Kuu aega tagasi börsile läinud elektriautode tootjasse Tesla on teiste hulgas investeerinud ka Eesti soost riskikapitalist Steve Jürvetson, selgub nädalavahetusel New York Timesis ilmunud pikas artiklis Teslast ja selle juhist Elon Muskist.
Peale selle on Jürvetson finantseerinud ka Muski internetifirmat Zip2 ning odavate kosmoselaevade väljatöötamise ja valmistamisega tegelevat ettevõtet SpaceX.
Ehkki tihti üsna indikatiivne, ei pruugi ettevõtete esimene börsipäev aktsia edasist liikumist siiski adekvaatselt ennustada. Börsile kirjutatud kommentaaris nimetasin Tesla börsidebüüti edukaks, sest suurel languspäeval, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus 2,7 ning Fordi aktsia 5,3 protsenti, sööstis Tesla aktsia hind 40%. Aga see oli ka kõik. Eile ehk kuu aega hiljem oli Nasdaqil noteeritud ettevõtte aktsia hind taandunud 20,35 dollarile ehk 22% avaliku aktsiaemissiooni hinnast (17 dollarit) kõrgemal.
Tesla juht ja suuromanik Elon Musk on värvikas ja vastuoluline. 2003. aastal asutatud elektriautode tootja pole seni veel kasumit saanud. See aga ei takistanud Muski 2009. aasta veebruaris saatmast klientidele e-kirja, et aasta keskel saab Teslast kasumlik ettevõte. Musk ise kaitses ennast väitega, et ta polnud rääkinud kasumlikust kvartalist, sest kasumlik oli ettevõttele ainult eelmise aasta juuli. Erinevaid vastuolulisi fakte tema kohta on artiklis toodud ridamisi.
„Mina ei usu teda,“ rääkis ajalehele autotööstusblogi Jalopnik peatoimetaja Ray Wert. „ Aga ma ei usu, et ta valetab. Ma arvan, et ta ise tegelikult usub, mida ta räägib. Aga minu arvates pole ta reaalsusele eriti lähedal. Pole kunagi olnud,“ täpsustas ta.
Teise kvartali majandustulemused avaldab Tesla 4. augustil pärast börsipäeva lõppu. Bloombergi andmetel katab aktsiat vaid üks analüütik, kes on andnud aktsiale ostusoovituse.
reede, 30. juuli 2010
neljapäev, 29. juuli 2010
Hodorkovski vangistamine põhjuseks oli siiski Jukose müügiplaan Exxon Mobilile.
Varsti pärast Mihhail Hodorkovski arreteerimist kirjutasin arvamusartikli, et oligarhi vangipaneku peapõhjuseks ei olnud niivõrd tema poliitilised ambitsioonid, kuivõrd soov müüa osa Jukosest Exxon Mobilile. Paraku jäi see versioon üksikuks hundiks poliitversioonide seas ning hakkasin ka ise tasapisi uskuma, et ilmselt mu hüpotees vett ei pea.
Nüüd on aga selgunud, et tõenäoliselt oli mul siiski õigus. Tom Bower kirjutab äsjailmunud raamatus Oil. Money, Politics, and Power in the 21st Century, et võimalik, et Hodorkovski vangipaneku peasüüdlane võib olla Exxon Mobili endine juht Lee Raymond.
Nimelt kohtus Raymond 2003. aasta 25. septembril New Yorgis Venemaa endise presidendi Vladimir Putiniga saamaks kinnitust, et Kreml on nõus Jukose aktsiate müügiga Exxonile. Tegelikult oli Exxon juba dobroo saanud ning presidendi ja tegevjuhi kohtumine pidi olema lihtsalt sisuliselt templiks tehingule.
Kui esialgne tehing pidi hõlmama 25% + üks Jukose aktsia, siis Raymond rääkis Putinile, st Exxon nõustub ostma veerandi Jukose aktsiatest ainult juhul, kui nad tulevikus saavad enamusosaluse.
Putin vastas Raymondile ilmse ärritusega, et Hodorkovski pole talle sellest mitte midagi rääkinud.
„Kuulen sellest esimest korda. Hodorkovski ei rääkinud mulle,“ vastas Putin. Raymond ei pannud tähele, et Putin kordas lauset „Kuulen sellest esimest korda. Hodorkovski ei rääkinud mulle“ kolm korda.
„Eks me näe,“ lausus Putin lõpuks puiklevalt ning lisas, et edaspidi tuleb Raymondil tegelda ministritega.
Putin oli üliärritunud, sest Raymond oli asetanud ta väga ebamugavasse olukorda. Lisaks oli Exxoni ambitsioon saada Jukoses enamus selgelt Putini administratsioonile liig mis liig. Mõned kuud varem oli BP omandanud 50% Venemaa suuruselt kolmandast naftakompaniist TNK. Exxoni pikaajalise eesmärgi täitumine oleks tähendanud, et pool Venemaa naftaleiukohtadest läinuks välisfirmade kätte.
Lisaks sellele ei sallinud Putini administratsiooni asejuht Igor Šetšin juutidest oligarhe, kelle käes oli tol ajal pool Venemaa majandusest. Šetšin on Rosnefti nõukogu liige ning selle naftakompanii kätte läks ka suurem osa hävitatud Jukose varast.
„On hullumeelne mõelda, et Putin laseb kroonijuveeli müüa välismaalastele, et sellest saaks kasu väike grupp juudi bandiite,“ tsiteerib Bower ühte Kremli ametnikku, kelle ütluses peegeldub ka venelaste suhtumine lääneriikidesse.
Täpselt kuu aega hiljem, 25. oktoobri hommikul levis uudis Mihhail Hodorkovski arreteerimisest üle maailma.
Nüüd on aga selgunud, et tõenäoliselt oli mul siiski õigus. Tom Bower kirjutab äsjailmunud raamatus Oil. Money, Politics, and Power in the 21st Century, et võimalik, et Hodorkovski vangipaneku peasüüdlane võib olla Exxon Mobili endine juht Lee Raymond.
Nimelt kohtus Raymond 2003. aasta 25. septembril New Yorgis Venemaa endise presidendi Vladimir Putiniga saamaks kinnitust, et Kreml on nõus Jukose aktsiate müügiga Exxonile. Tegelikult oli Exxon juba dobroo saanud ning presidendi ja tegevjuhi kohtumine pidi olema lihtsalt sisuliselt templiks tehingule.
Kui esialgne tehing pidi hõlmama 25% + üks Jukose aktsia, siis Raymond rääkis Putinile, st Exxon nõustub ostma veerandi Jukose aktsiatest ainult juhul, kui nad tulevikus saavad enamusosaluse.
Putin vastas Raymondile ilmse ärritusega, et Hodorkovski pole talle sellest mitte midagi rääkinud.
„Kuulen sellest esimest korda. Hodorkovski ei rääkinud mulle,“ vastas Putin. Raymond ei pannud tähele, et Putin kordas lauset „Kuulen sellest esimest korda. Hodorkovski ei rääkinud mulle“ kolm korda.
„Eks me näe,“ lausus Putin lõpuks puiklevalt ning lisas, et edaspidi tuleb Raymondil tegelda ministritega.
Putin oli üliärritunud, sest Raymond oli asetanud ta väga ebamugavasse olukorda. Lisaks oli Exxoni ambitsioon saada Jukoses enamus selgelt Putini administratsioonile liig mis liig. Mõned kuud varem oli BP omandanud 50% Venemaa suuruselt kolmandast naftakompaniist TNK. Exxoni pikaajalise eesmärgi täitumine oleks tähendanud, et pool Venemaa naftaleiukohtadest läinuks välisfirmade kätte.
Lisaks sellele ei sallinud Putini administratsiooni asejuht Igor Šetšin juutidest oligarhe, kelle käes oli tol ajal pool Venemaa majandusest. Šetšin on Rosnefti nõukogu liige ning selle naftakompanii kätte läks ka suurem osa hävitatud Jukose varast.
„On hullumeelne mõelda, et Putin laseb kroonijuveeli müüa välismaalastele, et sellest saaks kasu väike grupp juudi bandiite,“ tsiteerib Bower ühte Kremli ametnikku, kelle ütluses peegeldub ka venelaste suhtumine lääneriikidesse.
Täpselt kuu aega hiljem, 25. oktoobri hommikul levis uudis Mihhail Hodorkovski arreteerimisest üle maailma.
kolmapäev, 28. juuli 2010
Toorainefondide lõksud
Pärast sajandivahetusel toimunud tehnoloogiamulli lõhkemist tulid nagu tellitult turule esimesed toorainetega seotud börsil kaubeldavad fondid (ETFid), tuntud ka indeksaktsiate nime all. Toorainefondid pakkusid head võimalust portfellis riske hajutada ning mis veelgi tähtsam, need börsil kaubeldavad fondid andsid esmakordselt võimaluse ka väikeinvestoritel toorainetesse investeerida. Või nagu ütles üks tuntud finantsspetsialist, andsid võimaluse väikeinvestoritel panustada oma nägemusele toorainete hinnaliikumiste suhtes.
Indeksaktsiate ehk börsil kaubeldavate fondide hinnad liiguvad väga sarnaselt fondi aluseks võetud indeksiga. Nii peaks naftaaktsia hind liikuma enam vähem sarnaselt nafta hinnaga maailmaturul. Aga osadel juhtudel see kaugeltki nii ei ole.
Nii näiteks on naftafondi U.S. Oil Fund (USO), mis järgib New Yorgi kaubabörsil kaubeldava nafta hinnaliikumist, hind alates selle loomisest 2006. aasta aprillis langenud 50%, samal ajal kui nafta ise on kallinenud 11%, kirjutab ajakiri Bloomberg Businessweek. Analoogiline maagaasifond U.S. Natural Gas Fund (UNG) on alates loomisest 2007. aasta aprillis kukkunud 85%, mis on üle kahe korra enam kui on langenud gaasi hind (40%).
Selle põhjuseks on tooraineturgude spetsiifika. Nimelt kaubeldakse toorainetega peamiselt tulevikutehingutega, mitte füüsilisel tooraineturul. Nendel turgudel esineb aga tihti olukord, kus kaugema realiseerimise tähtajaga tooraine on kallim kui lähema realiseerimistähtajaga tooraine. Sellist olukorda nimetatakse contango’ks. Kui nafta või muu tooraine realiseerimistähtaeg hakkab lähenema, peab fondihaldur selle (odavama) maha müüma ja ostma järgmise realiseerimise tähtajaga tulevikutehingut ning seetõttu toob see fondiinvestoritele kahjumit.
Nii pidid naftafondid müüma nafta juunilepinguid hinnaga 68,01 dollarit barrel, aga asemele ostma juulilepinguid 70,80 dollariga barrel. Kuna nafta tulevikutehingute realiseerimistähtajad on igakuised, siis contango tingimustes saavad fondiinvestorid vastu pükse iga kuu.
Aga see pole veel kõik. Taolist olukorda kasutavad ära professionaalsed tulevikutehingutega kauplejad. Nad ostavad ülejärgmise kuu lepinguid ning müüvad ära lähima kuu lepinguid enne fondihaldureid surudes kunstlikult lähima lepingu hindu kunstlikult alla ja kaugemate lepingute hindu üles. Taolist strateegiat nimetada pre-rolling (eesveeremine).
„Mina elatun rumalast rahast,“ rääkis ajakirjale Chicagos asuva toorainetega kauplemisfirma asutaja Emil van Essen, mis töötas välja tarkvara pre-rollinguga teenimiseks. „Minutaolised inimesed söövad indeksfondid elusalt ära,“ lisas ta.
Indeksaktsiate ehk börsil kaubeldavate fondide hinnad liiguvad väga sarnaselt fondi aluseks võetud indeksiga. Nii peaks naftaaktsia hind liikuma enam vähem sarnaselt nafta hinnaga maailmaturul. Aga osadel juhtudel see kaugeltki nii ei ole.
Nii näiteks on naftafondi U.S. Oil Fund (USO), mis järgib New Yorgi kaubabörsil kaubeldava nafta hinnaliikumist, hind alates selle loomisest 2006. aasta aprillis langenud 50%, samal ajal kui nafta ise on kallinenud 11%, kirjutab ajakiri Bloomberg Businessweek. Analoogiline maagaasifond U.S. Natural Gas Fund (UNG) on alates loomisest 2007. aasta aprillis kukkunud 85%, mis on üle kahe korra enam kui on langenud gaasi hind (40%).
Selle põhjuseks on tooraineturgude spetsiifika. Nimelt kaubeldakse toorainetega peamiselt tulevikutehingutega, mitte füüsilisel tooraineturul. Nendel turgudel esineb aga tihti olukord, kus kaugema realiseerimise tähtajaga tooraine on kallim kui lähema realiseerimistähtajaga tooraine. Sellist olukorda nimetatakse contango’ks. Kui nafta või muu tooraine realiseerimistähtaeg hakkab lähenema, peab fondihaldur selle (odavama) maha müüma ja ostma järgmise realiseerimise tähtajaga tulevikutehingut ning seetõttu toob see fondiinvestoritele kahjumit.
Nii pidid naftafondid müüma nafta juunilepinguid hinnaga 68,01 dollarit barrel, aga asemele ostma juulilepinguid 70,80 dollariga barrel. Kuna nafta tulevikutehingute realiseerimistähtajad on igakuised, siis contango tingimustes saavad fondiinvestorid vastu pükse iga kuu.
Aga see pole veel kõik. Taolist olukorda kasutavad ära professionaalsed tulevikutehingutega kauplejad. Nad ostavad ülejärgmise kuu lepinguid ning müüvad ära lähima kuu lepinguid enne fondihaldureid surudes kunstlikult lähima lepingu hindu kunstlikult alla ja kaugemate lepingute hindu üles. Taolist strateegiat nimetada pre-rolling (eesveeremine).
