LHV Pank teatas täna, et langetas üheksakuuliste ja pikemate kroonihoiuste intressi eurointresside tasemele (õigemini eurohoiuste oma veidi tõsteti), mis tähendab, et LHV on euro tulekus alates järgmise aasta 1. jaanuarist enam vähem kindel.
Kroonihoiuste intressid hakkasid järsult langema eelmise aasta sügisest alates sellest ajast kui hakkasid tulema esimesed märgid selle kohta, et Eesti on võimeline Maastrichti kriteeriume täitma.
Usun, et lähima kuu-paari jooksul muutuvad mõlema valuuta (euro ja kroon) intressid võrdseks. Lõplik otsus meie eurokõlbulikkuse suhtes peaks minu teada saabuma 6. juulil.
Siinkohal oleks ehk paslik viidata ka minu 27. oktoobril ilmunud ÄP investeerimisrubriigis ilmunud artiklit Hoiusta kroon väga pikaks ajaks.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=1ee4d74a-58b1-46c7-9ced-60ecac144787
kolmapäev, 17. veebruar 2010
reede, 12. veebruar 2010
eBay juht käis 2005. aastal Tallinnas Skype’i kaemas
eBay juht Meg Whitman käis 2005. aasta detsembris Tallinnas äsjaostetud internetitelefonifirmat Skype’i kaemas ning asutajate Niklas Zennströmi ning Janus Friisiga kohtumas.
Paraku magasid Skype’i tehinguga multimiljonärideks või isegi miljardärideks saanud Zennstrom ja Friis Londonis sisse ja ei jõudnud õigeaegselt lennukile. Nii pidid Californiast saabunud Whitman koos oma meeskonnaga mitmeid tunde ootama, enne kui kaks Skype’i asutajat lõpuks Londonist saabusid, kirjutab ajakiri Bloomberg Markets.
Pikk ja põhjalik artikkel on pühendatud Skype’i asutajatele ning nende võimalikule rollile ettevõtte tulevikus. Kahel asutajal on erakätesse läinud Skype’i aktsiatest 14 protsenti ning kaks nõukogu liikme kohta. Tegemist on ilmselt suurima potentsiaaliga nn Web 2.0 ettevõtetest (Facebook, Twitter jne).
Ajakiri on aga kahtlev Zennströmi ja Friisi võimes koostööd teha. eBays olid nad igatahes isepäised mässajad, kes kehtestasid ise reeglid ja ei allunud suurfirma tavadele.
Paraku magasid Skype’i tehinguga multimiljonärideks või isegi miljardärideks saanud Zennstrom ja Friis Londonis sisse ja ei jõudnud õigeaegselt lennukile. Nii pidid Californiast saabunud Whitman koos oma meeskonnaga mitmeid tunde ootama, enne kui kaks Skype’i asutajat lõpuks Londonist saabusid, kirjutab ajakiri Bloomberg Markets.
Pikk ja põhjalik artikkel on pühendatud Skype’i asutajatele ning nende võimalikule rollile ettevõtte tulevikus. Kahel asutajal on erakätesse läinud Skype’i aktsiatest 14 protsenti ning kaks nõukogu liikme kohta. Tegemist on ilmselt suurima potentsiaaliga nn Web 2.0 ettevõtetest (Facebook, Twitter jne).
Ajakiri on aga kahtlev Zennströmi ja Friisi võimes koostööd teha. eBays olid nad igatahes isepäised mässajad, kes kehtestasid ise reeglid ja ei allunud suurfirma tavadele.
esmaspäev, 17. august 2009
Kui palju on väärt Indrek Neivelti arvamus
Nädalavahetusel avaldas arvamust endise Hansapanga endine juht Indrek Neivelt, et olukorras, kus majandus kukub 15-16%, euro poole jooksmine riskantne ettevõtmine. Arvamus muutus kiiresti väga loetavaks ning aktiivselt kommenteeritavateks pea kõikides
info- ja uudisteportaalides. Tegemist on mehega, kel on endiselt autoriteeti.
Ei tahaks praegu euro kasutuselevõtu kiiruse ja hinna üle diskuteerima hakata, mind on juba mitu aastat vaevanud mõte, kui palju Indrek Neivelti arvamus ka täna väärt on.
