teisipäev, 2. märts 2010

Norma oli parem aktsia kui Eesti Telekom

Tänases Postimehes lausuvad Rene Ilves ning LHV analüütik Kristo Oiderma, et Norma aktsia pole olnud investorisõbralik. Päriselt sellega nõustuda ei saa. Norma on olnud börsil alates 1996. aasta 19. augustist ning aktsia hind oli siis 20,35 krooni. Seega ülevõtmispakkumise vastuvõtmise korral teenivad tolleaegsed aktsionärid tulu 72 krooni aktsia kohta, millele lisandub 52 krooni dividende. Kokku on tulusus investeeringutelt üle viie korra.

Eesti Telekomi 1999. aasta avaliku esmaemissiooni hind oli aga 85 krooni ning aktsiate väljaostmishind 93 krooni aktsia ehk enam kui kümne aastaga kerkis Eesti Telekomi aktsia hind vaid 9,5 protsenti. Kui siia lisada dividendid, mida Eesti Telekom maksis nende aastate jooksul kokku 82 krooni, saame investeeringu tootluseks 106 protsenti ehk kordades vähem kui Normal.

„Olen veendunud, et Norma börsil olek on täiesti mõttetu ning väikeaktsionäridele ostupakkumise tegemine on vaid aja küsimus,” ütles investeerimispanga Trigon Capital toonane peaanalüütik Toomas Reisenbuk 2000. aasta sügisel.

Alates sellest ajast on ikka ja jälle spekuleeritud, et nüüd teeb Autoliv ülevõtmispakkumise ning aktiivsed ja spekulatiivsed investorid panustasid Norma ülevõtmisele. Nende jaoks, kes ostsid Norma aktsiaid aastatel 2002 kuni 2005 ning panustasid kas ettevõtte ülevõtmisele või erakorraliste dividendide väljamaksmisele, pole tõesti nii hästi läinud. Spekulatsioon on risk ja mulle tundub, et neil tuleks tunnistada, et panustamine ei täitnud oma eesmärgi.

Aga pikaajalised ehk nn kaitsvad investorid peaksid rahul olema. Kahju muidugi, et Norma taoline ettevõte börsilt ära läheb. Siinkohal ei jää mul veelkord muud öelda, mida ma kirjutasin Eesti Telekomi mineku puhul – Tallinna börsist jäävad järele vaid riismed.

Muidugi on väikeinvestorite jaoks ebaõiglane, et ettevõtte bilansis olev raha läheb kogu täiega suuromanikule. Aga see on juba teine teema. Selleks teemaks on börsiettevõtete täielik sõltuvus suuromaniku suvast.

esmaspäev, 1. märts 2010

Vidinafännid ja Apple

Kui Apple tegevjuht ja asutaja Steve Jobs kuu aega tagasi demonstreeris kauaoodatud tahvelarvutit, mille nimeks sai iPad, olid paljud tehnoloogiafriigid pettunud. Ootused uue seadme suhtes olid väga kõrgele aetud. Aga kui selgus, et uus arvuti ei olegi midagi täiesti uut, vaid on kas lihtsalt suur iPhone (Eesti) või suur iPod Touche (muu maailm), kostus nurinat nii siin kui sealpool Atlandit. Suurimaks etteheiteks pidasid tehnofriigid kaamera ja fläshi puudumist.

Päeval, mil Jobs iPadi esitles, sulgus Apple’i aktsia hind 207,88 dollaril, kuu aega hiljem ehk eelmisel reedel oli see langenud 3,26 dollari võrra ehk 1,6 protsenti.

Miks ei ole väärtpaber teinud sellist hinnarallit kui kolm aasta tagasi, mil Steve Jobs demonstreeris mobiiltelefoni iPhone? Kas tõesti oli vidinafännide pettumus see, mis pole aktsia hinnal tõusta lasknud?

Ausalt öeldes ei usu. Apple’i hinna stagneerumise peapõhjus on minu arvates suurüllatuse puudumine iPadi juures. Peaaegu kõigest, mida Jobs 27. jaanuaril esitles, oli juba kuid spekuleeritud. Erinevalt iPhone’ist, mis oma puutetundliku ekraani (õigemini esikülje) ja pööratava pildi ja palju muuga oli jahmatamapanevalt uus, oli iPad enam-vähem täpselt see, millest varem räägiti. Kõik see oli aga juba aktsia hinnas sees. Kõigi aegade kõrgeimale tasemele kerkis Apple’i aktsia hind (päevasiseselt 215,59 dollarini, sulgemishind 214,38 dollarit) juba 5. jaanuaril.

Mis siis edasi saab? Kas iPadist ei saagi selline tõusumootor nagu sündis iPodi ning iPhone’ga?