„Mina elatun rumalast rahast,“ rääkis ajakirjale Chicagos asuva toorainetega kauplemisfirma asutaja Emil van Essen, mis töötas välja tarkvara pre-rollinguga teenimiseks. „Minutaolised inimesed söövad indeksfondid elusalt ära,“ lisas ta.
teisipäev, 27. juuli 2010
Ralliäss Ford
USA suurim autotootja Ford Motor teatas möödunud reedel, et sai teises kvartalis 2,6 miljardit ning esimesel poolaastal kokku 4,7 miljardit dollarit kasumit. Nii suure poolaastakasumi sai Ford viimati 1998. aasta esimesel poolel. Fordi aktsia hind on vähem kui kahe aastaga kerkinud üle seitsme korra. Sellele vaatamata hindab investeerimisajakiri Barron’s Fordi aktsiat allahinnatuks.
Fordi autotootmisüksuse teise kvartali maksueelne kasum oli 2,1 miljardit dollarit võrrelduna 1,1 miljardi dollari suuruse kahjumiga aasta tagasi ning kasum tuli peamiselt tänu autode müügi kasvule ja kõrgematele hindadele.
Fordi hinnangul müüakse USAs sel aastal 11,5 kuni 12 miljonit autot. Number on tunduvalt väiksem 17 miljonist, mida seal müüdi vähem kui kümmekond aastat tagasi aga tunduvalt enam kui 2009. aastal müüdud 10,6 miljonit sõidukit.
Morningstari analüütiku David Whistoni hinnangul kasvab sõidukite müük USAs lähiaastatel 15 kuni 19 miljoni ühikuni ning Fordil on väga head võimalused sellest üha suurema osa saada. Fordi turuosa on kasvanud 17 protsendini võrrelduna 15,5 protsendiga aasta tagasi, General Motorsi turuosa on see-eest kahanenud 19,2 protsendini. Fordi uuenenud mudelid meeldivad klientidele ning uut Taurust müüakse 6000 dollari võrra kallimalt kui eelmise aasta mudelit.
Ehkki võlakoormus on Fordi jaoks endiselt probleem, muutub ettevõtte bilanss üha paremaks. Kvartali lõpus oli Fordil võlga 27,3 miljardit dollarit, mis on 7 miljardi võrra vähem kui 1. kvartali lõpus. Tänu kahanemisele on aga intressikulu 470 miljonit dollarit väiksem. Fordi finantsüksuse, Ford Crediti maksueelne tegevuskasum kasvas 37 protsenti 888 miljoni dollarini.
Craig-Hallumi analüütik Steven Dyer nimetab eelmist kvartalit Fordi jaoks fantastiliseks. Tema sõnul võttis Ford eelmises kvartalis pea kõik, mis võtta andis.
Fordi autotootmisüksuse teise kvartali maksueelne kasum oli 2,1 miljardit dollarit võrrelduna 1,1 miljardi dollari suuruse kahjumiga aasta tagasi ning kasum tuli peamiselt tänu autode müügi kasvule ja kõrgematele hindadele.
Fordi hinnangul müüakse USAs sel aastal 11,5 kuni 12 miljonit autot. Number on tunduvalt väiksem 17 miljonist, mida seal müüdi vähem kui kümmekond aastat tagasi aga tunduvalt enam kui 2009. aastal müüdud 10,6 miljonit sõidukit.
Morningstari analüütiku David Whistoni hinnangul kasvab sõidukite müük USAs lähiaastatel 15 kuni 19 miljoni ühikuni ning Fordil on väga head võimalused sellest üha suurema osa saada. Fordi turuosa on kasvanud 17 protsendini võrrelduna 15,5 protsendiga aasta tagasi, General Motorsi turuosa on see-eest kahanenud 19,2 protsendini. Fordi uuenenud mudelid meeldivad klientidele ning uut Taurust müüakse 6000 dollari võrra kallimalt kui eelmise aasta mudelit.
Ehkki võlakoormus on Fordi jaoks endiselt probleem, muutub ettevõtte bilanss üha paremaks. Kvartali lõpus oli Fordil võlga 27,3 miljardit dollarit, mis on 7 miljardi võrra vähem kui 1. kvartali lõpus. Tänu kahanemisele on aga intressikulu 470 miljonit dollarit väiksem. Fordi finantsüksuse, Ford Crediti maksueelne tegevuskasum kasvas 37 protsenti 888 miljoni dollarini.
Craig-Hallumi analüütik Steven Dyer nimetab eelmist kvartalit Fordi jaoks fantastiliseks. Tema sõnul võttis Ford eelmises kvartalis pea kõik, mis võtta andis.
esmaspäev, 26. juuli 2010
Investor ostis miljardi dollari väärtuses kakaoube
Toorainetega kaubeldakse peamiselt tulevikutehingute turgudel ning reeglina likvideeritakse positsioonid enne tehingu realiseerumise tähtaega, sest investorid ei soovi füüsilist naftat, suhkrut, vaske või kohvi tegelikult omada. Realiseeritakse vaid mõni üksik protsent tulevikutehingute kogumahust.
Nädal aega tagasi šokeeris aga kakao- ja kohviubade kaupleja Anthony Ward tooraineturge sellega, et realiseeris nädal aega tagasi juulitehingute positsiooni - kokku 240 100 tonni kakaoube. Hiigelkoguse väärtuseks hindavad asjatundjad miljardit dollarit. Nüüd omab investori ettevõte Armajaro Holding umbes 7% maailma kakaoubadest.
Wardi positsioonide soetamise käigus kerkis kakao hind 33 aasta kõrgeimale tasemele. Ward panustab kakaoubade pakkumise vähenemisele ning kui see õnnestub, on magusatööstus sisuliselt tema ees põlvili. Seetõttu on mõnedki võrrelnud Wardi vendade Huntidega, kes üritasid aastatel 1979-1980 nurka suruda hõbedaturu ostes kokku suurema osa füüsilise väärismetalli varudest.
Kui Huntid olid naftatöösturid ning kaasasid oma kõrgesse mängu ka Araabia naftašeigid, siis Anthoni Ward on läbi ja lõhki kakaospetsialist.
„Globaalses mastaabis ei ole talle kakaoalastes teadmistes võrdset,“ lausus Armajaro endine töötaja Tim Spencer ajalehele The New York Times.
Armajaro varade maht, peamiselt riskifondidena, on 1,5 miljardit dollarit. Kuid teisalt on tegemist ka maailma ühe suurema kakaokauplejaga, kes tegutseb Elevandiluurannikul (maailma suurim kakaotootja), Indoneesias ning Ecuadoris.
Briti press on Wardi peale väga vihane andes talle hüüdnime Šokolaadisõrm (Chocfinger) viitega Bondi filmi kangelasele Kuldsõrmele (Goldfinger). Samas kinnitavad analüütikud, et šokolaadisõbrad kakao hinna võimaliku edasise tõusu pärast väga muretsema ei pea, sest see tooraine moodustab ainult 10% tavalise šokolaadi hinnast.
Nädal aega tagasi šokeeris aga kakao- ja kohviubade kaupleja Anthony Ward tooraineturge sellega, et realiseeris nädal aega tagasi juulitehingute positsiooni - kokku 240 100 tonni kakaoube. Hiigelkoguse väärtuseks hindavad asjatundjad miljardit dollarit. Nüüd omab investori ettevõte Armajaro Holding umbes 7% maailma kakaoubadest.
Wardi positsioonide soetamise käigus kerkis kakao hind 33 aasta kõrgeimale tasemele. Ward panustab kakaoubade pakkumise vähenemisele ning kui see õnnestub, on magusatööstus sisuliselt tema ees põlvili. Seetõttu on mõnedki võrrelnud Wardi vendade Huntidega, kes üritasid aastatel 1979-1980 nurka suruda hõbedaturu ostes kokku suurema osa füüsilise väärismetalli varudest.
Kui Huntid olid naftatöösturid ning kaasasid oma kõrgesse mängu ka Araabia naftašeigid, siis Anthoni Ward on läbi ja lõhki kakaospetsialist.
„Globaalses mastaabis ei ole talle kakaoalastes teadmistes võrdset,“ lausus Armajaro endine töötaja Tim Spencer ajalehele The New York Times.
Armajaro varade maht, peamiselt riskifondidena, on 1,5 miljardit dollarit. Kuid teisalt on tegemist ka maailma ühe suurema kakaokauplejaga, kes tegutseb Elevandiluurannikul (maailma suurim kakaotootja), Indoneesias ning Ecuadoris.
Briti press on Wardi peale väga vihane andes talle hüüdnime Šokolaadisõrm (Chocfinger) viitega Bondi filmi kangelasele Kuldsõrmele (Goldfinger). Samas kinnitavad analüütikud, et šokolaadisõbrad kakao hinna võimaliku edasise tõusu pärast väga muretsema ei pea, sest see tooraine moodustab ainult 10% tavalise šokolaadi hinnast.
reede, 23. juuli 2010
Musta luige fondid on kuum kaup
Maailma suurim võlakirjafondide valitseja PIMCO kavatseb luua fondi, mis pakub kaitset turu kukkumisele üle 15 protsendi, kirjutas Bloomberg nädala alguses. Morgan Stanley strateegide sõnul kasvas nõudlus toodete vastu, mis kaitseb investoreid kataklüsmide korral, eelmises kvartalis viiekordseks.
Mustaks luigeks nimetab bestselleri The Black Swan autor Nassim Nicolas Taleb nähtusi, mille toimumise tõenäosus on äärmiselt väike. Poolteist aastat enne Lehman Brothersi pankrottiminekut ilmunud raamatus hoiatas ta pankureid, et need toetuvad liiga palju tõenäosuse põhistele mudelitele ning ignoreerivad potentsiaalsete katastroofide võimalusi.
Lisaks Pimcole pakuvad väga väikese tõenäosusega sündmuste vastu kaitset Deutsche Bank ja Citigroup kas siis fondide või tuletisinstrumentide näol.
Goldman Sachsi strateeg Alberto Gallo hoiatas aga möödunud kuul, et investorid maksavad liiga palju tuletisväärtpaberite eest, mis pakuvad kaitset kõige vähemtõenäoliste stsenaariumite nagu Euroopa riikide maksejõuetuse vastu, aga ei panusta piisavalt suurema tõenäosusega stsenaariumite nagu pika madala kasvu perioodi vastu.
„Kui kirjeldada olukorda purjetamisterminites, maksavad investorid suuri preemiaid kaitsmaks ennast äkilise tormi vastu, aga ei soovi ennast kaitsta pika tuulevaikuse vastu,“ lausu Gallo.
Mustaks luigeks nimetab bestselleri The Black Swan autor Nassim Nicolas Taleb nähtusi, mille toimumise tõenäosus on äärmiselt väike. Poolteist aastat enne Lehman Brothersi pankrottiminekut ilmunud raamatus hoiatas ta pankureid, et need toetuvad liiga palju tõenäosuse põhistele mudelitele ning ignoreerivad potentsiaalsete katastroofide võimalusi.
Lisaks Pimcole pakuvad väga väikese tõenäosusega sündmuste vastu kaitset Deutsche Bank ja Citigroup kas siis fondide või tuletisinstrumentide näol.
Goldman Sachsi strateeg Alberto Gallo hoiatas aga möödunud kuul, et investorid maksavad liiga palju tuletisväärtpaberite eest, mis pakuvad kaitset kõige vähemtõenäoliste stsenaariumite nagu Euroopa riikide maksejõuetuse vastu, aga ei panusta piisavalt suurema tõenäosusega stsenaariumite nagu pika madala kasvu perioodi vastu.
„Kui kirjeldada olukorda purjetamisterminites, maksavad investorid suuri preemiaid kaitsmaks ennast äkilise tormi vastu, aga ei soovi ennast kaitsta pika tuulevaikuse vastu,“ lausu Gallo.
neljapäev, 22. juuli 2010
Apple tegi kolme kvartaliga aasta tulemuse
Nõukogude ajal elanud inimesed mäletavad kuulsat loosungit „Viisaastaku plaan nelja aastaga“. Tolleaegsed loosungid jäidki loosungiteks ning reaalsusega polnud neil mingit pistmist, aga Apple on täna just taolisi kangelastegusid korda saatmas.
Teisipäeva hilisõhtu finantsaasta kolmanda kvartali tulemused avaldanud Apple teatas kasumi 78protsendilisest kasvust 3,25 miljardi dollarini ehk 3,51 dollarini aktsia. Käive kasvas 61 protsenti 15,7 miljardi dollarini. Finantsaasta viimase kvartali (Apple’i finantsaasta lõpeb septembri viimasel laupäeval) käibeks prognoosib tehnoloogiagigant 18 miljardit dollarit. Analüütikud ennustasid käimasoleva kvartali käibeks 17 miljardit dollarit.
Selle finantsaasta kolme kvartali käive ja kasum on juba suuremad kui 2009. finantsaastal kokku. Apple’i üheksa kuu käive on 45 miljardit dollarit võrrelduna kogu 2009. aasta 42,9 miljardiga ning kasum 9,7 miljardit võrrelduna 8,2 miljardi dollariga 2009. aastal kokku. 2010. finantsaasta käive kokku tuleb seega ilmselt vähemalt 63 miljardit dollarit ja kasum vähemalt 12,8 miljardit dollarit ehk vastavalt 47 ja 55% enam kui 2009. finantsaastal.
Kui Apple’i puhul räägitakse peamiselt iPhone’ist ja iPadist, siis ei tohi ära unustada, et ettevõte toodab ka personaalarvuteid. Macide müügi maht oligi läinud kvartalis rekordilised 3,47 miljonit, ehk 33% mullusest rohkem. Mobiiltelefonide iPhone müük kasvas 61 protsenti 8,4 miljoni eksemplarini ning tahvelarvuteid iPad müüs Apple kvartaliga 3,27 miljonit genereerides koos lisaseadmetega 2,17 miljardit dollarit käivet.
