Apple võttis nutitelefonide turuosa, peamiselt Research in Motion’i (RIM) arvelt

Apple müüs selle aasta esimeses kvartalis 8,75 miljonit iPhone’i ning omab kokku 16,1 protsenti globaalsest nutitelefonide turuosast. Analüüsikeskuse IDC reedel avaldatud andmete kohaselt oli RIM ainus viiest suurest mobiilitootjast, kes eelmises kvartalis turuosa kaotas.

Turuliider on endiselt Nokia, kes müüs esimeses kvartalis 21,5 miljonit nutitelefoni, mis on 56,9 protsenti rohkem, aasta tagasi. Kuna nutifonide globaalne kasv oli 56,7 protsenti, siis Nokia turuosa jäi endiselt 39,3 protsendile.

Kanada nutitelefonide tootja RIM, mille tuntuimaks reklaaminäoks on USA president Barack Obama, on 19,4protsendilise turuosaga teisel kohal võrrelduna 20,9 protsendiga aasta tagasi. Kolmandal kohal on 16,1protsendiga Apple, kes müüs esimeses kvartalis 131,6 protsenti rohkem iPhone’i kui aasta tagasi. Eelmisel aastal oli Apple’i turuosa 10,9 protsenti.

Neljandal kohal asuva Taivani tootja HTC nutitelefonide müük kasvas 73,3 ning viiendal kohal oleva Motorola müük 91,7 protsenti. Ülejäänud tootjad müüsid selle aasta esimeses kvartalis 23,6 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Väärtusinvestori maakleril on väga igav

Väärtusinvestor Tom Russo arvab, et maakleril, kes teostab tema tehinguid, on sama igav kui Wall Streeti nõudepesumasina parandajal. Ta ootab ja ootab, aga telefon heliseb haruharva, kirjutab The Wall Street Journal.

Russo varahaldusfirma Gardner Russo & Gardner, kes haldab nelja miljardi dollari suurust investeerimisfondi, maksab kauplemistasudeks miljon dollarit aastas. Võrdlusena võiks tuua varahaldusfirma Galleon Group, mille asutaja Raj Rajaratnam arreteeriti möödunud aastal süüdistatuna insaidertehingutes, tunnistas kunagi, et maksis maaklerfirmadele 250 miljonit aastas.

„Minu maakler on ilmselt kõige üksildasem inimene Wall Streetil,“ lausus Russo majanduslehele. „Me ei ole Wall Streeti suuremad sõbrad, sest me genereerime nii vähe komisjonitasu,“ lisas ta ja tunnistas, et tasud ulatuvad miljoni dollarini vaid väga aktiivsetel aastatel.

Fondi kaks suurimat investeeringut, Warren Buffetti Berkshire Hathaway ja Nestle on soetatud vastavalt aastatel 1983 ning 1988. Russo sõnul pakuvad mõlemad investoritele atraktiivset väärtust, mistõttu ei kavatse ta neist niipea loobuda.

Berkshire aktsia hind kerkis eelmisel aastal 30, Nestle aktsia 46 protsenti. Nestle aktsia tulusus (aktsia hinnatõus pluss dividendid) on viimase 20 aasta jooksul keskmiselt 12 protsenti aastas. Veel kuulub fondi suuremate investeeringute hulka Goldman Sachs ja General Electric. Kolm suuremat investeeringut moodustavad kokku 30 protsenti portfelli kogumahust.

Väärtusinvesteerimine on investeerimisstrateegia, mille kohaselt tasub osta aktsiaid alles siis, kui neid on võimalik osta fundamentaalanalüüsi põhjal leitud väärtusest tunduvalt odavamalt.

Vääriskivid asbestimaardlas

Värskes ajakirjas Gems and Gemology kirjeldatakse demantoide Itaalia leiukohast nimega Val Malenco. Tegemist on asbestileiukohaga ning koos selle tooraine kaevandamisega saadi ka vääriskive. Praeguseks on asbesti kaevandamine lõpetatud ning ka demantoidide leiud on seal muutunud väga haruldasteks.