Neivelt tõusis väga autoriteetseks arvamusliidriks koos Hansapanga tõusuga Baltimaade suurimaks pangaks ja ilmselt üheks edukaimaks ettevõtteks regioonis. Pärast seda, kui ta oli pangajuhi kohalt lahkuma sunnitud, pole tal ju n.ö. tõsist ametikohta olnudki. Pole ju St Petersburgi panga nõukogu esimehe koht ju väga tõsiseltvõetav. Sisuliselt on Neivelt olnud töötu pea neli ja pool aastat.
Kui tahad olla jätkuvalt tipparvaja, pead olema ka tipptegija. See on nagu tippsport, kus tippvormis olekuks pead pidevalt võistlustel osalema. Kui tahad olla autoriteetne ettevõtja, pead juhtima tippettevõttet, kus tunnetad teravat konkurentsi. Mulle tundub, et Neivelti ettevõtted kipuvad spordi analoogi kasutades külatasemel olevat.
Näiteks Nokia endine juht Jorma Ollila ei ole samuti enam aktiivselt tegev, aga tema on eelmise aasta maailma suurima ettevõtte Royal Dutch Shell ja Nokia nõukogu esimees, millele lisandub terve rida muid ühiskondlikke ettevõtmisi. Isegi kaks maailma tippettevõtte nõukogu esimehe kohta ei ole tema jaoks täis töökoht.
Neivelti vormi allakäiku näitab päris hästi ka Arengufondi nõukogu juhi koht, kus ta vist eriti hakkama ei saanud. Rahul ei ole selle asutusega ei ajakirjandus ega ka ettevõtjad (vähmalt need, kellega mina olen rääkinud ja kellel võiks selle asutusega pistmist olla).
Siit minu soovitus Neiveltile: kiiresti korralik töökoht leida. Vastasel kohal ei võeta teda enam tõsiselt.
info- ja uudisteportaalides. Tegemist on mehega, kel on endiselt autoriteeti.
Ei tahaks praegu euro kasutuselevõtu kiiruse ja hinna üle diskuteerima hakata, mind on juba mitu aastat vaevanud mõte, kui palju Indrek Neivelti arvamus ka täna väärt on.
Neivelt tõusis väga autoriteetseks arvamusliidriks koos Hansapanga tõusuga Baltimaade suurimaks pangaks ja ilmselt üheks edukaimaks ettevõtteks regioonis. Pärast seda, kui ta oli pangajuhi kohalt lahkuma sunnitud, pole tal ju n.ö. tõsist ametikohta olnudki. Pole ju St Petersburgi panga nõukogu esimehe koht ju väga tõsiseltvõetav. Sisuliselt on Neivelt olnud töötu pea neli ja pool aastat.
Kui tahad olla jätkuvalt tipparvaja, pead olema ka tipptegija. See on nagu tippsport, kus tippvormis olekuks pead pidevalt võistlustel osalema. Kui tahad olla autoriteetne ettevõtja, pead juhtima tippettevõttet, kus tunnetad teravat konkurentsi. Mulle tundub, et Neivelti ettevõtted kipuvad spordi analoogi kasutades külatasemel olevat.
Näiteks Nokia endine juht Jorma Ollila ei ole samuti enam aktiivselt tegev, aga tema on eelmise aasta maailma suurima ettevõtte Royal Dutch Shell ja Nokia nõukogu esimees, millele lisandub terve rida muid ühiskondlikke ettevõtmisi. Isegi kaks maailma tippettevõtte nõukogu esimehe kohta ei ole tema jaoks täis töökoht.
Neivelti vormi allakäiku näitab päris hästi ka Arengufondi nõukogu juhi koht, kus ta vist eriti hakkama ei saanud. Rahul ei ole selle asutusega ei ajakirjandus ega ka ettevõtjad (vähmalt need, kellega mina olen rääkinud ja kellel võiks selle asutusega pistmist olla).
Siit minu soovitus Neiveltile: kiiresti korralik töökoht leida. Vastasel kohal ei võeta teda enam tõsiselt.
kolmapäev, 5. august 2009
Balti riigid Financial Timesis
Ei ole just sagedane nähtus, kus majanduslehes Financial Times ilmub kahel järjestikusel päeval kolumn Balti riikide kohta. Sel nädalal see just juhtus.