Tahaks nüüd kuulda nende spetside arvamust, kes jaanuari lõpus esitletud tahvelarvutit maha tegid. Ma ei imesta, kui on tegemist edukaima uue toote debüüdiga tehnoloogiaajaloos. Muusikapleieril iPod kulus nii suure müüginumbri saavutamiseks mitu aastat, mobiiltelefonil iPhone kolm kvartalit.
Selle aasta 27. jaanuaril, kui Steve Jobs avalikkusele iPadi näitas, demonstreeris ta arvutit peamiselt meelelahutus- ja kultuuritarbimise vahendina. Juba siis rääkisid nii mõnedki analüütikud iPadi kasutusvõimalustest ettevõtluses. Apple’i tootmisjuht Tim Cook rääkis majandustulemusi kommenteerides, et USA 100st suuremast ettevõttest 50 testib iPadi kasutamisvõimalusi.
AppleInsider kirjutas kuu alguses, et USA lääneranniku suurim pank Wells Fargo muretses 15 iPadi ja demonstreeris neid investorite konverentsil. Samuti on teada, et Mercedes-Benz kasutab kõigis oma 350 USA poes iPade.
Sama toimub ka iPhone’idega. Kui Apple uue nutitelefoniga kolm aastat tagasi turule tuli, sai see esmalt teismeliste ning nn noorte täiskasvanute mängusjaks. Kui ettevõtete juhid ning professionaalid kasutasid endiselt kas Research in Motioni (RIM) või Nokia nutifone, siis nüüd läheb üha enam iPhone’e ka juhtide taskutesse. Cooki sõnul kasutab juba 80% USA 100 suuremast ettevõttest iPhone’i.
Nagu arvata võiski, algas pärast kvartalitulemuste avaldamist aktsia soovituste ja hinnasihtide tõstmise sadu. Täna hommikuse seisuga on seda teinud 9 analüütikut. J.P. Morgani analüütik Mark Moskowitz tõstis hinnasihi tervelt 400 dollarile.
Teisipäeva hilisõhtu finantsaasta kolmanda kvartali tulemused avaldanud Apple teatas kasumi 78protsendilisest kasvust 3,25 miljardi dollarini ehk 3,51 dollarini aktsia. Käive kasvas 61 protsenti 15,7 miljardi dollarini. Finantsaasta viimase kvartali (Apple’i finantsaasta lõpeb septembri viimasel laupäeval) käibeks prognoosib tehnoloogiagigant 18 miljardit dollarit. Analüütikud ennustasid käimasoleva kvartali käibeks 17 miljardit dollarit.
Selle finantsaasta kolme kvartali käive ja kasum on juba suuremad kui 2009. finantsaastal kokku. Apple’i üheksa kuu käive on 45 miljardit dollarit võrrelduna kogu 2009. aasta 42,9 miljardiga ning kasum 9,7 miljardit võrrelduna 8,2 miljardi dollariga 2009. aastal kokku. 2010. finantsaasta käive kokku tuleb seega ilmselt vähemalt 63 miljardit dollarit ja kasum vähemalt 12,8 miljardit dollarit ehk vastavalt 47 ja 55% enam kui 2009. finantsaastal.
Kui Apple’i puhul räägitakse peamiselt iPhone’ist ja iPadist, siis ei tohi ära unustada, et ettevõte toodab ka personaalarvuteid. Macide müügi maht oligi läinud kvartalis rekordilised 3,47 miljonit, ehk 33% mullusest rohkem. Mobiiltelefonide iPhone müük kasvas 61 protsenti 8,4 miljoni eksemplarini ning tahvelarvuteid iPad müüs Apple kvartaliga 3,27 miljonit genereerides koos lisaseadmetega 2,17 miljardit dollarit käivet.
Tahaks nüüd kuulda nende spetside arvamust, kes jaanuari lõpus esitletud tahvelarvutit maha tegid. Ma ei imesta, kui on tegemist edukaima uue toote debüüdiga tehnoloogiaajaloos. Muusikapleieril iPod kulus nii suure müüginumbri saavutamiseks mitu aastat, mobiiltelefonil iPhone kolm kvartalit.
Selle aasta 27. jaanuaril, kui Steve Jobs avalikkusele iPadi näitas, demonstreeris ta arvutit peamiselt meelelahutus- ja kultuuritarbimise vahendina. Juba siis rääkisid nii mõnedki analüütikud iPadi kasutusvõimalustest ettevõtluses. Apple’i tootmisjuht Tim Cook rääkis majandustulemusi kommenteerides, et USA 100st suuremast ettevõttest 50 testib iPadi kasutamisvõimalusi.
AppleInsider kirjutas kuu alguses, et USA lääneranniku suurim pank Wells Fargo muretses 15 iPadi ja demonstreeris neid investorite konverentsil. Samuti on teada, et Mercedes-Benz kasutab kõigis oma 350 USA poes iPade.
Sama toimub ka iPhone’idega. Kui Apple uue nutitelefoniga kolm aastat tagasi turule tuli, sai see esmalt teismeliste ning nn noorte täiskasvanute mängusjaks. Kui ettevõtete juhid ning professionaalid kasutasid endiselt kas Research in Motioni (RIM) või Nokia nutifone, siis nüüd läheb üha enam iPhone’e ka juhtide taskutesse. Cooki sõnul kasutab juba 80% USA 100 suuremast ettevõttest iPhone’i.
Nagu arvata võiski, algas pärast kvartalitulemuste avaldamist aktsia soovituste ja hinnasihtide tõstmise sadu. Täna hommikuse seisuga on seda teinud 9 analüütikut. J.P. Morgani analüütik Mark Moskowitz tõstis hinnasihi tervelt 400 dollarile.
kolmapäev, 21. juuli 2010
Panganduse suurest kontsentreerumisest
Eilne The Wall Street Journal kirjutas, et USA kolm suuremat panka, Bank of America, J.P. Morgan ning Wells Fargo hoiuste maht moodustab 33% kogu USA hoiuste mahust. Veel kolm aastat tagasi (2007. aasta keskel) oli nende käes 21% hoiustest. Tegemist on suurima hoiuste turuosa kasvamisega USA ajaloos. Suur osa kasvust on tingitud vastavalt Countrywide´i, Washington Mutuali ning Wachovia ülevõtmisest.
Aga see pole veel kõik. Kolm panka andsid selle aasta esimeses kvartalis 57% eluasemelaenude kogumahust võrrelduna 28 protsendiga 2008. aastal. Nende kolme ja Citigroupi varade mahud olid 31. märtsi seisuga kokku 7,7 triljonit dollarit, mis on 56% enam kui 2007. aasta lõpus. Nelja panga varade mahud kokku on peaaegu kaks korda suuremad kui 46 suuruselt järgmise omad.
Suurbritannias oli 2008. aastal kuue surema panga käes 78% eluasemelaenude turust võrrelduna 66 protsendiga aasta varem.
„Kontsentratsioon riigi tasemel peaks seadusandja muretsema panema, sest see tähendab vähem valikuid ning väiksemat konkurentsi hinnakujundamisel,“ lausus majanduslehele William Isaac, kes juhtis aastatel 1981-1985 Föderaalset hoiuste tagamise fondi. Võib olla isegi veel hullem on see, et konsolideerumine paneb suurema riski üha vähemate inimeste õlule, nii et kui tehakse vigu, saavad need olema hullud.
Artiklis kirjeldatakse olukorda Orlandos, kus suure kontsentratsiooni tõttu on raskem tegutseda väiksematel pankadel, sest suuremad meelitavad üle paremat personali ning juhul, kui mõni väikeettevõte soovib viia oma arveldused teise panka, siis ta vanast pangast enam laenu ei saa.
Võrreldes Eestiga pole sealses panganduses ju kontsentratsiooni ollagi. Finantsinspektsiooni koostatud finantsteenuste turu ülevaatest selgub, et 2009. aasta seisuga oli Swedbanki käes 55 ning SEBi käes 24% eraisikute hoiustest ehk kahe panga käes kokku 79%. Äriühingute hoiuste turul on kontsentreerumine mõnevõrra väiksem – Swedbank 43%, Danske Bank 20% ja SEB 17% ehk kahe suurema käes on 63% ja kolme suurema käes 80% turust. Hoiuste turg tervikuna jaguneb järgmiselt: Swed 47%, SEB 21% ja Danske 15%. Kahe suurema käes 68% ja kolme suurema käes 83%.
Laenuturust on Swedbanki käes 44, SEBil 23 ning Nordea pangal 14% ehk kahe suurema käes on 67 ning kolmel suuremal 81% turust. Eraisikute laenuturust kuulub Swedbankile 47, SEBile 25 ning Nordeale ning Danskele kummalegi 12%, s.t. kahe suurema panga käes on 72% laenuturust.
Ei hakka siin ülejäänud finantsturge välja tooma, sest ka neis on olukord sarnane.
Ajakirjanduses on juba aastaid kostunud kriitikat siinsete suurpankade suhtes. Kriitika on õige, eriti varahalduse kohta käiv. Samas on mindud lihtsama ja rumalama vastupanu teed väites, et peasüüdlaseks on pankade ahned emapankadest omanikud. Ei ole need Erkki Raasuke ja teised Stockholmi ning Kopenhaageni pankurid Eesti pankuritest ahnemad midagi. Nõrk konkurents on hoopis see, mis võimaldab kohalikel pankadel võtta samade teenuste eest kallimat hinda, kui seda teeb emapank oma kodus.
Aga see pole veel kõik. Kolm panka andsid selle aasta esimeses kvartalis 57% eluasemelaenude kogumahust võrrelduna 28 protsendiga 2008. aastal. Nende kolme ja Citigroupi varade mahud olid 31. märtsi seisuga kokku 7,7 triljonit dollarit, mis on 56% enam kui 2007. aasta lõpus. Nelja panga varade mahud kokku on peaaegu kaks korda suuremad kui 46 suuruselt järgmise omad.
Suurbritannias oli 2008. aastal kuue surema panga käes 78% eluasemelaenude turust võrrelduna 66 protsendiga aasta varem.
„Kontsentratsioon riigi tasemel peaks seadusandja muretsema panema, sest see tähendab vähem valikuid ning väiksemat konkurentsi hinnakujundamisel,“ lausus majanduslehele William Isaac, kes juhtis aastatel 1981-1985 Föderaalset hoiuste tagamise fondi. Võib olla isegi veel hullem on see, et konsolideerumine paneb suurema riski üha vähemate inimeste õlule, nii et kui tehakse vigu, saavad need olema hullud.
Artiklis kirjeldatakse olukorda Orlandos, kus suure kontsentratsiooni tõttu on raskem tegutseda väiksematel pankadel, sest suuremad meelitavad üle paremat personali ning juhul, kui mõni väikeettevõte soovib viia oma arveldused teise panka, siis ta vanast pangast enam laenu ei saa.
Võrreldes Eestiga pole sealses panganduses ju kontsentratsiooni ollagi. Finantsinspektsiooni koostatud finantsteenuste turu ülevaatest selgub, et 2009. aasta seisuga oli Swedbanki käes 55 ning SEBi käes 24% eraisikute hoiustest ehk kahe panga käes kokku 79%. Äriühingute hoiuste turul on kontsentreerumine mõnevõrra väiksem – Swedbank 43%, Danske Bank 20% ja SEB 17% ehk kahe suurema käes on 63% ja kolme suurema käes 80% turust. Hoiuste turg tervikuna jaguneb järgmiselt: Swed 47%, SEB 21% ja Danske 15%. Kahe suurema käes 68% ja kolme suurema käes 83%.
Laenuturust on Swedbanki käes 44, SEBil 23 ning Nordea pangal 14% ehk kahe suurema käes on 67 ning kolmel suuremal 81% turust. Eraisikute laenuturust kuulub Swedbankile 47, SEBile 25 ning Nordeale ning Danskele kummalegi 12%, s.t. kahe suurema panga käes on 72% laenuturust.
Ei hakka siin ülejäänud finantsturge välja tooma, sest ka neis on olukord sarnane.
Ajakirjanduses on juba aastaid kostunud kriitikat siinsete suurpankade suhtes. Kriitika on õige, eriti varahalduse kohta käiv. Samas on mindud lihtsama ja rumalama vastupanu teed väites, et peasüüdlaseks on pankade ahned emapankadest omanikud. Ei ole need Erkki Raasuke ja teised Stockholmi ning Kopenhaageni pankurid Eesti pankuritest ahnemad midagi. Nõrk konkurents on hoopis see, mis võimaldab kohalikel pankadel võtta samade teenuste eest kallimat hinda, kui seda teeb emapank oma kodus.
teisipäev, 20. juuli 2010
Turule tulevad eksootilised ETFid
Börsil kaubeldavate fondid (ETF), laiemalt tuntud ka indeksaktsiatena on kõige kiiremini kasvav finantsvara. Juunikuu seisuga oli USA börsidel noteeritud 914 fondi, mis on 21% enam kui aasta tagasi, kirjutab The Wall Street Journal. Alates 2007. aastast on netoinvesteeringud ETFidesse kasvanud 480 miljardi dollari võrra 780 miljardi dollarini. Jõudsalt on arenemas ka Euroopa ja teiste kontinentide ETFide turud. Ajakiri Economist kirjutas aasta alguses, et eelmise aasta lõpuks ületas ETFide maht triljoni dollari piiri.
Algselt baseerusid ETFid laiapõhjalistel indeksitel eesotsas S&P 500 indeksiga, kust pärineb ilmselt ka sünonüüm indeksaktsia. Seejärel laienesid fondid majandusharudele, regioonidele ning muudele varadele. Tänu ETFidele osutus võimalikuks ka väikeinvestoritel investeerida toorainetesse, mis oli varem vaid institutsionaalsete investorite pärusmaa.