Demantoid on haruldane roheline granaat. Reeglina on granaadid üsna tavalised. Kui tumepunaseid almandiine müüakse ka meil lausa tänaval, siis roheline demantoid on väga kallis vääriskivi - samas hinnaklassid rubiinide, safiiride ja smaragdidega.

Demantoidid avastati 19. sajandi keskel Venemaal Uraalides.

Garmin võib taas tõusta

Mina tean vähemalt viit inimest, kes on mingil ajal investeerinud navigatsiooniseadmete tootja Garmin aktsiatesse. Ettevõtte eelmise aasta aastaraamatu andmetel on Garminil 293 aktsionäri. Kuna tegemist on Kaimani saartel registreeritud ettevõttega, siis on tegemist ilmselt kliendikontodega ning number ei peegelda tegelikku aktsionäride arvu. Kuna Garmini näol pole tegemist mingi rahvaaktsaiga, siis usun, et jaeinvestoreid on ettevõttel siiski üsna vähe, mistõttu oletan, et tuhande elaniku kohta oli Garminil kolm aasta tagasi kõige rohkem just eestlastest aktsionäre.

Kas nad ka täna alles on, selles ma kahtlen. 2007. aasta lõpus tõusis Garmini aktsia hind üle 120 dollari taseme, täna on väärtpaberi hind 33 dollarit. Kolmapäev oli investoritele taas halb, sest aktsia hind kukkus kvartalitulemuste peale 8,8 protsenti.

Navigatsiooniseadmete tootja sai kasumit 38 USA senti aktsia kohta võrrelduna analüütikute oodatud 42 sendiga ning käive kahanes 1,3 protsenti 431,1 miljoni dollarini. Analüütikud ootasid kvartalikäibeks 484,5 miljonit dollarit.

Ehkki tegemist on personaalsete navigatsiooniseadmete toomise turuliidriga, on turg muutunud ülerahvastatuks, kirjutab investeerimisleht Barron’s. Google’i Android pakub mobiiltelefonidel tasuta navigeerimist ning see on muutumas standardiks. Lisaks sellele on paljudele autodele navigatsiooniseadmed juba algselt olemas, mis tähendab, et Garmini ja TomTomi seadmeid pole vaja enam osta.

Ettevõte ise süüdistas müügi languses jaemüüjate laoseisu vähendamist ning lubas, et edaspidi jälgivad nad tähelepanelikumalt nii nõudlust kui ka laoseisu. Seepärast ei alandanud ettevõte ka aastaprognoosi.

Masinatel ütlesid närvid üles

Kreeka sündmustest tingitud närvilisus oli eile nii suur, et arvutitel ütlesid närvid üles. Nii võib iseloomustada eile õhtul toimunud dramaatilisi sündmusi Wall Streetil.

Poolteist tundi enne börsipäeva lõppu kukkus Dow Jonesi tööstuskeskmine 998,5 punkti ehk 9,5 protsenti. Tegemist on maailma tuntuima aktsiaindeksi ajaloo suurima langusega punktides. Dow komponentidest kukkus tarbekaupade tootja Procter & Gamble’i aktsia hind päevasiseselt 37 protsenti ning seda aktsiat peetakse osaliselt päevasisese krahhi üheks peasüüdlaseks.

Kaose algpõhjus on küll praegu veel teadmata, aga seda võib küll öelda, et algul müügi-, hiljem ostulaviini põhimiseks vedajateks olid nn elektroonilised kauplejad. Tegemist on arvutiprogrammidega, mis ostavad ja müüvad väärtpabereid ülitihedal sagedusel. Tänane New York Times kirjutab, et automaatne kauplemine moodustab juba 50 kuni 75 protsenti USA aktsiate igapäevasest kauplemismahust. New Yorgi börsi (NYSE) kauplemissüsteem ei suuda aga nii kiiret kauplemist hallata ning täna toimub 60 protsenti New Yorgi börsil noteeritud aktsiatega kauplemisest väljaspool NYSEt teistel elektroonilistel börsidel. Nii mitmedki kirjeldasid eile õhtul toimunut, et New Yorgi börsil lihtsalt ei olnud võimalik tehingukorraldusi täita.

