Masinatel ütlesid närvid üles

Kreeka sündmustest tingitud närvilisus oli eile nii suur, et arvutitel ütlesid närvid üles. Nii võib iseloomustada eile õhtul toimunud dramaatilisi sündmusi Wall Streetil.

Poolteist tundi enne börsipäeva lõppu kukkus Dow Jonesi tööstuskeskmine 998,5 punkti ehk 9,5 protsenti. Tegemist on maailma tuntuima aktsiaindeksi ajaloo suurima langusega punktides. Dow komponentidest kukkus tarbekaupade tootja Procter & Gamble’i aktsia hind päevasiseselt 37 protsenti ning seda aktsiat peetakse osaliselt päevasisese krahhi üheks peasüüdlaseks.

Kaose algpõhjus on küll praegu veel teadmata, aga seda võib küll öelda, et algul müügi-, hiljem ostulaviini põhimiseks vedajateks olid nn elektroonilised kauplejad. Tegemist on arvutiprogrammidega, mis ostavad ja müüvad väärtpabereid ülitihedal sagedusel. Tänane New York Times kirjutab, et automaatne kauplemine moodustab juba 50 kuni 75 protsenti USA aktsiate igapäevasest kauplemismahust. New Yorgi börsi (NYSE) kauplemissüsteem ei suuda aga nii kiiret kauplemist hallata ning täna toimub 60 protsenti New Yorgi börsil noteeritud aktsiatega kauplemisest väljaspool NYSEt teistel elektroonilistel börsidel. Nii mitmedki kirjeldasid eile õhtul toimunut, et New Yorgi börsil lihtsalt ei olnud võimalik tehingukorraldusi täita.

Eilsed indeksite liikumised olid dramaatilised, aga veel dramaatilisemad olid paljude aktsiate hinnad. Tänane The Wall Street Journal kirjutab, et vähemalt kaheksa Standard & Poor’s 1500 indeksi koosseisu aktsia hind kukkus päevasiseselt ühele USA sendile ehk sisuliselt 100 protsenti. Nende hulka kuulusid näiteks õlletootja Boston Beer (teeb väga head õlut), mille hind kerkis päeva lõpuks tagasi 55,82 dollarile (hinnalangus 0,66 protsenti).

Kõige suuremateks kannatajateks olid need investorid, kes olid aktsiatele pannud peale nn limiitorderid. Soovitavad ju paljud investeerimisnõustajad aktsiakaotust mitte liiga suureks lasta ja aktsia hinna kindlale tasemele langedes ära müüa. Kuna aga aktsiate hinnad kerkisid eile sama kiiresti tagasi, on nn stop loss orderid kehtestanud investorid tänaseks oma aktsiatest ilma.

Näiteks nendel, kel oli Procteri aktsia stop loss order 50 dollaril, sooritati mehaaniliselt tehing, sest aktsia hind kukkus päevasiseselt 39,97 dollarile. Investorid kaotasid aktsia müügiga raha, aga aktsia hind kerkis päeva lõpuks 60,76 dollarile. Sisuliselt on tegemist kahekordse kaotusega.

Mis õpetuse võiks eilne kaos anda väikeinvestorile? Vastus on väga lihtne ja selge. Ei ole mingit mõtet paanitseda ning aktsiate hindu hinge kinni pidades igapäevaselt jälgida. Ega Procter & Gamble ei olnud eile õhtul kolmveerand kümme (meie aja järgi), mil ettevõtte aktsia hind kukkus 40 dollarile, kehvem ettevõte kui tund aega varem või tund aega hiljem, mil aktsia hind oli 60 kroonil.

Ehkki närvilisus jätkub, annab korrektsioon (ausalt öeldes mina olen oodanud seda korrektsiooni pikisilmi) võimalus julgetel taas odavamalt aktsiaid osta. Kreekas on ju veri tänavatel ka otseses mõttes. Nagu olen varemgi öelnud, tasub praeguses üsna ebakindlas majanduslikus olukorras osta korralikult dividende maksvate suurte ettevõtete aktsiad.

Telekommunikatsioonigigantide Verizon ja AT&T aktsiate dividenditootlused on vastavalt 6,6 ja 6,5 protsenti. Hispaania telekommunikatsioonifirma Telefonica, mille aktsia hind on viimaste nädalatega kukkunus üle viiendiku, dividenditootlus on 6,2 protsenti. Samas suurusjärgus on kukkunud ka Itaalia naftakompanii Eni aktsia hind. Head dividenditootlust pakub ka farmaatsiagigandi Johnson & Johnsoni, Coca-Cola Co ning USA suuruselt teise naftakompanii Chevron aktsiad (dividenditootlused jäävad vahemikku 3,3 kuni 3,6 protsenti).

Meie kõigi jaoks on üks tähtsamais asju rahulik uni. Aktsiainvestor saab ka keeruliselt aegadel rahulikult magada siis, kui ta ostab aktsiad pikemaks perioodiks, vähemalt viieks aastaks. Minu kogemus ütleb, et taolise käitumise korral ei ole garanteeritud mitte üksnes rahulik uni, vaid ka aktsiaportfelli üsna korralik tootlus.