Nüüd on loomisel ETFid, mis investeerivad üha spetsiifilisematesse niššidesse. Nii peaks sel nädalal algama NewYorgi börsil kauplemine Global X Lithium ETFi osakutega (sümbol LIT), mis jälgib liitiumi ning liitiumakude tootjate aktsiate hinnaliikumisi.
ETFi alusindeksi loomine pole kerge. Mitte ühelgi toorainebörsil selle metalliga ei kaubelda. Liitiumitootjad on kas rahvusvahelised suurkorporatsioonid, mille toodangust moodustab see metall tühise osa või on tegemist väikeste alustavate ettevõtetega, kust toodangut on loota alles aastate pärast.
Liitium ise on aga muutumas üha olulisemaks metalliks. Seda kasutatakse mobiiltelefonide ja muude elektrooniliste seadmete akudes. Tõelise sära tõotab metallile anda aga elektriautode tootmine. Üle-eelmisel nädalal börsile läinud elektriautode tootja Tesla mudel Roadster töötab tuhandetel väikestel liitiumiakudel.
30. juuni seisuga on liitiumifondi alusindeksis 20 komponenti, millest 60% on ettevõtted väljaspool USAd. Kolm kõige suurema osakaaluga aktsiat indeksis on Chemical & Mining Co of Chile, USA keemiakompaniid FMC ning Rockwood Holdings.
Muidugi on siin ka omad ohud. Konsultatsioonifirma TRU Group president Edward Anderson lausus majanduslehele, et viimase kahe aasta jooksul on asutatud umbes 50 ettevõtet, mille eesmärgiks on liitiumitehnoloogia arendamine, paraku ei hakka 80% neist mitte kunagi toodangut andma. Liitiumi varudega pole samuti probleeme.
Samas on metalli hind alates 1999. aastast kolmekordseks kasvanud, kinnitab Credit Suisse.
Lisaks liitiumifondile peaks lähiajal turule tulema ETFid, mis järgivad Tai väikeettevõtete hinnaliikumisi, aga ka galliumi- ja seleenifond ning kalapüügifirmade fond.
Algselt baseerusid ETFid laiapõhjalistel indeksitel eesotsas S&P 500 indeksiga, kust pärineb ilmselt ka sünonüüm indeksaktsia. Seejärel laienesid fondid majandusharudele, regioonidele ning muudele varadele. Tänu ETFidele osutus võimalikuks ka väikeinvestoritel investeerida toorainetesse, mis oli varem vaid institutsionaalsete investorite pärusmaa.
Nüüd on loomisel ETFid, mis investeerivad üha spetsiifilisematesse niššidesse. Nii peaks sel nädalal algama NewYorgi börsil kauplemine Global X Lithium ETFi osakutega (sümbol LIT), mis jälgib liitiumi ning liitiumakude tootjate aktsiate hinnaliikumisi.
ETFi alusindeksi loomine pole kerge. Mitte ühelgi toorainebörsil selle metalliga ei kaubelda. Liitiumitootjad on kas rahvusvahelised suurkorporatsioonid, mille toodangust moodustab see metall tühise osa või on tegemist väikeste alustavate ettevõtetega, kust toodangut on loota alles aastate pärast.
Liitium ise on aga muutumas üha olulisemaks metalliks. Seda kasutatakse mobiiltelefonide ja muude elektrooniliste seadmete akudes. Tõelise sära tõotab metallile anda aga elektriautode tootmine. Üle-eelmisel nädalal börsile läinud elektriautode tootja Tesla mudel Roadster töötab tuhandetel väikestel liitiumiakudel.
30. juuni seisuga on liitiumifondi alusindeksis 20 komponenti, millest 60% on ettevõtted väljaspool USAd. Kolm kõige suurema osakaaluga aktsiat indeksis on Chemical & Mining Co of Chile, USA keemiakompaniid FMC ning Rockwood Holdings.
Muidugi on siin ka omad ohud. Konsultatsioonifirma TRU Group president Edward Anderson lausus majanduslehele, et viimase kahe aasta jooksul on asutatud umbes 50 ettevõtet, mille eesmärgiks on liitiumitehnoloogia arendamine, paraku ei hakka 80% neist mitte kunagi toodangut andma. Liitiumi varudega pole samuti probleeme.
Samas on metalli hind alates 1999. aastast kolmekordseks kasvanud, kinnitab Credit Suisse.
Lisaks liitiumifondile peaks lähiajal turule tulema ETFid, mis järgivad Tai väikeettevõtete hinnaliikumisi, aga ka galliumi- ja seleenifond ning kalapüügifirmade fond.
esmaspäev, 19. juuli 2010
Tallink elab Eesti-Soome liinidest
Kohalik investeerimiskogukond oli üsna pettunud, kui Tallinki aktsia hind reageeris reedel ettevõtte finantsaasta kolmanda kvartali (lõppes 31. mail) majandustulemustele 1,7-protsendilise langusega.
„Mis nali see on, nii head tulemused ja ikka müüakse, uskumatu,“ kirjutas üks kommentaator aktiivsete investorite seas populaarses foorumis. Tuletan meelde, et „nii head tulemused“ tähendasid tegelikult ettevõttele 47 miljoni krooni suurust kvartalikahjumit.
Kuna LHV prognoosis laevafirmale peaaegu poole suuremat kahjumit, siis võib tõesti tulemusi heaks pidada, eriti, kui võtta arvesse, et ettevõttel seisab ees kõige kasumlikum kvartal. Eelmisel ning loodetavasti ka sel finantsaastal on neljas kvartal olnud ainus, mil Tallink on suutnud kasumit saada (üle-eelmisel finantsaastal oli kasumlik ka 1. kvartal).
Kui võrrelda eelmise aastaga, on selle aasta tulemused tõesti tunduvalt paremad. Eelmise finantsaasta kolmandas kvartalis sai Tallink 269,6 miljonit krooni kahjumit. Üheksa kuu kokkuvõttes on selle aasta kahjumiks 320,5 miljonit krooni võrrelduna 623,8 miljoni krooni suuruse kahjumiga eelmisel finantsaastal.
Kontserni käive kasvas eelmises kvartalis 15 protsenti 3,2 miljardi kroonini, reisijate arv 18 protsenti rekordilise 2,16 miljoni reisijani ning kaubaveo mahud 14 protsenti 69 tuhande ühikuni.
Aga vaatame Tallinki olukorda mitte vähem rõõmustava poole pealt. Tallinki laenukoormus on hiigelsuur - 31. mai seisuga on ettevõtte võlakoormus 17,5 miljardit krooni. Tallinki võlakoormust, aga ka likviidsust iseloomustavad suhtarvud on meie börsiettevõtete nelja halvema hulgas (arvesse pole võetud Baltika ja Ekspress Grupi aktsiaemissioone, mis peaks nende kahe ettevõtte olukorda tunduvalt parandama).
Eelmisel aastal muutus arvatavasti küsitavaks Tallinki võime laene tagasi maksta, aga detsembris õnnestus ettevõttel sõlmida siiski pankadega kokkulepe, mille kohaselt ettevõte ei pea selle ega järgmise finantsaasta teises ja kolmandas kvartalis laenu põhiosa tagasi maksma. Nii on Tallink kahe eelmise kvartaliga hoidnud kokku peaaegu miljard krooni. Kahes järgmises kvartalis seda kokkuhoidu enam ei ole, aga on ka mõnevõrra suurem intressimarginaal kui aasta tagasi. Tõsi, Tallinki sõnul jääb selle aasta intressikulu kokku eelmisele aastale alla.
Suurema osa kasumist on Tallink teeninud Eesti-Soome liinidelt. Üheksa kuu tulem Eesti-Soome liinidelt oli 745 miljonit ning Soome-Rootsi liinidelt 200,9 miljonit krooni. Kolmanda kvartali tulemid olid vastavalt 315,5 ja 92 miljonit krooni. Kolmandas kvartalis kasvas käive Soome-Rootsi liinidel 12,7 protsenti 1,36 miljardi kroonile, aga Eesti-Soome liinidel tervelt veerandi võrra 992 miljoni kroonile. Minu arvutuste kohaselt kasvas tulu reisija kohta Eesti-Soome liinidel 4,8 protsenti, aga Soome-Rootsi liinidel kahanes see 1,8 protsenti. Soome-Rootsi liinidel oli käive reisija kohta 1758 krooni, aga Eesti-Rootsi liinidel 1009,8 krooni. Seega teenitakse Rootsi-Soome liinidelt tulu vaid 750 krooni võrra inimese kohta enam kui Eesti-Soome liinidelt, aga reisi pikkuse ja kestvuse erinevused on kordades.
Minu arvates on tulevikus Tallinki majandustulemuste jaoks oluline suurendada tulusid Soome-Rootsi liinidel. Kasum reisija kohta on Eesti-Rootsi liinidel üle kolme korra suurem kui Soome-Rootsi liinidel.
Kui vaadata alanud neljandat kvartalit, siis midagi rõõmustavat esialgu ei paista. Tallinki reisijate arv kasvas juunis küll kolm protsenti, kuid Soome-Rootsi liinidel jäi see eelmise aasta juuni tasemele. Eesti-Soome liinidel kasvas reisijate arv 15%.
Ehkki kaubaveo mahud on alates märtsist jõudsalt kasvanud, pole kaubaveo käive seda teinud. Kolmandas kvartalis kasvas kaubaveo maht 14%, käive aga kahanes 3,3%. Tulu kaubaveo ühiku kohta on kolmandas kvartalis kukkunud tuhande krooni võrra 5566 kroonini.
„Mis nali see on, nii head tulemused ja ikka müüakse, uskumatu,“ kirjutas üks kommentaator aktiivsete investorite seas populaarses foorumis. Tuletan meelde, et „nii head tulemused“ tähendasid tegelikult ettevõttele 47 miljoni krooni suurust kvartalikahjumit.
Kuna LHV prognoosis laevafirmale peaaegu poole suuremat kahjumit, siis võib tõesti tulemusi heaks pidada, eriti, kui võtta arvesse, et ettevõttel seisab ees kõige kasumlikum kvartal. Eelmisel ning loodetavasti ka sel finantsaastal on neljas kvartal olnud ainus, mil Tallink on suutnud kasumit saada (üle-eelmisel finantsaastal oli kasumlik ka 1. kvartal).
Kui võrrelda eelmise aastaga, on selle aasta tulemused tõesti tunduvalt paremad. Eelmise finantsaasta kolmandas kvartalis sai Tallink 269,6 miljonit krooni kahjumit. Üheksa kuu kokkuvõttes on selle aasta kahjumiks 320,5 miljonit krooni võrrelduna 623,8 miljoni krooni suuruse kahjumiga eelmisel finantsaastal.
Kontserni käive kasvas eelmises kvartalis 15 protsenti 3,2 miljardi kroonini, reisijate arv 18 protsenti rekordilise 2,16 miljoni reisijani ning kaubaveo mahud 14 protsenti 69 tuhande ühikuni.
Aga vaatame Tallinki olukorda mitte vähem rõõmustava poole pealt. Tallinki laenukoormus on hiigelsuur - 31. mai seisuga on ettevõtte võlakoormus 17,5 miljardit krooni. Tallinki võlakoormust, aga ka likviidsust iseloomustavad suhtarvud on meie börsiettevõtete nelja halvema hulgas (arvesse pole võetud Baltika ja Ekspress Grupi aktsiaemissioone, mis peaks nende kahe ettevõtte olukorda tunduvalt parandama).
Eelmisel aastal muutus arvatavasti küsitavaks Tallinki võime laene tagasi maksta, aga detsembris õnnestus ettevõttel sõlmida siiski pankadega kokkulepe, mille kohaselt ettevõte ei pea selle ega järgmise finantsaasta teises ja kolmandas kvartalis laenu põhiosa tagasi maksma. Nii on Tallink kahe eelmise kvartaliga hoidnud kokku peaaegu miljard krooni. Kahes järgmises kvartalis seda kokkuhoidu enam ei ole, aga on ka mõnevõrra suurem intressimarginaal kui aasta tagasi. Tõsi, Tallinki sõnul jääb selle aasta intressikulu kokku eelmisele aastale alla.
Suurema osa kasumist on Tallink teeninud Eesti-Soome liinidelt. Üheksa kuu tulem Eesti-Soome liinidelt oli 745 miljonit ning Soome-Rootsi liinidelt 200,9 miljonit krooni. Kolmanda kvartali tulemid olid vastavalt 315,5 ja 92 miljonit krooni. Kolmandas kvartalis kasvas käive Soome-Rootsi liinidel 12,7 protsenti 1,36 miljardi kroonile, aga Eesti-Soome liinidel tervelt veerandi võrra 992 miljoni kroonile. Minu arvutuste kohaselt kasvas tulu reisija kohta Eesti-Soome liinidel 4,8 protsenti, aga Soome-Rootsi liinidel kahanes see 1,8 protsenti. Soome-Rootsi liinidel oli käive reisija kohta 1758 krooni, aga Eesti-Rootsi liinidel 1009,8 krooni. Seega teenitakse Rootsi-Soome liinidelt tulu vaid 750 krooni võrra inimese kohta enam kui Eesti-Soome liinidelt, aga reisi pikkuse ja kestvuse erinevused on kordades.
Minu arvates on tulevikus Tallinki majandustulemuste jaoks oluline suurendada tulusid Soome-Rootsi liinidel. Kasum reisija kohta on Eesti-Rootsi liinidel üle kolme korra suurem kui Soome-Rootsi liinidel.