Eilsed indeksite liikumised olid dramaatilised, aga veel dramaatilisemad olid paljude aktsiate hinnad. Tänane The Wall Street Journal kirjutab, et vähemalt kaheksa Standard & Poor’s 1500 indeksi koosseisu aktsia hind kukkus päevasiseselt ühele USA sendile ehk sisuliselt 100 protsenti. Nende hulka kuulusid näiteks õlletootja Boston Beer (teeb väga head õlut), mille hind kerkis päeva lõpuks tagasi 55,82 dollarile (hinnalangus 0,66 protsenti).

Kõige suuremateks kannatajateks olid need investorid, kes olid aktsiatele pannud peale nn limiitorderid. Soovitavad ju paljud investeerimisnõustajad aktsiakaotust mitte liiga suureks lasta ja aktsia hinna kindlale tasemele langedes ära müüa. Kuna aga aktsiate hinnad kerkisid eile sama kiiresti tagasi, on nn stop loss orderid kehtestanud investorid tänaseks oma aktsiatest ilma.

Näiteks nendel, kel oli Procteri aktsia stop loss order 50 dollaril, sooritati mehaaniliselt tehing, sest aktsia hind kukkus päevasiseselt 39,97 dollarile. Investorid kaotasid aktsia müügiga raha, aga aktsia hind kerkis päeva lõpuks 60,76 dollarile. Sisuliselt on tegemist kahekordse kaotusega.

Mis õpetuse võiks eilne kaos anda väikeinvestorile? Vastus on väga lihtne ja selge. Ei ole mingit mõtet paanitseda ning aktsiate hindu hinge kinni pidades igapäevaselt jälgida. Ega Procter & Gamble ei olnud eile õhtul kolmveerand kümme (meie aja järgi), mil ettevõtte aktsia hind kukkus 40 dollarile, kehvem ettevõte kui tund aega varem või tund aega hiljem, mil aktsia hind oli 60 kroonil.

Ehkki närvilisus jätkub, annab korrektsioon (ausalt öeldes mina olen oodanud seda korrektsiooni pikisilmi) võimalus julgetel taas odavamalt aktsiaid osta. Kreekas on ju veri tänavatel ka otseses mõttes. Nagu olen varemgi öelnud, tasub praeguses üsna ebakindlas majanduslikus olukorras osta korralikult dividende maksvate suurte ettevõtete aktsiad.

Telekommunikatsioonigigantide Verizon ja AT&T aktsiate dividenditootlused on vastavalt 6,6 ja 6,5 protsenti. Hispaania telekommunikatsioonifirma Telefonica, mille aktsia hind on viimaste nädalatega kukkunus üle viiendiku, dividenditootlus on 6,2 protsenti. Samas suurusjärgus on kukkunud ka Itaalia naftakompanii Eni aktsia hind. Head dividenditootlust pakub ka farmaatsiagigandi Johnson & Johnsoni, Coca-Cola Co ning USA suuruselt teise naftakompanii Chevron aktsiad (dividenditootlused jäävad vahemikku 3,3 kuni 3,6 protsenti).

Meie kõigi jaoks on üks tähtsamais asju rahulik uni. Aktsiainvestor saab ka keeruliselt aegadel rahulikult magada siis, kui ta ostab aktsiad pikemaks perioodiks, vähemalt viieks aastaks. Minu kogemus ütleb, et taolise käitumise korral ei ole garanteeritud mitte üksnes rahulik uni, vaid ka aktsiaportfelli üsna korralik tootlus.

Liigne koondamine on kahjulik

Möödunud kümnendi algul, kui ettevõtte käive oli langenud kahe aastaga 11 protsenti, koondas tööstuskonglomeraat Honeywell 31 000 ehk veerandi oma töötajatest, peatas uute toodete väljatöötamise ning tõmbas tagasi globaalse laienemise kavad, kirjutas eilne The Wall Street Journal. Toonane tegevus hävitas suure osa meie tööstuslikust baasist, tunnistas hiljuti aktsionäride koosolekul ettevõtte tegevjuht David Cote.

Seekordse majanduslanguse ajal käitub Honeywell teisiti. Ehkki ettevõtte käive kukkus eelmisel aastal 15 ja kasum 23 protsenti, kasutas ettevõte seekord sundpuhkusi, vähendas soodustusi ning piirdus vaid 6000 töötaja koondamisega, mis moodustab viis protsenti personalist. Samal ajal toodi turule 600 uut toodet.