Eile ilmunud Gideon Rachmani kolumn "Euroopa valmistub Balti pauguks" http://www.ft.com/cms/s/0/b497f5b6-8060-11de-bf04-00144feabdc0.html sai meie meedias laia kajastuse. Täielikult jäi aga tähelepanuta päev varem FT fonditööstuse (nii nad seda nimetavad) lisalehe FTfm ilmud John Dizardi kolumn "Kas Balti valuutad jäävad seotuks euroga (Will the Baltic states keep the euro peg?) http://www.ft.com/cms/s/0/6116717c-7f4f-11de-85dc-00144feabdc0.html.
Mul oli au ja õnn viimase kolumni autoriga (USAs asuva kolumnisti John Dizardiga) artikli ettevalmistamisel pikalt vestelda. Pea tunni kestnud telefonikõne jättis mulje, et tema esialgne kolumni idee oli soovitada Balti riikide valuutadel eurost lahti siduda. Ta millegipärast arvas, et krooni kursist vabaks laskmine on teatud elanikkonna hulgas (äriringkkonnad, noored ja maailmas rohkem ringi liikuvad inimesed) populaarne. Ainult, et valitsus ei soovi seda millegipärast teha.
Aga võib olla ei oli kolumn ka alguses planeeritud selline nagu lõpuks tuli, sest telefonivetluse lõpus lausus ta siiski, et kui ta oleks Eesti peaminister, laseks ta krooni kursi vabaks.
Ja kui ma lõpuks laususin, et huvitaval kombel soovitavad välismaa analüütikud krooni devalveerida või kursi vabaks lasta, siis kohalikud analüütikud seda ei soovita, avaldas ta imestust, sest kõik on nad õppinud ühtedes ja samades ülikoolides.
Siit sain ma veel kord kinnitust oma vanale hüpoteesile, et mitte ainult investorid ei liigu karja kaupa, vaid seda teevad ka analüütikud.
Eile ilmunud Gideon Rachmani kolumn "Euroopa valmistub Balti pauguks" http://www.ft.com/cms/s/0/b497f5b6-8060-11de-bf04-00144feabdc0.html sai meie meedias laia kajastuse. Täielikult jäi aga tähelepanuta päev varem FT fonditööstuse (nii nad seda nimetavad) lisalehe FTfm ilmud John Dizardi kolumn "Kas Balti valuutad jäävad seotuks euroga (Will the Baltic states keep the euro peg?) http://www.ft.com/cms/s/0/6116717c-7f4f-11de-85dc-00144feabdc0.html.
Mul oli au ja õnn viimase kolumni autoriga (USAs asuva kolumnisti John Dizardiga) artikli ettevalmistamisel pikalt vestelda. Pea tunni kestnud telefonikõne jättis mulje, et tema esialgne kolumni idee oli soovitada Balti riikide valuutadel eurost lahti siduda. Ta millegipärast arvas, et krooni kursist vabaks laskmine on teatud elanikkonna hulgas (äriringkkonnad, noored ja maailmas rohkem ringi liikuvad inimesed) populaarne. Ainult, et valitsus ei soovi seda millegipärast teha.
Aga võib olla ei oli kolumn ka alguses planeeritud selline nagu lõpuks tuli, sest telefonivetluse lõpus lausus ta siiski, et kui ta oleks Eesti peaminister, laseks ta krooni kursi vabaks.
Ja kui ma lõpuks laususin, et huvitaval kombel soovitavad välismaa analüütikud krooni devalveerida või kursi vabaks lasta, siis kohalikud analüütikud seda ei soovita, avaldas ta imestust, sest kõik on nad õppinud ühtedes ja samades ülikoolides.
Siit sain ma veel kord kinnitust oma vanale hüpoteesile, et mitte ainult investorid ei liigu karja kaupa, vaid seda teevad ka analüütikud.
esmaspäev, 3. august 2009
Olympicu aktsiast saigi kasiino
Täna teatas Olympic, et sesoses Ukraina tütarettevõtete likvideerimisega, sai ettevõte sealt 210,5 miljonit krooni kahjumit. Eks homme seisab OEG aktsial ees taas suur väljamüük.