Mina küll nii ei arva. Mul on tunne, et iPadi puhul ei ole veel ei tulevastel tarbijatel ega ilmselt ka Apple’il arvuti kõik rakendused veel täiesti selged. Kirjutatud on seadmest kui elektronraamatulugejast, ajakirjanduse võimalustest (kas ajakirjaformaadis Eesti Ekspressi saab lugeda ka iPadis?), aga ilmselt paljusid võimalusi ei tea veel ei meie, aga võimalik, et täielikul määral ka iPadi loojad ise.

Veidi on räägitud õpikutest (kõrgkooliõpikutest), iPadi üks laialdane kasutusala olevat meditsiin jne. jne.

Mulle tundub, et nagu iPadi puhul rohkem analoogiat iPodiga, mis aktsia hinnana realiseerus alles mitu aastat hiljem.

kolmapäev, 17. veebruar 2010

LHV on euro tulekus kindel

LHV Pank teatas täna, et langetas üheksakuuliste ja pikemate kroonihoiuste intressi eurointresside tasemele (õigemini eurohoiuste oma veidi tõsteti), mis tähendab, et LHV on euro tulekus alates järgmise aasta 1. jaanuarist enam vähem kindel.

Kroonihoiuste intressid hakkasid järsult langema eelmise aasta sügisest alates sellest ajast kui hakkasid tulema esimesed märgid selle kohta, et Eesti on võimeline Maastrichti kriteeriume täitma.

Usun, et lähima kuu-paari jooksul muutuvad mõlema valuuta (euro ja kroon) intressid võrdseks. Lõplik otsus meie eurokõlbulikkuse suhtes peaks minu teada saabuma 6. juulil.

Siinkohal oleks ehk paslik viidata ka minu 27. oktoobril ilmunud ÄP investeerimisrubriigis ilmunud artiklit Hoiusta kroon väga pikaks ajaks.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=1ee4d74a-58b1-46c7-9ced-60ecac144787

reede, 12. veebruar 2010

eBay juht käis 2005. aastal Tallinnas Skype’i kaemas

eBay juht Meg Whitman käis 2005. aasta detsembris Tallinnas äsjaostetud internetitelefonifirmat Skype’i kaemas ning asutajate Niklas Zennströmi ning Janus Friisiga kohtumas.

Paraku magasid Skype’i tehinguga multimiljonärideks või isegi miljardärideks saanud Zennstrom ja Friis Londonis sisse ja ei jõudnud õigeaegselt lennukile. Nii pidid Californiast saabunud Whitman koos oma meeskonnaga mitmeid tunde ootama, enne kui kaks Skype’i asutajat lõpuks Londonist saabusid, kirjutab ajakiri Bloomberg Markets.

Pikk ja põhjalik artikkel on pühendatud Skype’i asutajatele ning nende võimalikule rollile ettevõtte tulevikus. Kahel asutajal on erakätesse läinud Skype’i aktsiatest 14 protsenti ning kaks nõukogu liikme kohta. Tegemist on ilmselt suurima potentsiaaliga nn Web 2.0 ettevõtetest (Facebook, Twitter jne).

Ajakiri on aga kahtlev Zennströmi ja Friisi võimes koostööd teha. eBays olid nad igatahes isepäised mässajad, kes kehtestasid ise reeglid ja ei allunud suurfirma tavadele.

esmaspäev, 17. august 2009

Kui palju on väärt Indrek Neivelti arvamus

Nädalavahetusel avaldas arvamust endise Hansapanga endine juht Indrek Neivelt, et olukorras, kus majandus kukub 15-16%, euro poole jooksmine riskantne ettevõtmine. Arvamus muutus kiiresti väga loetavaks ning aktiivselt kommenteeritavateks pea kõikides
info- ja uudisteportaalides. Tegemist on mehega, kel on endiselt autoriteeti.

Ei tahaks praegu euro kasutuselevõtu kiiruse ja hinna üle diskuteerima hakata, mind on juba mitu aastat vaevanud mõte, kui palju Indrek Neivelti arvamus ka täna väärt on.

Neivelt tõusis väga autoriteetseks arvamusliidriks koos Hansapanga tõusuga Baltimaade suurimaks pangaks ja ilmselt üheks edukaimaks ettevõtteks regioonis. Pärast seda, kui ta oli pangajuhi kohalt lahkuma sunnitud, pole tal ju n.ö. tõsist ametikohta olnudki. Pole ju St Petersburgi panga nõukogu esimehe koht ju väga tõsiseltvõetav. Sisuliselt on Neivelt olnud töötu pea neli ja pool aastat.