Aprillis teatas Honeywell kolmeprotsendilisest käibe kasvust esimeses kvartalist ning käibe- ja kasumiprognoosi tõstmisest. Analüütikute ja ettevõtete käitumist uurivate teadlaste arvates pole tegemist juhusega. Nende sõnul on ettevõtete, kes majanduslanguse ajal piirduvad väiksemate ning eesmärgistatud koondamistega, tulemused majanduse taastumise ajal paremad kui nendel, kes koondavad massiivselt ning pingutavad sellega üle.

„Kui tahad jõuda õitsengule ei saa kokku kuivada“, rääkis majanduslehele Colorado Ülikooli professor Wayne Mascio. Ta uuris S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvate ettevõtete majandustulemusi viimase 18 aasta jooksul ning tuli järeldusele, et neil, kes koondasid konkurentidest rohkem, olid majandustulemused ning aktsia hinna liikumine nõrgemad veel üheksa aastat pärast majanduskriisi lõppu.

Paljud juhid kardavad ka ise, et on koondamistega liiga kaugele läinud. Duke’i Ülikool ja ajakiri CFO (Chief Financial Officer ehk finantsjuht) küsitlesid mullu detsembris 542 juhti, kellest 46 protsenti tunnistas, et kriisi ajal tehtu võib tuua kahju ettevõtte pikaajalisele kasvule. Kõige sagedamini toodud kartus oli „liiga suur töötajate koondamine“.

Ka mina olen näinud lähedalt ühe ettevõtte suuri koondamisi (arvan, et koondatute protsendi järgi on tegemist ühe suurema koondajaga riigis). Juba ammu enne seda, kui otsus puudutas ka mind, arvasin (olin seda ka tuttavatele välja öelnud), et taoline suur koondamine aitab ettevõttel ilmselt masu üle elada. Aga selles, kas ettevõte elab üle ka eesseisva tõusu, ma enam kindel ei ole. Seda eriti, kui koondamisi ja palgakärpeid tehakse rapsimisi ning ainsaks kriteeriumiks on kokkuhoiunumber.

Premia Foodsi börsidebüüt osutus vähemalt 11 aasta kehvimaks

Nagu märkimistulemuste põhjal võis arvata, jäi Premia Foodsi börsidebüüt väga kahvatuks. Vaid 12 esimest tehingut sooritati aktsia märkimishinnast (14,00 krooni) kõrgemal ning väärtpaberi hind sulgus samal tasemel ehk 14 kroonil. Ka aktsia käive oli esimese börsipäeva kohta äärmiselt tagasihoidlik - 2,8 miljonit krooni.

Tegemist on kõige nigelama börsidebüüdiga alates vähemalt 1999. aasta veebruarist, mil läks börsile Eesti Telekom. Varasemate aastate kohta mul kahjuks andmed puuduvad.

Eesti Telekomi börsidebüüt ongi alates sellest ajast jäänud kõige edukamaks. Esimesel börsipäeval, 11. veebruaril 1999 hüppas aktsia hind kauplemise esimestel minutitel 55,6 protsenti 132,21 kroonini. Sulgemishinnaks jäi mõnevõrra tagasihoidlikum 115,17 krooni, mis oli enam kui kolmandiku võrra 85-kroonisest märkimishinnast kõrgem. Ka Starmani börsidebüüt 2005. aastal oli tormiline. Esimeste kauplemisminutitega lendas aktsia hind 50 protsenti märkimishinnast kõrgemale. Aktsia sulgemishinnaks sai kauplemise esimesel päeval (28. 06. 2005) 62,27 krooni, mis tähendas investoritele 19-protsendilist tulu.

Edaspidine börsidebüütide edetabel on järgmine: Ekspress Grupp (20%), Tallinna Vesi (14,6%), Eesti Ehitus ehk nüüdne Nordecon (5,6%) ja Arco Vara (-2,4%).

Premia Foodsi nõrk IPO annab ka järjekordse argumendi Eesti Energia börsilemineku vastastele ja sellest on kahju.