktsionäridele 12 miljonit krooni ehk 0,67 krooni aktsia kohta. Juhul, kui Baltika otsustaks maksta ka 2012. aasta eest dividende 12 miljonit krooni, teeks see dividendiks aktsia kohta vaid 36 senti.

Midagi taolist pole väikeinvestoritele teinud vist küll ükski täna Tallinna börsil noteeritud ettevõte.