Tallinna Veel aktsionäre rohkem kui oli IPOs osalejaid

Tallinna Vee aktsionäride arv on kasvanud suuremaks kui oli ettevõtte aktsiate esmaemissiooni märkijaid.

2005. aasta mais toimunud Tallinna Vee aktsiate avalikul esmaemissioonil osales 2200 investorit. Kaks aastat hiljem, 2007. aasta aprilli alguses, oli ettevõtte aktsionäride arv kahanenud 1393 kontoomanikuni.

Selle aasta veebruaris kasvas vee-ettevõtte aktsionäride arv taas üle 2000 ning 1. mai seisuga on neil rekordilised 2406 aktsionäri, selgub Väärtpaberikeskuse andmetest.

Eelmise kuu lõpus teatas Tallinna Vesi, et teeb aktsionäride koosolekule ettepaneku maksta dividende 25 krooni aktsia kohta.

Goldman Sachsi aktsia on odav

Pärast seda, kui USA väärtpaberituru järelvalveorgan (SEC) teatas, et süüdistab Goldman Sachi pettuses, on investeerimispanga aktsia kaotanud viiendiku väärtusest ning ettevõtte turuväärtus kahanenud 21 miljardit dollarit. Ehkki panga fundamentaalnäitajad on konkurentidest tunduvalt paremad, on Goldman Sachsi aktsia nendega võrreldes odav, leiab investeerimisfirma Sandler O’Neill.

Tsiviilhagist tulenev kahju elab pank üle, kriminaalsüüdistuse esitamine on ebatõenäoline ning reputatsioonirisk minimaalne, sest Goldmani kliendibaasi moodustavad peamiselt institutsionaalsed investorid. Ka on Goldman konkurentidest paremini kaitstud finantsturu reguleerimisest tingitud makromajanduslike riskide eest, leiavad investeerimisfirma analüütikud Jeff Harte ning Ted Holzman.

Suurim tsiviilhagist tulenev oht võib olla see, et Goldman peab klientidele kompenseerima kahju, mis on hinnanguliselt miljard dollarit. Analüütikute hinnangu kohaselt kahandab see Goldmani praegust raamatupidamisväärtust, mis on 111,41 dollarit aktsia, 1,2 dollari ehk 1,1 protsendi võrra.

Kriminaalsüüdistuse esitamise tõenäosus on väike. Justiitsministeerium on arvatavasti sellele mõelnud. Üleminek tsiviilhagilt kriminaalsüüditusele on investeerimisfirma arvates ebatõenäoline, sest kriminaalsüüdistuse puhul on nõuded tõestamiseks tunduvalt kõrgemad (vaja on tõestada, et Goldman ja selle töötajad sooritasid kuriteo tahtlikult).

Nagu öeldud, on reputatsioonirisk ületatav, sest institutsionaalsete klientide mure on rohkem Goldmani bilanss, mis on üks sektori üks tugevamaid (kapitali adekvaatsus on 12,4% ja likviidsuspuhver 184 miljardit dollarit, mis moodustab 18,4 protsenti panga varadest). Peale selle on Goldmani näol tegemist erandliku suurpangaga, kes on saanud loa aktsiate tagasiostmiseks (selle aasta esimeses kvartalis osteti aktsiaid tagasi 2,3 miljardi dollari eest).

Väga tugevasti jääb Goldmani aktsia hinda mõjutama nn pealkirjade risk, mis tähendab tsiviilprotsessi ja uurimist käsitlevaid uudiseid. Näiteks reedel kukkus aktsia hind 10 protsenti, sest turul liikusid kuuldused kriminaalprotsessi kohta.

Kokkuvõttes usuvad Harte ning Holzman, et arvestades kapitaliturgude võimalikku tulevast aktiivsust, Goldmani juhtpositsiooni investeerimispanganduses, aktsia hinna langust ning aktsiate tagasiostmist, pole Goldmani aktsiatest hoidumine eriti mõistlik.

Kui Tarvo kirjutas eile Warren Buffetti suurtest möödalaskudest, siis Goldmani saaga tuletas mulle meelde vanameistri üht õnnestunumat tehingut, mis toimus eelmise sajandi kuuekümnendate alguses. Nimelt esitati petukahtlus praegusele kindlustus- ja pangakaardikompaniile American Express, mille tulemusena kaotas aktsia hind üle poole oma väärtusest. Seepeale hakkas aga Buffett ettevõtte aktsiaid lausa paaniliselt kokku ostma. Tänase seisuga omab Buffetti juhitud Berkshire Hathaway 13,1 protsenti American Expressi aktsiatest.