Kui vaadata alanud neljandat kvartalit, siis midagi rõõmustavat esialgu ei paista. Tallinki reisijate arv kasvas juunis küll kolm protsenti, kuid Soome-Rootsi liinidel jäi see eelmise aasta juuni tasemele. Eesti-Soome liinidel kasvas reisijate arv 15%.
Ehkki kaubaveo mahud on alates märtsist jõudsalt kasvanud, pole kaubaveo käive seda teinud. Kolmandas kvartalis kasvas kaubaveo maht 14%, käive aga kahanes 3,3%. Tulu kaubaveo ühiku kohta on kolmandas kvartalis kukkunud tuhande krooni võrra 5566 kroonini.
reede, 16. juuli 2010
Superstaar Jamie
Ei, ma ei hakka siin kirjutama tuntud telekokast Jamie Oliverist, vaid hoopis JPMorgani juhist Jamie Dimonist, kelle juhitav pank teatas eile järjekordselt suurepärastest eelmise kvartali majandustulemustest.
„Praegu pole Wall Streetil praktiliselt ühtegi giganti, võib-olla ainult Jamie,“ rääkis ajalehele The New York Times erakapitalifirma Carlyle asutaja David M. Rubenstein. Just nii, lihtsalt Jamieks Dimonit finantsringkondadeks kutsutaksegi.
Finantskriis tsementeeris Jamie Dimoni finantssuperstaariks: julgeks diilitegijaks, kes ostis siis, kui teised müüsid, korralikuks riskijuhiks, kes suutis vastu pidada eksootilistele äridele, mis kukutas teised ning karismaatiliseks liidriks, kes on sümpaatne nii seadusandjatele kui ka omasugustele kauplejatele, kirjutas mõjukas päevaleht eile.
Ajalehe sõnul on 54-aastane Dimon alles globaalse pangandusimpeeriumi ülesehitamise tee alguses. Algselt hakkas ta finantsimpeeriumi rajama koos Citigroupi legendaarse juhi Sanford I. Weilliga, aga viimane valis oma järglaseks Citigroupi juhtima hoopis Charles Prince’i, kes aga ebaõnnestus täielikult.
Analüütikud märgivad, et ehkki üleüldiselt on JPMorgan tundvalt paremas positsioonis kui enamik konkurente, pole pank liidrikohal mitte üheski valdkonnas.
„Nad ei ole sellises positsioonis nagu Well Fargo jaepanganduses. Nad ei ole American Express kui räägitakse krediitkaartidest. Nad ei ole BlackRock kui vaadata varahaldust,“ lausus Michael Mayo Credit Agricole’ist. „JPMorgan pole võrreldav ka Goldman Sachsiga arenevatel turgudel,“ lisas ta.
Teises kvartalis teenis JPMorgan kasumit 1,09 dollarit aktsia kohta, mis ületas tunduvalt analüütikute ootusi. Standard & Poor’s näiteks ennustas panga teise kvartali kasumiks vaid 75 USA senti. Kasum kasvas kõikides segmentides välja arvatud investeerimispangandus. Kasumit aitas kasvatada ka ebatõenäoliselt laekuvate laenude jaoks ettenähtud reservide vähendamine 1,5 miljardi dollari võrra. Kontserni käive kahanes 8 protsenti 25,6 miljardi dollarini.
Jamie Dimon aga kahandas optimistide entusiasmi kommenteerides, et nad laenureservi vähendamist kasumiks ei loe ning eraisikute laenukahjumid on endiselt kõrged. Kasvavad krediitkaartide laenukahjumid ja ka eluasemelaenude turg on vaevalt stabiliseerunud, lausus ettevõtte endine finantsjuht Michael Cavanagh.
Samas on juhtkond üsna enesekindel, sest pank hakkas eelmise kvartali lõpus aktsiaid tagasi ostma. Seni on seda tehtud poole miljardi dollari eest. Dividende ei suurendata aga enne, kui on selge pilt tõenäoliste laenukahjumite osas ning uutest seadustest tingitud vajadused kapitali järele.
Praegu maksab JPMorgan dividende 5 USA senti kvartalis, mis teeb dividenditootluseks hädised 0,50 protsenti. Enne finantskriisi maksis pank dividende aga 38 USA senti kvartalis.
„Praegu pole Wall Streetil praktiliselt ühtegi giganti, võib-olla ainult Jamie,“ rääkis ajalehele The New York Times erakapitalifirma Carlyle asutaja David M. Rubenstein. Just nii, lihtsalt Jamieks Dimonit finantsringkondadeks kutsutaksegi.
Finantskriis tsementeeris Jamie Dimoni finantssuperstaariks: julgeks diilitegijaks, kes ostis siis, kui teised müüsid, korralikuks riskijuhiks, kes suutis vastu pidada eksootilistele äridele, mis kukutas teised ning karismaatiliseks liidriks, kes on sümpaatne nii seadusandjatele kui ka omasugustele kauplejatele, kirjutas mõjukas päevaleht eile.
Ajalehe sõnul on 54-aastane Dimon alles globaalse pangandusimpeeriumi ülesehitamise tee alguses. Algselt hakkas ta finantsimpeeriumi rajama koos Citigroupi legendaarse juhi Sanford I. Weilliga, aga viimane valis oma järglaseks Citigroupi juhtima hoopis Charles Prince’i, kes aga ebaõnnestus täielikult.
Analüütikud märgivad, et ehkki üleüldiselt on JPMorgan tundvalt paremas positsioonis kui enamik konkurente, pole pank liidrikohal mitte üheski valdkonnas.
„Nad ei ole sellises positsioonis nagu Well Fargo jaepanganduses. Nad ei ole American Express kui räägitakse krediitkaartidest. Nad ei ole BlackRock kui vaadata varahaldust,“ lausus Michael Mayo Credit Agricole’ist. „JPMorgan pole võrreldav ka Goldman Sachsiga arenevatel turgudel,“ lisas ta.
Teises kvartalis teenis JPMorgan kasumit 1,09 dollarit aktsia kohta, mis ületas tunduvalt analüütikute ootusi. Standard & Poor’s näiteks ennustas panga teise kvartali kasumiks vaid 75 USA senti. Kasum kasvas kõikides segmentides välja arvatud investeerimispangandus. Kasumit aitas kasvatada ka ebatõenäoliselt laekuvate laenude jaoks ettenähtud reservide vähendamine 1,5 miljardi dollari võrra. Kontserni käive kahanes 8 protsenti 25,6 miljardi dollarini.
Jamie Dimon aga kahandas optimistide entusiasmi kommenteerides, et nad laenureservi vähendamist kasumiks ei loe ning eraisikute laenukahjumid on endiselt kõrged. Kasvavad krediitkaartide laenukahjumid ja ka eluasemelaenude turg on vaevalt stabiliseerunud, lausus ettevõtte endine finantsjuht Michael Cavanagh.
Samas on juhtkond üsna enesekindel, sest pank hakkas eelmise kvartali lõpus aktsiaid tagasi ostma. Seni on seda tehtud poole miljardi dollari eest. Dividende ei suurendata aga enne, kui on selge pilt tõenäoliste laenukahjumite osas ning uutest seadustest tingitud vajadused kapitali järele.
Praegu maksab JPMorgan dividende 5 USA senti kvartalis, mis teeb dividenditootluseks hädised 0,50 protsenti. Enne finantskriisi maksis pank dividende aga 38 USA senti kvartalis.
neljapäev, 15. juuli 2010
Tehnoloogiasektori hea algus
Juba enne esimeste majandustulemuste avaldamist ennustasid paljud, et tehnoloogiasektori ettevõtete majandustulemused võivad tulla head. Nii kirjutas The Wall Street Journal esmaspäeval, et eratarbijate nõudlus nutitelefonide, sülearvutite, tarkvara ja muude toodete järel on vaatamata majanduslikule ebakindlusele endiselt kõrge. Peale selle on ka ettevõtted hakanud tasapisi taas kulutama serverite ja võrguseadmete ostmiseks.
Optimistid said oma veendumustele päris korraliku kinnituse üleeile hilisõhtul, kui eelmise kvartali majandustulemustest teatas Intel. Maailma suurim mikrokiipide tootja teatas teise kvartali puhaskasumiks 2,89 miljardit dollarit ehk 51 USA senti aktsia kohta. Viimati suutis kontsern teenida kvartaliga üle 2,5 miljardi dollari tehnoloogiamulli harjal ehk 2000. aastal. Kolmanda kvartali brutokasumi marginaaliks prognoosib ettevõte muljetavaldavad 67 protsenti (suurem kui Tallinna Veel).
Ehkki tulemuste esimese reaktsioonina hüppas aktsia hind üle 8 protsendi jäi väärtpaberi eilseks lõplikuks tõusuks 1,67 protsenti.
Tänane The Wall Street Journal hoiatab siiski, et ajalooliselt on Inteli aktsia jaoks olnud brutokasumimarginaali tipp müügisoovituse signaaliks. J.P. Morgani analüütik Christopher Danely lausus majanduslehele, et on juba signaale, et nõudlus personaalarvutite järele kahaneb Euroopas, Hiinas ja USAs ning edasine sõltub paljuski sellest, kuidas maailma majandus edeneb.
Inteli kolmeprotsendiline dividenditootlus on teistest tehnoloogiahiidudest tunduvalt suurem, aga vaatamata aktsia viimaste päevade hinnarallile võib investeering osutuda surnud rahaks, hoiatab majandusleht mõjukas rubriigis Heard on the Street.
Täna avaldab teise olulise tehnoloogiasektori esindajana teise kvartali tulemused Google.
Optimistid said oma veendumustele päris korraliku kinnituse üleeile hilisõhtul, kui eelmise kvartali majandustulemustest teatas Intel. Maailma suurim mikrokiipide tootja teatas teise kvartali puhaskasumiks 2,89 miljardit dollarit ehk 51 USA senti aktsia kohta. Viimati suutis kontsern teenida kvartaliga üle 2,5 miljardi dollari tehnoloogiamulli harjal ehk 2000. aastal. Kolmanda kvartali brutokasumi marginaaliks prognoosib ettevõte muljetavaldavad 67 protsenti (suurem kui Tallinna Veel).
Ehkki tulemuste esimese reaktsioonina hüppas aktsia hind üle 8 protsendi jäi väärtpaberi eilseks lõplikuks tõusuks 1,67 protsenti.
Tänane The Wall Street Journal hoiatab siiski, et ajalooliselt on Inteli aktsia jaoks olnud brutokasumimarginaali tipp müügisoovituse signaaliks. J.P. Morgani analüütik Christopher Danely lausus majanduslehele, et on juba signaale, et nõudlus personaalarvutite järele kahaneb Euroopas, Hiinas ja USAs ning edasine sõltub paljuski sellest, kuidas maailma majandus edeneb.
Inteli kolmeprotsendiline dividenditootlus on teistest tehnoloogiahiidudest tunduvalt suurem, aga vaatamata aktsia viimaste päevade hinnarallile võib investeering osutuda surnud rahaks, hoiatab majandusleht mõjukas rubriigis Heard on the Street.
Täna avaldab teise olulise tehnoloogiasektori esindajana teise kvartali tulemused Google.
kolmapäev, 14. juuli 2010
Kohvi järsk hinnatõus
Kohvi hind tegi juuni keskel järsu hinnatõusu ning on jäänud sellele tasemele tänaseni. Kolme päevaga kallines kohvifutuuride hind 16% viimase 12 aasta kõrgeimale tasemele. Spekulatiivsed riskifondid hakkasid kiiresti kohvi lühikeseks müüma, arvates et see ei jää sinna kauaks. Aga võta näpust! New Yorgi kaubabörsil on kohvifutuuride hind jäänud vahemikku 1,63-1,70 USA dollarit naela kohta tänaseni.
Enne keskjuuni järsku hinnatõusu liikus kohvi hind üsna uniselt – vahemikus 1,27 kuni 1,46 dollarit nael. Suurema osa eelmisest aastast oli hinnatase alla 1,25 dollari nael ning paljud turuosalised usuvad, et see hind langeb peagi taas.
Samas pole ka päris selge, mis kohvi ootamatu hinnatõusu põhjustas. Üheks võimalikuks hinnatõusu põhjuseks võiks olla kartus, et Kolumbia saak tuleb oodatust väiksem. Paraku polnud see kellelegi suureks üllatuseks ning nii suure hinnaliikumise põhjuseks see olla ei saanud. Teiseks võimalikuks põhjuseks peetakse Rahvusvahelise kohviorganisatsiooni 10. juunil avaldatud raportit, kus ennustatakse kohvi hinnale survet ülespoole.
Jaehinnale kohvifutuuride hinnatõus esialgu ei tohiks mõju avaldada, kirjutas The Wall Street Journal. Esialgu võtavad kahju vastu hulgimüüjad.
Enne keskjuuni järsku hinnatõusu liikus kohvi hind üsna uniselt – vahemikus 1,27 kuni 1,46 dollarit nael. Suurema osa eelmisest aastast oli hinnatase alla 1,25 dollari nael ning paljud turuosalised usuvad, et see hind langeb peagi taas.
Samas pole ka päris selge, mis kohvi ootamatu hinnatõusu põhjustas. Üheks võimalikuks hinnatõusu põhjuseks võiks olla kartus, et Kolumbia saak tuleb oodatust väiksem. Paraku polnud see kellelegi suureks üllatuseks ning nii suure hinnaliikumise põhjuseks see olla ei saanud. Teiseks võimalikuks põhjuseks peetakse Rahvusvahelise kohviorganisatsiooni 10. juunil avaldatud raportit, kus ennustatakse kohvi hinnale survet ülespoole.
