Eesti Energia IPO edasilükkamise põhjuseks on eelseisvad valimised

See, et Eesti Energia aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) lükkub vähemalt järgmiste valimiste tagusesse aega, sai minule selgeks juba kolm nädalat tagasi, mil ma kuulsin 26. aprillil Vikerraadio saadet Reporteritund, kus rääkis ka rahandusminister Jürgen Ligi.

„Ei taha ju keegi, et aktsiaemissioon muutuks mingisuguseks valimiseelseks hüsteeriaks,“ rääkis Ligi saates. Mis on see negatiivne sõnum, millega praegune opositsioon siis valimistele läheb, väitis ta. „On ju tore öelda, et nad parseldavad meie jaamad maha. See kahjustab ka emissiooni ennast ja kahjustab rahva usaldust riigi vastu, kui midagi parseldatakse,“ lisas minister ning seepeale sai mulle sai üsna selgeks, et energeetikafirma börsileviimine lükkub vähemalt valimisteni.

Räägivad kabineti liikmed mida räägivad, aga mina usun küll, et poliitilise opositsiooni, aga ka paljude teiste gruppide (näiteks Teaduste Akadeemia) hüsteeria on peamiseks põhjuseks, miks Eesti Energia IPOt sel kevadel ei tule.

Põhjuseks miks hüsteeria langeb viljakale pinnasele, on ka see, et väga paljud (kvalifitseeritud enamus) ei saa aru, mida ettevõtte vähemusaktsiate börsileviimine sisuliselt tähendab. Nädala alguses juhtusin kuulma Kuku raadiost saadet Vanamehed Kolmandalt, milles osalesid saatejuhina Ülle Madise, (eks) poliitik Jüri Adams ja õiguskantsler Indrek Teder. Kõik kolm on väga targad inimesed. Saates räägiti ka Eesti Energia börsileminekust. Ainsana võttis sel teemal sõna Adams, aga sellest jutust jäi küll mulje, et ta ei saa absoluutselt aru, mis on börsi funktsioon. Teenekale poliitikule ei saa seda muidugi ette heita, aga üllatuslikult ei osanud mitte midagi asjakohast öelda ka Indrek Teder.

Seega tuleb nii Tallinna börsil, aga ka kogu meie finantsurgude kogukonnal selgitada, selgitada ja veelkord selgitada, mis asi on börs, mis asi on aktsiaturg, mis on vähemusaktsiad, kes on tuumikinvestor jne jne. Enne kui sellest ei saa päris hästi aru ei poliitiline eliit, teaduseliit, kultuurieliit ega teised arvamusliidrid, rahva heakskiitu Eesti Energia börsileviimiseks ei saada.

Üheks Eesti Energia IPO edasilükkamise põhjuseks tõi peaminister Andrus Ansip ebasobiva aja, mis on tingitud ebakindlusest finantsturgudel. Tõsi ta on, võib juhtuda, et praegu tõesti ei saaks energeetikafirma aktsiate eest emissiooni käigus nii head hinda, kui oleks saanud näiteks 2006. aasta lõpus või 2007. aasta esimesel poolel, ehk siis kui läksid börsile Olympic EG, Ekspress Grupp ning Arco Vara. Ilmselt on emissiooni käigus võimalik saada aktsiate eest paremat hinda ka mõne aasta pärast, mil finantsturud on selgelt ja ühemõtteliselt tõusufaasis.

Siit aga tuleb oht väikeinvestoritele. Headel aegadel peavad aktsiate eest kõrget hinda maksma kõik märkijad (välja arvatud ettevõtte töötajad, kellele kavatsetakse anda aktsiaid tasuta). Kui aga IPO korraldatakse tõusutsükli lõppfaasis, saab emitent aktsiate eest paremat hinda, aga märkijad saavad aktsiad samavõrra kehvema hinnaga.

Vaadake, mis on tänaseks juhtunud nende samade Olympicu, Ekspressi ja Arco Vara aktsiatega ning vaadake, kuidas on käitunud Eesti Telekomi ning Tallinna Vee aktsiad, mis läksid börsile eelmise tõusutsükli alguses.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning ilmselt ka ettevõte lootis, et Eesti Energia aktsiast saab rahvaaktsia, millel on mitukümmend tuhat aktsionäri. On suur oht, kui IPO korraldatakse börsitsükli harjal või selle lähedusest, saab Eesti Energia aktsiast pettunud rahva aktsia, nagu on juhtunud Tallinkiga.