Kui tahad olla jätkuvalt tipparvaja, pead olema ka tipptegija. See on nagu tippsport, kus tippvormis olekuks pead pidevalt võistlustel osalema. Kui tahad olla autoriteetne ettevõtja, pead juhtima tippettevõttet, kus tunnetad teravat konkurentsi. Mulle tundub, et Neivelti ettevõtted kipuvad spordi analoogi kasutades külatasemel olevat.

Näiteks Nokia endine juht Jorma Ollila ei ole samuti enam aktiivselt tegev, aga tema on eelmise aasta maailma suurima ettevõtte Royal Dutch Shell ja Nokia nõukogu esimees, millele lisandub terve rida muid ühiskondlikke ettevõtmisi. Isegi kaks maailma tippettevõtte nõukogu esimehe kohta ei ole tema jaoks täis töökoht.

Neivelti vormi allakäiku näitab päris hästi ka Arengufondi nõukogu juhi koht, kus ta vist eriti hakkama ei saanud. Rahul ei ole selle asutusega ei ajakirjandus ega ka ettevõtjad (vähmalt need, kellega mina olen rääkinud ja kellel võiks selle asutusega pistmist olla).

Siit minu soovitus Neiveltile: kiiresti korralik töökoht leida. Vastasel kohal ei võeta teda enam tõsiselt.

kolmapäev, 5. august 2009

Balti riigid Financial Timesis

Ei ole just sagedane nähtus, kus majanduslehes Financial Times ilmub kahel järjestikusel päeval kolumn Balti riikide kohta. Sel nädalal see just juhtus.

Eile ilmunud Gideon Rachmani kolumn "Euroopa valmistub Balti pauguks" http://www.ft.com/cms/s/0/b497f5b6-8060-11de-bf04-00144feabdc0.html sai meie meedias laia kajastuse. Täielikult jäi aga tähelepanuta päev varem FT fonditööstuse (nii nad seda nimetavad) lisalehe FTfm ilmud John Dizardi kolumn "Kas Balti valuutad jäävad seotuks euroga (Will the Baltic states keep the euro peg?) http://www.ft.com/cms/s/0/6116717c-7f4f-11de-85dc-00144feabdc0.html.

Mul oli au ja õnn viimase kolumni autoriga (USAs asuva kolumnisti John Dizardiga) artikli ettevalmistamisel pikalt vestelda. Pea tunni kestnud telefonikõne jättis mulje, et tema esialgne kolumni idee oli soovitada Balti riikide valuutadel eurost lahti siduda. Ta millegipärast arvas, et krooni kursist vabaks laskmine on teatud elanikkonna hulgas (äriringkkonnad, noored ja maailmas rohkem ringi liikuvad inimesed) populaarne. Ainult, et valitsus ei soovi seda millegipärast teha.

Aga võib olla ei oli kolumn ka alguses planeeritud selline nagu lõpuks tuli, sest telefonivetluse lõpus lausus ta siiski, et kui ta oleks Eesti peaminister, laseks ta krooni kursi vabaks.

Ja kui ma lõpuks laususin, et huvitaval kombel soovitavad välismaa analüütikud krooni devalveerida või kursi vabaks lasta, siis kohalikud analüütikud seda ei soovita, avaldas ta imestust, sest kõik on nad õppinud ühtedes ja samades ülikoolides.

Siit sain ma veel kord kinnitust oma vanale hüpoteesile, et mitte ainult investorid ei liigu karja kaupa, vaid seda teevad ka analüütikud.

esmaspäev, 3. august 2009

Olympicu aktsiast saigi kasiino

Täna teatas Olympic, et sesoses Ukraina tütarettevõtete likvideerimisega, sai ettevõte sealt 210,5 miljonit krooni kahjumit. Eks homme seisab OEG aktsial ees taas suur väljamüük.

Olympicu aktsia veidi vähem kui kolm aastat kestnud ajalugu vaadates tuleb tõdeda, et tollases IPO-eelses kolumnis suutsin olla lausa prohvet. "Olympicu aktsiast saab kasiino," oli 23. oktoobril ehk ettevõtte esimesel kauplemispäeval ilmunud koluimni pealkirja.

Üks lõik sellest loost:
"Mäletate, kui kevadel otsustas Tallinna linnapea Jüri Ratas äkki, et kasiinode vilkuvad tuled peavad kaduma, ja peagi nad ka kadusid? Ma arvan, et Eesti ja isegi Tallinn on piisavalt õigusriik, et kasiinondust reguleerivaid akte iga ametniku suva kohaselt väga lihtsalt vastu võtta ei saaks. Aga kui taolised üleöö tekkinud määrused on võimalikud tänases Eestis, mida võib siis oodata Olympicu jaoks perspektiivsetel Ukraina ning Valgevene turgudel? "

Kes ikka koera saba kergitab, kui ise seda ei tee.
Lugu ise on siin:
http://www.aripaev.ee/3382/rt_komm_338203.html