Olympicu aktsia veidi vähem kui kolm aastat kestnud ajalugu vaadates tuleb tõdeda, et tollases IPO-eelses kolumnis suutsin olla lausa prohvet. "Olympicu aktsiast saab kasiino," oli 23. oktoobril ehk ettevõtte esimesel kauplemispäeval ilmunud koluimni pealkirja.
Üks lõik sellest loost:
"Mäletate, kui kevadel otsustas Tallinna linnapea Jüri Ratas äkki, et kasiinode vilkuvad tuled peavad kaduma, ja peagi nad ka kadusid? Ma arvan, et Eesti ja isegi Tallinn on piisavalt õigusriik, et kasiinondust reguleerivaid akte iga ametniku suva kohaselt väga lihtsalt vastu võtta ei saaks. Aga kui taolised üleöö tekkinud määrused on võimalikud tänases Eestis, mida võib siis oodata Olympicu jaoks perspektiivsetel Ukraina ning Valgevene turgudel? "
Kes ikka koera saba kergitab, kui ise seda ei tee.
Lugu ise on siin:
http://www.aripaev.ee/3382/rt_komm_338203.html
Olympicu aktsia veidi vähem kui kolm aastat kestnud ajalugu vaadates tuleb tõdeda, et tollases IPO-eelses kolumnis suutsin olla lausa prohvet. "Olympicu aktsiast saab kasiino," oli 23. oktoobril ehk ettevõtte esimesel kauplemispäeval ilmunud koluimni pealkirja.
Üks lõik sellest loost:
"Mäletate, kui kevadel otsustas Tallinna linnapea Jüri Ratas äkki, et kasiinode vilkuvad tuled peavad kaduma, ja peagi nad ka kadusid? Ma arvan, et Eesti ja isegi Tallinn on piisavalt õigusriik, et kasiinondust reguleerivaid akte iga ametniku suva kohaselt väga lihtsalt vastu võtta ei saaks. Aga kui taolised üleöö tekkinud määrused on võimalikud tänases Eestis, mida võib siis oodata Olympicu jaoks perspektiivsetel Ukraina ning Valgevene turgudel? "
Kes ikka koera saba kergitab, kui ise seda ei tee.
Lugu ise on siin:
http://www.aripaev.ee/3382/rt_komm_338203.html
reede, 31. juuli 2009
Viieprotsendilisest majanduskasvust on vähe
Minu eilsele kommentaarile Tallinna börsilanguse lõppemise kohta lisas omapoolse märkuse Rootsi päritolu investor Stefan Andersson, et tema ootab 2010. aasta majanduskasvuks 5 protsenti. Põhjenduseks toob ta finantskriisijärgse põrke.
Ma olen põhimõtteliselt Stefaniga nõus, et pärast sügavat langust võib mingi põrge tulla, aga ma ei usu, et see majanduskasv saab olema jätkusuutlik. Selleks, et järgmise kümne aasta keskmine majandukasv oleks keskmiselt 7 protsenti (nagu arvas üks teine kommentaator) peaks olema mingi katalüsaator. Praegu ma sellist katalüsaatorit ei näe (Euroopa Liidu miljarditest jääb väheks ja selle kasutamine on on ilmselt ebaefektiivne).
Muidugi võib juhtuda, et mingi ettevõte hakkab nagu Skype tähena särama ning seetõttu hakkab tulema uusi investeeringuid ehk teisisõnu leiame oma Nokia. Kuna Eesti majandus on väike ja keskkond endiselt atraktiivne, on see võimalus täiesti olemas, aga siiski vähetõenäoline.
Täna küsiti mult, kas usun V-kujuline majanduskasvu taastumisse. Eestis usun ma pigem L-kujulisse taastumisse ja see kestab ilmselt vähemalt 10-15 aastat. Majanduskasv saab olema alla viie protsendi, aga sellest on aktsiaturult korralikuks tõusuks ilmselt liiga vähe.