Jaehinnale kohvifutuuride hinnatõus esialgu ei tohiks mõju avaldada, kirjutas The Wall Street Journal. Esialgu võtavad kahju vastu hulgimüüjad.
teisipäev, 13. juuli 2010
Odavmüügikaubamaja odav aktsia
Kümmekond aastat tagasi pidas Warren Buffett oma üheks suuremaks veaks Wal-Marti aktsiate ostmata jätmist. Nüüdseks on ta selle vea parandanud. Legendaarse investori juhitav Berkshire Hathaway hakkas maailma suurima jaemüügikontserni (ajakirja Fortune värske numbri andmetel on Wal-Mart käibe järgi ka maailma suurim ettevõte) aktsiaid soetama 2005. aasta teises kvartalis. Möödunud sügisel kahekordistas Buffett Wal-Marti positsiooni 37,8 miljonini ning on hoidnud seda vähemalt selle aasta esimese kvartali lõpuni.
Wal-Marti aktsia hind liigub praegu 50 dollari tasemel, sealkandis on see liikunud juba kümmekond aastat. Arvestades järgmise ja ülejärgmise aasta kasumiprognoose on konkurentidest ainult toiduainete jaemüüja Kroger ning ravimüüja Walgreen aktsiad Wal-Martist odavamad, kirjutab värske investeerimisajakiri Barron’s. Analüütikud ennustavad ettevõtte 2011. aasta kasumiks 4,01 ning 2012. aasta kasumiks 4,39 dollarit (Wal-Marti finantsaasta lõpeb jaanuaris). Citigroupi analüütik Debra Weinswig ennustab aga 2011. aasta kasumiks 4,08 ja 2012. aasta kasumiks 4,64 dollarit.
Wal-Mart ostab oma aktsiaid agressiivselt tagasi. Esimeses kvartalis osteti oma aktsiaid kolme miljardi dollari eest (eelmise aasta esimeses kvartalis 900 miljoni eest). Juuni alguses kiitis nõukogu heaks 15 miljardi dollari suuruse aktsiate tagasiostuprogrammi. Praegu kehtiva programmi kohaselt võib ettevõte aktsiaid osta veel 4,5 miljardi dollari eest. Ka dividenditootlusel, mis on 2,5 protsenti, pole nii suure ettevõtte puhul väga viga.
Investeerimisfirma Weitz Funds analüüsidivisjoni juhi Bradley Hintoni hinnangul ei ole Wal-Marti aktsial langusruumi eriti jäänud. Analüütikud usuvad, et tõusuruumi on aktsial aga küllaga. Weinswig näeb aktsial tõusupotentsiaali kolmandiku võrra 65 dollarini. Kontsern on võimeline suurendama nii olemasolevate kaubamajade müüginumbreid kui ka klientide arvu.
Lõpuks on Wal-Mart hakanud tähelepanu pöörama ka online-kaubandusele. Seda just ajal, mil paljud on hakanud kaupu ostma nutitelefonidega.
Ning väga oluline ilming on peamiselt maapiirkondades levinud kaubandusketi imbumine suurlinnadesse. Ettevõte sai Chicago linnavalitsuselt hiljuti loa teise kaubamaja ehitamiseks. 2006. aastal, kui avati esimene, seisid inimesed vihma käes pikas järjekorras, kirjutab Barron’s.
Reutersi andmetel soovitab 25 analüütikut Wal-Marti aktsiat osta, 4 hoida ning müügisoovitusi ei ole.
Wal-Marti aktsia hind liigub praegu 50 dollari tasemel, sealkandis on see liikunud juba kümmekond aastat. Arvestades järgmise ja ülejärgmise aasta kasumiprognoose on konkurentidest ainult toiduainete jaemüüja Kroger ning ravimüüja Walgreen aktsiad Wal-Martist odavamad, kirjutab värske investeerimisajakiri Barron’s. Analüütikud ennustavad ettevõtte 2011. aasta kasumiks 4,01 ning 2012. aasta kasumiks 4,39 dollarit (Wal-Marti finantsaasta lõpeb jaanuaris). Citigroupi analüütik Debra Weinswig ennustab aga 2011. aasta kasumiks 4,08 ja 2012. aasta kasumiks 4,64 dollarit.
Wal-Mart ostab oma aktsiaid agressiivselt tagasi. Esimeses kvartalis osteti oma aktsiaid kolme miljardi dollari eest (eelmise aasta esimeses kvartalis 900 miljoni eest). Juuni alguses kiitis nõukogu heaks 15 miljardi dollari suuruse aktsiate tagasiostuprogrammi. Praegu kehtiva programmi kohaselt võib ettevõte aktsiaid osta veel 4,5 miljardi dollari eest. Ka dividenditootlusel, mis on 2,5 protsenti, pole nii suure ettevõtte puhul väga viga.
Investeerimisfirma Weitz Funds analüüsidivisjoni juhi Bradley Hintoni hinnangul ei ole Wal-Marti aktsial langusruumi eriti jäänud. Analüütikud usuvad, et tõusuruumi on aktsial aga küllaga. Weinswig näeb aktsial tõusupotentsiaali kolmandiku võrra 65 dollarini. Kontsern on võimeline suurendama nii olemasolevate kaubamajade müüginumbreid kui ka klientide arvu.
Lõpuks on Wal-Mart hakanud tähelepanu pöörama ka online-kaubandusele. Seda just ajal, mil paljud on hakanud kaupu ostma nutitelefonidega.
Ning väga oluline ilming on peamiselt maapiirkondades levinud kaubandusketi imbumine suurlinnadesse. Ettevõte sai Chicago linnavalitsuselt hiljuti loa teise kaubamaja ehitamiseks. 2006. aastal, kui avati esimene, seisid inimesed vihma käes pikas järjekorras, kirjutab Barron’s.
Reutersi andmetel soovitab 25 analüütikut Wal-Marti aktsiat osta, 4 hoida ning müügisoovitusi ei ole.
esmaspäev, 12. juuli 2010
Wall Streeti pangad palkavad uut tööjõudu
Globaalne majanduskriis algas kaks aastat tagasi Wall Streetilt ning nüüd on Wall Streeti pangad hakanud üsna agressiivselt uusi töötajaid värbama, mis viitab sellele, et pangad on tuleviku suhtes üsna optmistlikud.
Kõrgematele ametikohtade eest pakutakse taas korralikke kompensatsioonipakette. Juhtide värbamisfirma Global Stage president Richard Stein ütles The Wall Street Journalile, et nende kliendid on pakkunud viimastel nädalatel üle miljoni dollari suurust kompensatsioonipaketti 12 kandidaadile.
„Pakkumised pole kaugeltki sellised nagu 2006. aastal, kuid sõda talentide pärast käib,“ lisas ta.
Kandidaadid saavad erinevaid pakkumisi ning ettevõtted riskivad soovitud kandidaadist ilma jääda kui nad kiiresti ei tegutse,“ kinnitas Bloombergile eFinancialCareers juht Constance Melrose.
Nii on Goldman Sachs palganud esimeses kvartalis 600 uut töötajat ning JPMorgani investeerimispanga üksus on alates aasta algusest palganud juba üle 2000 töötaja.
Üks agressiivsemaid palkajaid on investeerimispank Jefferies, kes on alates 2008. aastast suurendanud tööjõudu enam kui veerandi võrra 2241 inimeseni. New Yorgis asuva panga tegevjuht Richard Handler lausus Bloombergile, et tegemist on üks kord elus ette tuleva palkamisvõimalusega.
Kõrgematele ametikohtade eest pakutakse taas korralikke kompensatsioonipakette. Juhtide värbamisfirma Global Stage president Richard Stein ütles The Wall Street Journalile, et nende kliendid on pakkunud viimastel nädalatel üle miljoni dollari suurust kompensatsioonipaketti 12 kandidaadile.
„Pakkumised pole kaugeltki sellised nagu 2006. aastal, kuid sõda talentide pärast käib,“ lisas ta.
Kandidaadid saavad erinevaid pakkumisi ning ettevõtted riskivad soovitud kandidaadist ilma jääda kui nad kiiresti ei tegutse,“ kinnitas Bloombergile eFinancialCareers juht Constance Melrose.
Nii on Goldman Sachs palganud esimeses kvartalis 600 uut töötajat ning JPMorgani investeerimispanga üksus on alates aasta algusest palganud juba üle 2000 töötaja.
Üks agressiivsemaid palkajaid on investeerimispank Jefferies, kes on alates 2008. aastast suurendanud tööjõudu enam kui veerandi võrra 2241 inimeseni. New Yorgis asuva panga tegevjuht Richard Handler lausus Bloombergile, et tegemist on üks kord elus ette tuleva palkamisvõimalusega.
reede, 9. juuli 2010
Meediamogulite suvepäevad
Homme lõpeb USA Idaho osariigis asuvas Päikeseorus (Sun Valley) väikese investeerimispanga Allen & Co iga-aastane nädal aega kestev eksklusiivne meediakonverents. Tegemist on erakordselt prominentse osavõtjaskonnaga sündmusega, mistõttu The New Yorkeri ajakirjanik Ken Auletta nimetas sündmust meediamogulite suvelaagriks.
Konverents toimubki pigem suvelaagri vormis, sest lisaks ettekannetele ja presentatsioonidele käib aktiive suhtlemine vabas vormis – golfi- ja tenniseturniirid, matkamisvõimalused, kalapüük, kosest laskumine, grilli- ja kokteiliõhtud. Lisaks maailma suuremate meedia- ja tehnoloogiaettevõtete juhtidele osalevad suvepäevadel ka nende pered.
Osavõtjaskond on väikesearvuline - juhte, nende pereliikmeid ja investeerimispankureid koguneb kokku umbes 300 inimest.
Uudisteagentuuride teatel osalevad suures osas meediale suletud sündmusel Rupert Murdoch, Bill Gates, Disney juht Robert Iger, Facebooki asutaja Mark Zuckenberg, Google’i juht Eric Schmidt. Osalejate nimekirjas olevat ka Apple’i juht Steve Jobs, kuid tema osalemise kohta pole ma veel kusagilt kinnitust saanud.
Vähemalt viimase kümmekonna aasta stammkülaline on olnud legendaarne investor Warren Buffett. 1999. aastal pidas Buffett Päikeseorus tähelepanuväärse ettekande miks ta ei investeeri tehnoloogiaettevõtetesse. Ta tõi paralleeli autotööstusega 20. sajandi alguses, mil USAs oli kokku kaks tuhat autotootjat. Sajandi lõpuks oli Ühendriikides ellu jäänud vaid kolm autokompaniid ja needki olid siis väga kehvad investeeringud. Täpselt 10 aastat hiljem läksid kolmest kaks omakorda pankrotikaitse alla. Buffetti sõnul oleks pidanud 20. sajandi alguses müüma lühikeseks hobuseid.
Buffett on olnud kogu selle aja sisuliselt konverentsi aukülaline ning ta ise on väitnud, et ta tunneb ennast seal väga hästi. Samas on tal selle üritusega seotud ka mitu kurba mälestust. 2001. aastal kukkus ja kolm päeva hiljem suri Buffetti hea sõber Washington Posti väljaandja Katharine Graham. Pärast seda kui Buffett oli kirjastuses omandanud olulise osaluse, õpetas ta väljaandjale ettevõtte majandust. Graham omakorda viis Buffetti seitsmekümnendatel aastatel kõrgemasse seltskonda. Kolm aastat hiljem suri varsti pärast Sun Valley üritust Warren Buffetti esimene abikaasa Susan.
Suvelaager on ka koht, kus meediajuhid on nädal aega sama teravdatud tähelepanu all nagu Brad Pitt või Angelina Jolie, kirjutab Los Angeles Times. Vahe on siiski selles, et nende endi väljaannete reporterid ei küsi mogulitelt küsimusi laadis, kas nad ootavad last või kas nende järjekordne abielu on karile jooksmas. Reportereid huvitab eelkõige see, kas konverentsil on sõlmimisel ka mõni tehing.
Varasematel üritustel on sõlmitud terve rida tähelepanuväärseid kokkuleppeid. Eelmisel aastal sõlmisid NBC Universali ülevõtmiseks just seal kokkulepe General Electricu juht Jeff Immelt ning Comcasti juht Brian Roberts. Ilmselt kõige mõjukam kokkulepe sõlmiti 1996. aastal. Kolm nädalat pärast seminari ostis Disney telekompanii CapCites/ABC. Tehinguga tuli kaasa ka Robert Iger kellest sai 9 aastat hiljem Disney tegevjuht.
Sel aastal suurte kokkulepete sõlmimist siiski ei oodata. Aga kes teab? Wall Street Journali ajakirjanik pani tähele, et teisipäeval läksid rendiautoga koos sõitma Google’i juht Eric Schmidt ning Facebooki asutaja Mark Zuckenberg.
Konverents toimubki pigem suvelaagri vormis, sest lisaks ettekannetele ja presentatsioonidele käib aktiive suhtlemine vabas vormis – golfi- ja tenniseturniirid, matkamisvõimalused, kalapüük, kosest laskumine, grilli- ja kokteiliõhtud. Lisaks maailma suuremate meedia- ja tehnoloogiaettevõtete juhtidele osalevad suvepäevadel ka nende pered.
Osavõtjaskond on väikesearvuline - juhte, nende pereliikmeid ja investeerimispankureid koguneb kokku umbes 300 inimest.
Uudisteagentuuride teatel osalevad suures osas meediale suletud sündmusel Rupert Murdoch, Bill Gates, Disney juht Robert Iger, Facebooki asutaja Mark Zuckenberg, Google’i juht Eric Schmidt. Osalejate nimekirjas olevat ka Apple’i juht Steve Jobs, kuid tema osalemise kohta pole ma veel kusagilt kinnitust saanud.