Olympicu aktsia on jälle popp

Olympic EG oli Tallinna börsi parim aktsia aprillis ning väärtpaberi populaarsust kinnitab ka ettevõtte aktsionäride arvu jõuline kasvamine. Väärtpaberikeskuse statistikast selgub, et kasiinokompanii aktsionäride arv on esmakordselt pärast aktsiate avalikku esmaemissiooni kasvanud taas üle 4000 taseme. 1. mai seisuga oli Olympicul 4015 aktsionäri.

Olympicu IPO-l 2006. aasta oktoobris osales 4566 investorit. Ettevõtte börsidebüüt toimus sama aasta 23. oktoobril, aga juba 1. novembriks oli ettevõtte aktsionäride arv langenud alla 4000, täpsemalt 3890 kontoomanikuni. Kõige vähem (2431 aktsionäri) oli Olympicul 2007. aasta novembris.

IBM on hea dividendimaksja

Maailma üks väärtuslikumaid tehnoloogiabrände IBM (Google’i järel teine) teatas nädal aega tagasi, et suurendab dividendimäära 18,2 protsenti 65 USA sendini aktsia kohta kvartalis (varasemalt 55 sendilt). See tähendab, et ettevõte on suurendanud investoritele makstavaid dividende 15 aastat järjest, millest viimased seitse on neid suurendatud üle 10 protsendi aastas.

Lisaks korralikele dividendidele ostab ettevõte aktsiaid tagasi kaheksa miljardi dollari eest. See lisandub kahele miljardile dollarile, mille väärtuses on IBM juba aktsiaid tagasi ostnud ning nõukogu liikmed kaaluvad uue tagasiostuprogrammi väljakuulutamist oktoobris.

Investeerimisajalehe Barron´si andmetel on IBM maksnud pidevalt dividende alates 1916. aastast. Alates 2003. aastast on ettevõte suurendanud dividende üle 330 protsendi ning sellest ajast on IBM tagastanud aktsionäridele dividendide ja aktsiate tagasiostu näol kokku 80 miljardit dollarit.

Selle aasta esimese kvartali seisuga on IBMi bilansis raha 14 miljardit dollarit ning vabu kassavooge genereeris kompanii eelmises kvartalis 1,4 miljardit dollarit võrrelduna 400 miljoni dollariga aasta tagasi. Kuna tehnoloogiasektori üldine väljavaade paistab paremaks minevat ning IBM võtab teiste käest ära teenindusturgu, suurendas ettevõte selle aasta kasumiprognoosi 11,2 dollari aktsiani (varasemalt 11 dollarini). Eelmisel aastal oli IBMi kasum 10 dollarit aktsia kohta.

IBMi aktsiaga kaubeldakse 129 dollari tasemel, mis teeb dividenditootluseks kaks protsenti. Analüütikud soovitavad aktsiat kas osta või hoida. Reutersi andmetel pole IBMi aktsial ühtegi müügisoovitust. Kes soovib juba selles kvartalis dividende saada, peab kiirustama – dividendide saamiseks peab aktsionäride nimekirjas olema hiljemalt 10. mail, mis tähendab, et viimane aeg oleks aktsiaid osta homme. Välja makstakse dividendid 10. juunil.

Kolmandik Norma aktsionäridest ei võtnud Autolivi pakkumist vastu

Enam kui kolmandik Norma aktsionäridest ei võtnud Autolivi ülevõtmispakkumist vastu, selgub Väärtpaberikeskuse registrist.

Mai alguse seisuga oli autode turvaseadmete tootjal 663 aktsionäri võrrelduna 1728 aktsionäriga vahetult enne ülevõtmispakkumisest teatamist. Eesti juriidilistest isikutest kontoomanike arv kukkus 81 protsenti 42 investorini ning välismaistest juriidilistest isikutest kontoomanike arv poole võrra 14 kontoomanikuni. Eesti eraisiktest aktsionäride arv langes 62 protsenti 560 kontoomanikuni.

Vahetult enne ülevõtmispakkumise teatavaks saamist oli Normal rekordiliselt 1785 aktsionäri.