Ma olen põhimõtteliselt Stefaniga nõus, et pärast sügavat langust võib mingi põrge tulla, aga ma ei usu, et see majanduskasv saab olema jätkusuutlik. Selleks, et järgmise kümne aasta keskmine majandukasv oleks keskmiselt 7 protsenti (nagu arvas üks teine kommentaator) peaks olema mingi katalüsaator. Praegu ma sellist katalüsaatorit ei näe (Euroopa Liidu miljarditest jääb väheks ja selle kasutamine on on ilmselt ebaefektiivne).
Muidugi võib juhtuda, et mingi ettevõte hakkab nagu Skype tähena särama ning seetõttu hakkab tulema uusi investeeringuid ehk teisisõnu leiame oma Nokia. Kuna Eesti majandus on väike ja keskkond endiselt atraktiivne, on see võimalus täiesti olemas, aga siiski vähetõenäoline.
Täna küsiti mult, kas usun V-kujuline majanduskasvu taastumisse. Eestis usun ma pigem L-kujulisse taastumisse ja see kestab ilmselt vähemalt 10-15 aastat. Majanduskasv saab olema alla viie protsendi, aga sellest on aktsiaturult korralikuks tõusuks ilmselt liiga vähe.
teisipäev, 28. juuli 2009
Ees seisab madalate marginaalide ajastu
Peeter Koppel olevat eile Vikerraadios ennustanud, et nii Eestit kui ka teisi arenenud riike võib oodata ees pikk ja raske periood, kus kulutamisel tuleb keskenduda säästmisele.
Millegipärast on juhtunud nii, et reeglina minu vaated erinevad Peetri omast, kuid seekord on üks neid harvaesinevaid juhtumeid, mil ma temaga nõus olen.
PIMCO Bill Gross nimetas eelseivat perioodi "uueks normaalseks" olukorraks, kus kasv on väike, marginaalid madalamad, investeeringute tulud väiksemad, kui eelneval paaril dekaadil. Sellega tuleb arvestada ka investeerimisotsuseid tehes.
Ka mina olen rääkinud tuttavatele (kes viitsivad kuulda), et sellist kiiret majanduskasvu, nagu me eelmised pea kakskümmend aastat nautisime, me ilmselt lähima 10-5 aasta jooksul ei näe.
Arvan, et madala kasvuga perioodidel hakkavad terad sõkaldest selgemalt eralduma. Investeerimisotsuste tegemisel ei piisa enam ahvi meetodist, kus tõusva turu perioodil ei olnud suurt vahet, millise ettevõtte aktsiad osta või millise fondi osakuid soetada. Kõik läks ülesmäge ja fondide tootluste erinevused olid tingitud pigem juhusest kui fondijuhtide oskustest.
Ma usun küll, et lähiaastad toovad siin kaasa suuri muutusi. Nii mõndagi fondijuhti ootab ees tõhetk, kus saab selgeks, mida ta tegelikult väärt on.
Millegipärast on juhtunud nii, et reeglina minu vaated erinevad Peetri omast, kuid seekord on üks neid harvaesinevaid juhtumeid, mil ma temaga nõus olen.
PIMCO Bill Gross nimetas eelseivat perioodi "uueks normaalseks" olukorraks, kus kasv on väike, marginaalid madalamad, investeeringute tulud väiksemad, kui eelneval paaril dekaadil. Sellega tuleb arvestada ka investeerimisotsuseid tehes.
Ka mina olen rääkinud tuttavatele (kes viitsivad kuulda), et sellist kiiret majanduskasvu, nagu me eelmised pea kakskümmend aastat nautisime, me ilmselt lähima 10-5 aasta jooksul ei näe.
Arvan, et madala kasvuga perioodidel hakkavad terad sõkaldest selgemalt eralduma. Investeerimisotsuste tegemisel ei piisa enam ahvi meetodist, kus tõusva turu perioodil ei olnud suurt vahet, millise ettevõtte aktsiad osta või millise fondi osakuid soetada. Kõik läks ülesmäge ja fondide tootluste erinevused olid tingitud pigem juhusest kui fondijuhtide oskustest.
Ma usun küll, et lähiaastad toovad siin kaasa suuri muutusi. Nii mõndagi fondijuhti ootab ees tõhetk, kus saab selgeks, mida ta tegelikult väärt on.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