Vähemalt viimase kümmekonna aasta stammkülaline on olnud legendaarne investor Warren Buffett. 1999. aastal pidas Buffett Päikeseorus tähelepanuväärse ettekande miks ta ei investeeri tehnoloogiaettevõtetesse. Ta tõi paralleeli autotööstusega 20. sajandi alguses, mil USAs oli kokku kaks tuhat autotootjat. Sajandi lõpuks oli Ühendriikides ellu jäänud vaid kolm autokompaniid ja needki olid siis väga kehvad investeeringud. Täpselt 10 aastat hiljem läksid kolmest kaks omakorda pankrotikaitse alla. Buffetti sõnul oleks pidanud 20. sajandi alguses müüma lühikeseks hobuseid.
Buffett on olnud kogu selle aja sisuliselt konverentsi aukülaline ning ta ise on väitnud, et ta tunneb ennast seal väga hästi. Samas on tal selle üritusega seotud ka mitu kurba mälestust. 2001. aastal kukkus ja kolm päeva hiljem suri Buffetti hea sõber Washington Posti väljaandja Katharine Graham. Pärast seda kui Buffett oli kirjastuses omandanud olulise osaluse, õpetas ta väljaandjale ettevõtte majandust. Graham omakorda viis Buffetti seitsmekümnendatel aastatel kõrgemasse seltskonda. Kolm aastat hiljem suri varsti pärast Sun Valley üritust Warren Buffetti esimene abikaasa Susan.
Suvelaager on ka koht, kus meediajuhid on nädal aega sama teravdatud tähelepanu all nagu Brad Pitt või Angelina Jolie, kirjutab Los Angeles Times. Vahe on siiski selles, et nende endi väljaannete reporterid ei küsi mogulitelt küsimusi laadis, kas nad ootavad last või kas nende järjekordne abielu on karile jooksmas. Reportereid huvitab eelkõige see, kas konverentsil on sõlmimisel ka mõni tehing.
Varasematel üritustel on sõlmitud terve rida tähelepanuväärseid kokkuleppeid. Eelmisel aastal sõlmisid NBC Universali ülevõtmiseks just seal kokkulepe General Electricu juht Jeff Immelt ning Comcasti juht Brian Roberts. Ilmselt kõige mõjukam kokkulepe sõlmiti 1996. aastal. Kolm nädalat pärast seminari ostis Disney telekompanii CapCites/ABC. Tehinguga tuli kaasa ka Robert Iger kellest sai 9 aastat hiljem Disney tegevjuht.
Sel aastal suurte kokkulepete sõlmimist siiski ei oodata. Aga kes teab? Wall Street Journali ajakirjanik pani tähele, et teisipäeval läksid rendiautoga koos sõitma Google’i juht Eric Schmidt ning Facebooki asutaja Mark Zuckenberg.
neljapäev, 8. juuli 2010
Analüütikud optimistlikud tulemuste suhtes, turud seda ei usu
Analüütikud on tõstnud USA börsiettevõtete kasumiprognoose viimase kuue aasta suurima kiirusega, turg aga teeb samal ajal 16 kuu suurima kukkumise, kirjutas mõni päev tagasi Bloomberg.
Uudisteagentuuri kogutud andmete kohaselt kasvavad S&P 500 indeksi ettevõtete kasumid 2010. aastal 34 protsenti, 29. märtsi seisuga prognoosisid analüütikud ettevõtetele 27-protsendilist kasumi kasvu. Tegemist on suurima korrektsiooniga vähemalt aastast 2004. Indeks ise kukkus aga võrreldes 23. aprilliga 16 protsenti.
Psühholoogiliselt on olukord küllaltki keeruline. Analüütikute projektsioone arvestades peaksid aktsiate hinnad olema üsna odavad, mis tähendaks eelseisvat tõusu.
Maailma suurima võlakirjafondi Pimco kaasjuht Mohamed El-Erian väidab, et analüütikud on olnud liiga aeglased ning pole arvestanud USA majandusekasvu aeglustumist ettevõtete kasumiprognoosidesse. Tema arvates hakkavad nad paari nädala pärast prognoose alla tooma.
„Tegemist on kas erakordse olukorraga või analüütikud eksivad,“ võttis kujunenud olukorra kokku investeerimisfirma Morgan Keegan & Co peastrateeg John Wilson. „Tegemist on keskkonnaga, kus investorid võiksid hakata näksima mõningaid kõrgekvaliteedilisi aktsiaid,“ lisas ta.
Kvartalitulemuste avaldamisperiood algab esmaspäeval, mil esimesena Dow Jonesi tööstuskeskmise liikmetest avaldab oma tulemused alumiiniumitööstuse gigant Alcoa. Kahe järgneva nädala jooksul avaldab tulemused vähemalt 159 ettevõtet, mis moodustab 48% indeksisse kuuluvate ettevõtete turuväärtusest.
Uudisteagentuuri kogutud andmete kohaselt kasvavad S&P 500 indeksi ettevõtete kasumid 2010. aastal 34 protsenti, 29. märtsi seisuga prognoosisid analüütikud ettevõtetele 27-protsendilist kasumi kasvu. Tegemist on suurima korrektsiooniga vähemalt aastast 2004. Indeks ise kukkus aga võrreldes 23. aprilliga 16 protsenti.
Psühholoogiliselt on olukord küllaltki keeruline. Analüütikute projektsioone arvestades peaksid aktsiate hinnad olema üsna odavad, mis tähendaks eelseisvat tõusu.
Maailma suurima võlakirjafondi Pimco kaasjuht Mohamed El-Erian väidab, et analüütikud on olnud liiga aeglased ning pole arvestanud USA majandusekasvu aeglustumist ettevõtete kasumiprognoosidesse. Tema arvates hakkavad nad paari nädala pärast prognoose alla tooma.
„Tegemist on kas erakordse olukorraga või analüütikud eksivad,“ võttis kujunenud olukorra kokku investeerimisfirma Morgan Keegan & Co peastrateeg John Wilson. „Tegemist on keskkonnaga, kus investorid võiksid hakata näksima mõningaid kõrgekvaliteedilisi aktsiaid,“ lisas ta.
Kvartalitulemuste avaldamisperiood algab esmaspäeval, mil esimesena Dow Jonesi tööstuskeskmise liikmetest avaldab oma tulemused alumiiniumitööstuse gigant Alcoa. Kahe järgneva nädala jooksul avaldab tulemused vähemalt 159 ettevõtet, mis moodustab 48% indeksisse kuuluvate ettevõtete turuväärtusest.
kolmapäev, 7. juuli 2010
Seitse suurt viga, mida tehakse finantsnõustaja valimisel – 7. viga
Lõpetan siinkohal MarketWatchi kolumnist Chuck Jaffe raamatu Getting Started in Finding a Financial Advisor refereerimise. Raamatus selgitatakse finantsnõustajate valikul reeglina tehtavaid vigu. Seitsmes viga – palgatakse sõber või sugulane.
Juba aastaid on igasugused uuringud näidanud, et üle 40% inimestest saavad finantsnõu sõpradelt, sugulastelt või kolleegidelt.
Pättnõustajad ei kohku tagasi ka tuttavate ja sugulaste petmisel. Ajaloo suurima finantspettuse kordasaatja Bernie Maddoffi ohvrite hulgas olidki paljud tema tuttavad golfiklubidest, heategevusorganisatsioonidest jne jne. Jaffe kirjutab Bostoni prominentsest finantsnõustajast, kellel oli ka oma raadiosaade ning kelle Ponzi skeem tuli avalikuks 2004. aastal. Tema ohvriteks olid teiste hulgas ka ema ja vanaema.
Tegemist on muidugi äärmuslike juhtumitega, aga kindlasti tuleks meeles pidada, et koostöös sõpradega lisandub alati emotsionaalne aspekt. Alati ei tihka ju usaldusväärselt sõbralt küsida kõiki teravaid küsimusi.
Mulle meenub siin Eesti ärielu turumajandusele ülemineku algusperioodil. Kui palju oli sõprade ja sugulaste poolt loodud ettevõtteid, mis nurjusid hiljem sellepärast, et ühel päeval mindi lootusetult tülli.
Juba aastaid on igasugused uuringud näidanud, et üle 40% inimestest saavad finantsnõu sõpradelt, sugulastelt või kolleegidelt.
Pättnõustajad ei kohku tagasi ka tuttavate ja sugulaste petmisel. Ajaloo suurima finantspettuse kordasaatja Bernie Maddoffi ohvrite hulgas olidki paljud tema tuttavad golfiklubidest, heategevusorganisatsioonidest jne jne. Jaffe kirjutab Bostoni prominentsest finantsnõustajast, kellel oli ka oma raadiosaade ning kelle Ponzi skeem tuli avalikuks 2004. aastal. Tema ohvriteks olid teiste hulgas ka ema ja vanaema.
Tegemist on muidugi äärmuslike juhtumitega, aga kindlasti tuleks meeles pidada, et koostöös sõpradega lisandub alati emotsionaalne aspekt. Alati ei tihka ju usaldusväärselt sõbralt küsida kõiki teravaid küsimusi.
Mulle meenub siin Eesti ärielu turumajandusele ülemineku algusperioodil. Kui palju oli sõprade ja sugulaste poolt loodud ettevõtteid, mis nurjusid hiljem sellepärast, et ühel päeval mindi lootusetult tülli.
teisipäev, 6. juuli 2010
Brasiilia hiigelvarudega naftagigant
Mõned aastad tagasi küsis üks tuttav, kas tasuks investeerida Brasiilia naftagigandi Petroleo Brasileiro ehk Petrobrasi aktsiatesse. Ma ei mäleta, mida talle vastasin, aga ilmselt mitte midagi mõistlikku, sest ehkki ettevõte on tuntud ning selle kohta on ka üsna palju kirjutatud, olin ma kirjutised tulevasteks aegadeks kõrvale pannud. Ja sinna on nad jäänud tänaseni.
Viimase paari aastakümne jooksul on Petrobras teinud mõned maailma suurimad naftaleiukohtade avastused - viimased neist võimaldaks ettevõttel kahekordistada oma naftavarud 12 miljardile barrelile.
Investoreid on hirmutanud võimalus, et riik võib suurendada kontrolli ettevõtte üle ning ka nelja aasta arengukava, mis läheb maksma 224 miljardit dollarit. Petrobrase vastavastatud naftaleiukohad asuvad peamiselt ookeani põhjas, mis ulatub kuni viie kilomeetri sügavusse. Seetõttu ongi New Yorgi börsil kaubeldava ADR’i hind kukkunud seitsme kuuga 35%.
Tänu suurele väljamüügile on aktsia hinna ja kasumi suhe (p/e suhe) langenud 7,4-le, mis on veidi väiksem kui ExxonMobilil. Ettevõtte suhtes optimistlikult meelestatud analüütikud ootavad ADRi hinna kerkimist 50 dollarile (täna on selle hind 34 dollari kandis).
Praegu pumpab Petrobras naftat 1,85 miljonit barrelit päevas. Ettevõte projektsioonide kohaselt kasvab see aastas 9,4 protsenti 3,9 miljoni barrelini aastaks 2014 ning kahekordistub aastal 2020. Analüütikud ootavad järgmisel aastal kasumi kasvamist 17 protsenti 4,52 dollarini ADRi kohta ning 2012. aastaks 6 protsenti 4,81 dollarini ADR.
Nafta uuringutööd ning tootmine moodustasid ettevõtte eelmise aasta 92 miljardi dollari suurusest käibest 24%, aga andsid samal ajal 55% tegevuskasumist. Nafta töötlemine andis 47% käibest ning 37% kasumist.
Eelmisel kuul teatas ettevõte, et kavatseb kulutada 73,6 miljardit dollarit ehk kolmandiku ettevõtte nelja aasta eelarvest investeeringuteks nafta töötlemisse. Kuna töötlemine on ajalooliselt olnud tootmisest madalama marginaaliga, siis võib see tähendada, et valitsus soovib luua töökohti, kirjutab värske investeerimisajakiri Barron’s.
Mõnesid analüütikuid teeb murelikuks ka massiivne investeerimisvajadus, mis võib ettevõttele tuua suuremaid kulutusi kui tuleb BP-l kanda seoses Mehhiko lahe katastroofiga.
Ebakindlust lisab ka ees seisev massiivne aktsiaemissioon, mis peaks toimuma augustis.
Nagu öeldud, on aktsia p/e suhe (7,4) veidi väiksem kui ExxonMobilil (8,2), aga siiski suurem kui Shellil (7,0), Chevronil (6,7) ja ConocoPhillipsil (6,6).
Reutersi andmetel soovitab Petrobrasi aktsiat osta 11 ning hoida 6 analüütikut, müügisoovitusi aktsial pole.
Petrobrasi aktsiad meie investorid kohalike maaklerfirmade kaudu otse osta ei saa, aga võimalik peaks olema osta New Yorgi börsil kaubeldavaid ADRe (sümbol PBR).
Viimase paari aastakümne jooksul on Petrobras teinud mõned maailma suurimad naftaleiukohtade avastused - viimased neist võimaldaks ettevõttel kahekordistada oma naftavarud 12 miljardile barrelile.
Investoreid on hirmutanud võimalus, et riik võib suurendada kontrolli ettevõtte üle ning ka nelja aasta arengukava, mis läheb maksma 224 miljardit dollarit. Petrobrase vastavastatud naftaleiukohad asuvad peamiselt ookeani põhjas, mis ulatub kuni viie kilomeetri sügavusse. Seetõttu ongi New Yorgi börsil kaubeldava ADR’i hind kukkunud seitsme kuuga 35%.
Tänu suurele väljamüügile on aktsia hinna ja kasumi suhe (p/e suhe) langenud 7,4-le, mis on veidi väiksem kui ExxonMobilil. Ettevõtte suhtes optimistlikult meelestatud analüütikud ootavad ADRi hinna kerkimist 50 dollarile (täna on selle hind 34 dollari kandis).