Parim aktsia nafta hinnatõusult teenimiseks on Statoil

Mainekas investeerimisajaleht Barron’s kirjutas möödunud nädalal, et Norra nafta- ja gaasikompanii Statoil on ettevõte, mis on kõige paremini eksponeeritud nafta hinna tõusule ning tänu süvaveepuurimise ekspertiisile muutub üha väärtuslikumaks. Kuna tegemist on riigile kuuluva ettevõttega, ei ähvarda teda ka lisamaksude kehtestamine, mis kerkib aeg ajalt üles USAs ja Suurbritannias, kui nafta hind kerkib liiga kõrgele ning naftakompaniid saavad rekordkasumeid.

Goldman Sachsi analüütik Michelle della Vinga, kes lisas Statoili nn eliitaktsiate nimekirja, hindab, et naftabarreli hinnatõus ühe dollari võtta suurendab Statoili kasumit aktsia kohta 1,6 protsenti samal ajal kui naftatööstuse keskmine on 1,2 protsenti. Statoil opereerib enam kui neljakümnes riigis, millest kõige suurema potentsiaaliga on Angoola ning Mehhiko lahe naftaväljad. Investeerimispanga First Securities analüütik Eirik Lauglo usub, et tänu uute naftaväljade kasutuselevõtule tuleb järgmisel aastal korralik tootmise kasv.

Statoili nõrgaks kohaks on gaas, mis annab 40 protsenti ettevõtte tuludest, aga Norra investeerimisfirma Terra Marketsi analüütiku Irmantas Vaskela usub, et gaasituru nõrkus juba peegeldub aktsia hinnas.

Analüütikud ootavad Statoililt selle aasta kasumi kasvuks 34 protsenti. Reutersi andmetel soovitab aktsiat osta 17 analüütikut, 13 soovitab hoida ning kolm soovitab aktsiat müüa.

Muidugi, nagu nafta hinna tõus mõjub väga hästi Statoili hinnale, mõjub sama dramaatiliselt nafta hinna langus, aga üldise arvamuse kohaselt on trendiks ikka hinnatõus.

Statoil kavatseb maksta dividende kuus Norra krooni aktsia kohta (dividendid makstakse välja 2. juunil), mis teeb aktsia dividenditootluseks 4,16 protsenti. Aktsionäride üldkoosolek toimub 19. mail.

Premia Foodsi aktsiate märkimine jäi kesiseks

Premia Foodsi aktsiaid märkis üle 1350 jaeinvestori, teatas ettevõte aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) tulemuste kokkuvõttena. Selle kohta, kas ja kui palju aktsiaid üle märgiti, börsiteates juttu ei ole, aga Äripäev teab väita, et aktsiad märgiti 2,1 korda üle.

Igatahes märkijate arvu poolest on see kehvim tulemus alates Eesti Telekomi aktsiate avalikust esmaemissioonist 1999. aastal.

Märkijate arvu poolest on vaieldamatult esikohal Tallinki IPO, mille aktsiaid märkis 17 114 Eesti eraisikust aktsionäri, teisel kohal on Eesti Telekom, mille aktsiaid märkis umbes 9000 investorit ja kolmandal kohal on umbes 6000 märkijaga Eesti Ekspress. 2006. aasta sügisel toimunud Olympic EG IPOl osales 4566 märkijat.

Ülejäänud eelmiste IPOde laine märkimised jäid tagasihoidlikumaks. Eesti Ehituse (nüüdne Nordecon International) aktsiaid märkis 2070, Tallinna Vee aktsiaid 2200, Starmani aktsiaid 1600 ning Arco Vara aktsiaid 1834 investorit.

Majandusministeeriumi eesmärk, et Eesti Energia aktsiate märkimisel osaleks 50 000 Eesti investorit tundub mulle veidi ulmelisena (rääkimata Deutsche Banki pakutud 100 000 IPOl osalejast). Ma ise pakuks, et juhul, kui energeetikafirma IPO ikka enne jaani tuleb, jääb osalejate arv kuhugi Eesti Telekomi ning Tallinki osalejate arvu vahele ehk suurusjärku 15 000 märkijat. Toimus ju Tallinki IPO ajal, mil majanduskasvu number läks kahekordseks ning pool aastat varem oli tänu Hansapanga ülevõtmisele Swedbanki poolt laekunud Eesti investorite kontodele kokku 4,5 miljardit krooni. Telekomi ja Norma börsilt lahkumine jättis kohalikele investoritele maha vaid kolmveerand miljardit.