Praegu pumpab Petrobras naftat 1,85 miljonit barrelit päevas. Ettevõte projektsioonide kohaselt kasvab see aastas 9,4 protsenti 3,9 miljoni barrelini aastaks 2014 ning kahekordistub aastal 2020. Analüütikud ootavad järgmisel aastal kasumi kasvamist 17 protsenti 4,52 dollarini ADRi kohta ning 2012. aastaks 6 protsenti 4,81 dollarini ADR.
Nafta uuringutööd ning tootmine moodustasid ettevõtte eelmise aasta 92 miljardi dollari suurusest käibest 24%, aga andsid samal ajal 55% tegevuskasumist. Nafta töötlemine andis 47% käibest ning 37% kasumist.
Eelmisel kuul teatas ettevõte, et kavatseb kulutada 73,6 miljardit dollarit ehk kolmandiku ettevõtte nelja aasta eelarvest investeeringuteks nafta töötlemisse. Kuna töötlemine on ajalooliselt olnud tootmisest madalama marginaaliga, siis võib see tähendada, et valitsus soovib luua töökohti, kirjutab värske investeerimisajakiri Barron’s.
Mõnesid analüütikuid teeb murelikuks ka massiivne investeerimisvajadus, mis võib ettevõttele tuua suuremaid kulutusi kui tuleb BP-l kanda seoses Mehhiko lahe katastroofiga.
Ebakindlust lisab ka ees seisev massiivne aktsiaemissioon, mis peaks toimuma augustis.
Nagu öeldud, on aktsia p/e suhe (7,4) veidi väiksem kui ExxonMobilil (8,2), aga siiski suurem kui Shellil (7,0), Chevronil (6,7) ja ConocoPhillipsil (6,6).
Reutersi andmetel soovitab Petrobrasi aktsiat osta 11 ning hoida 6 analüütikut, müügisoovitusi aktsial pole.
Petrobrasi aktsiad meie investorid kohalike maaklerfirmade kaudu otse osta ei saa, aga võimalik peaks olema osta New Yorgi börsil kaubeldavaid ADRe (sümbol PBR).
esmaspäev, 5. juuli 2010
Apple’i aktsia ülemäärane volatiivsus
Olen tähele pannud ning sain kinnituse ka finantsblogija Andy Zaky’lt, kelle sissekanne ilmus ajakirja Fortune koduleheküljel, et Apple’i aktsia on reeglina turutrendi ori. Mis aga veelgi hullem, kui turul toimub üldine langus, on Apple’i aktsia langus märgatavalt suurem.
Nii juhtus näiteks 2007. aasta suvel, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine tegi 10,7-protsendilise korrektsiooni, aga Apple’i aktsia hind kukkus 33% ehk kolm korda enam kui turg. Aga oli ju toona tegemist suvega, mil tuli müüki iPhone ning ka Macintoshi arvutid läksid kaubaks väga hästi. Ühesõnaga, mingit fundamentaalset põhjust aktsia hinna nii suureks kukkumiseks ei olnud.
Sama aasta oktoobris langes Dow nelja päevaga 8 protsenti, aga Apple’i aktsia kaotas 21,9% oma väärtusest. 2008. aasta alguses tegi Dow Jonesi tööstuskeskmine kahe ja poole kuuga 13,5protsendilise korrektsiooni, Apple’i aktsia hind kaotas poole oma väärtusest kukkudes 203 dollarilt 115-le. Aga see oli aeg, mil Apple’i fundamentaalnäitajad olid vaieldamatult paremad kui peaaegu ükskõik millisel USA aktsial, väidab Zaky.
Kogu finantskriisi vältel teatas Apple uutest ja uutest rekordilistest kvartalitulemusest näidates nii käivete kui ka kasumite muljetavaldavaid kasvunumbreid. Saamaks aimu, kui irratsionaalne oli turg Apple’i aktsia suhtes, võib võrrelda finantssektori aktsiaindeksit ehk börsil noteeritud fondi Financial Select Sector SPDR (sümbol XLF). Indeksifond kaotas finantskriisi ajal 70 protsenti oma väärtusest, Apple’i aktsia 60. Seega kohtles turg tehnoloogiafirmat samaväärselt finantskriisi põhjustanud finantssektoriga ehkki Apple’i bilansis on üüratu hulk raha ja võlga null dollarit.
Ka eelmisel teisipäeval kordus kõik vanaviisi. Dow langes 2,7, Apple’i aktsia hind kukkus 4,5 protsenti.
Tõsi, maikuu languse esimesel poolel ei läinud Apple’i aktsia üldise langusega kaasa, vaid kerkis sel ajal rekordilise 279 dollarini just keset korrektsiooni. Tänaseks on aga sellest juba 12 protsenti läinud. Kui nüüd tõesti on tulemas suuremat sorti kukkumine, nagu paljud analüütikud on kartnud ( S&P 500 indeks 950 ning Dow 8800 punktile), võib see kaasa tuua taas Apple’i aktsia kollapsi.
Kuid samas on Apple´i aktsia olnud aktsiaturu taastumise üheks olulisemaks mootoriks. Mäletatavasti kerkis Apple aktsia hind veidi enam kui aastaga sirgjooneliselt 78 dollarilt 279le.
Analüütikud see-eest ei väsi aktsia soovitusi ja hinnasihte tõstmast. Alates juuni algusest on aktsia soovitust, hinnasihti või mõlemat kergitanud 19 analüütikut, neist viimasena tõstis Mark Moskowitz J.P.Morganist 1. juulil Apple’i aktsia hinnasihi 390 dollarile.
Olen nii siin kui ka Äripäevas kirjutanud, et just Apple TV, mida tegevjuht Steve Jobs peab hobiks, võib saada mõne aasta pärast ettevõtte uueks rahamasinaks. Samasugust meelt on ka Piper Jaffray analüütik Gene Munster, kes kirjutas eelmisel nädalal, et Apple siseneb kõrgekvaliteedilisse TV-ärisse lähima 2-4 aasta jooksul. Analüütiku sõnul viitab sellele juunis müüki tulnud Mac mini, millel on HDMI (High Definition Multimedia Interface) port.
Nii juhtus näiteks 2007. aasta suvel, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine tegi 10,7-protsendilise korrektsiooni, aga Apple’i aktsia hind kukkus 33% ehk kolm korda enam kui turg. Aga oli ju toona tegemist suvega, mil tuli müüki iPhone ning ka Macintoshi arvutid läksid kaubaks väga hästi. Ühesõnaga, mingit fundamentaalset põhjust aktsia hinna nii suureks kukkumiseks ei olnud.
Sama aasta oktoobris langes Dow nelja päevaga 8 protsenti, aga Apple’i aktsia kaotas 21,9% oma väärtusest. 2008. aasta alguses tegi Dow Jonesi tööstuskeskmine kahe ja poole kuuga 13,5protsendilise korrektsiooni, Apple’i aktsia hind kaotas poole oma väärtusest kukkudes 203 dollarilt 115-le. Aga see oli aeg, mil Apple’i fundamentaalnäitajad olid vaieldamatult paremad kui peaaegu ükskõik millisel USA aktsial, väidab Zaky.
Kogu finantskriisi vältel teatas Apple uutest ja uutest rekordilistest kvartalitulemusest näidates nii käivete kui ka kasumite muljetavaldavaid kasvunumbreid. Saamaks aimu, kui irratsionaalne oli turg Apple’i aktsia suhtes, võib võrrelda finantssektori aktsiaindeksit ehk börsil noteeritud fondi Financial Select Sector SPDR (sümbol XLF). Indeksifond kaotas finantskriisi ajal 70 protsenti oma väärtusest, Apple’i aktsia 60. Seega kohtles turg tehnoloogiafirmat samaväärselt finantskriisi põhjustanud finantssektoriga ehkki Apple’i bilansis on üüratu hulk raha ja võlga null dollarit.
Ka eelmisel teisipäeval kordus kõik vanaviisi. Dow langes 2,7, Apple’i aktsia hind kukkus 4,5 protsenti.
Tõsi, maikuu languse esimesel poolel ei läinud Apple’i aktsia üldise langusega kaasa, vaid kerkis sel ajal rekordilise 279 dollarini just keset korrektsiooni. Tänaseks on aga sellest juba 12 protsenti läinud. Kui nüüd tõesti on tulemas suuremat sorti kukkumine, nagu paljud analüütikud on kartnud ( S&P 500 indeks 950 ning Dow 8800 punktile), võib see kaasa tuua taas Apple’i aktsia kollapsi.
Kuid samas on Apple´i aktsia olnud aktsiaturu taastumise üheks olulisemaks mootoriks. Mäletatavasti kerkis Apple aktsia hind veidi enam kui aastaga sirgjooneliselt 78 dollarilt 279le.
Analüütikud see-eest ei väsi aktsia soovitusi ja hinnasihte tõstmast. Alates juuni algusest on aktsia soovitust, hinnasihti või mõlemat kergitanud 19 analüütikut, neist viimasena tõstis Mark Moskowitz J.P.Morganist 1. juulil Apple’i aktsia hinnasihi 390 dollarile.
Olen nii siin kui ka Äripäevas kirjutanud, et just Apple TV, mida tegevjuht Steve Jobs peab hobiks, võib saada mõne aasta pärast ettevõtte uueks rahamasinaks. Samasugust meelt on ka Piper Jaffray analüütik Gene Munster, kes kirjutas eelmisel nädalal, et Apple siseneb kõrgekvaliteedilisse TV-ärisse lähima 2-4 aasta jooksul. Analüütiku sõnul viitab sellele juunis müüki tulnud Mac mini, millel on HDMI (High Definition Multimedia Interface) port.
reede, 2. juuli 2010
Merkol 1000 eraisikust aktsionäri
Merko Ehituse Eesti eraisikutest aktsionäride arv kasvas esmakordselt üle tuhande. Väärtpaberikeskuse statistika andmetel on Merkol 1. juuli seisuga 1010 Eesti residendist aktsionäri, aktsionäride üldarv kasvas rekordilise 1461 kontoomanikuni.
Kõige aegade suurimaks on aktsionäride arv kasvanud ka Tallinna Veel ning Tallinna Kaubamajal.
Selges kasvutrendis on ka Olympic EG aktsionäride arv. Kasiinokompanii aktsionäride arv hakkas järjepidevalt kosuma alates 2007. aasta detsembrist ning on tänaseks kerkinud juba 70 protsenti 4129 kontoomanikuni. Olympicu avalikul aktsiaemissioonil märkinute arvust jääb number alla vaid 400 kontoomaniku võrra.
Sootuks vastupidise suuna on võtnud Arco Vara ja Baltika. Arco Vara aktsionäride arv kasvas rekordilise 2545 kontoomanikuni eelmise aasta novembris ning alates sellest ajast on see langenud 11 protsenti. Baltika aktsionäride arv hakkas langema selle aasta aprillist.
Tublisti on aktsionäre kaotanud ka uus börsiettevõte Premia Foods, mille avalikku esmaemissiooni nimetab LHV ajakiri Investor millegipärast edukaks. Ilmselt võivad emissiooni edukaks lugeda Premia Foods ja IPO korraldaja, sest investoritelt saadi raha kätte. Samas on taoline suhtumine lühinägelik ning järgmiste IPOde korraldajatel on investorite ligimeelitamine tunduvalt keerulisem, seda eriti praegusel närvilisel ajal. Hea IPO on selline, kus emitent saab investoritelt raha kätte, aga aktsia hinnal jääb ka 10-15 protsenti tõusuruumi. Praeguseks on Premia Foodsi aktsiate märkijad juba 10 protsendiga miinuses.
Premia Foods pole avalikustanud aktsiate märkimise koguarvu. Ettevõte teatas, et IPOl osales üle 1350 erainvestori. Tänaseks on neid järel 1081 ehk viiendiku võrra vähem.
Kõige aegade suurimaks on aktsionäride arv kasvanud ka Tallinna Veel ning Tallinna Kaubamajal.
Selges kasvutrendis on ka Olympic EG aktsionäride arv. Kasiinokompanii aktsionäride arv hakkas järjepidevalt kosuma alates 2007. aasta detsembrist ning on tänaseks kerkinud juba 70 protsenti 4129 kontoomanikuni. Olympicu avalikul aktsiaemissioonil märkinute arvust jääb number alla vaid 400 kontoomaniku võrra.
Sootuks vastupidise suuna on võtnud Arco Vara ja Baltika. Arco Vara aktsionäride arv kasvas rekordilise 2545 kontoomanikuni eelmise aasta novembris ning alates sellest ajast on see langenud 11 protsenti. Baltika aktsionäride arv hakkas langema selle aasta aprillist.
Tublisti on aktsionäre kaotanud ka uus börsiettevõte Premia Foods, mille avalikku esmaemissiooni nimetab LHV ajakiri Investor millegipärast edukaks. Ilmselt võivad emissiooni edukaks lugeda Premia Foods ja IPO korraldaja, sest investoritelt saadi raha kätte. Samas on taoline suhtumine lühinägelik ning järgmiste IPOde korraldajatel on investorite ligimeelitamine tunduvalt keerulisem, seda eriti praegusel närvilisel ajal. Hea IPO on selline, kus emitent saab investoritelt raha kätte, aga aktsia hinnal jääb ka 10-15 protsenti tõusuruumi. Praeguseks on Premia Foodsi aktsiate märkijad juba 10 protsendiga miinuses.
Premia Foods pole avalikustanud aktsiate märkimise koguarvu. Ettevõte teatas, et IPOl osales üle 1350 erainvestori. Tänaseks on neid järel 1081 ehk viiendiku võrra vähem.
neljapäev, 1. juuli 2010
Baltika manipuleerib tulemustega
Täna, keset kauplemispäeva, õigemini 39 minutit enne selle lõppu, saatis Baltika välja börsiteate, et kontserni müük kasvas juunis 8%. Baltika aktsia hind, mis oli terve päeva liikunud eilse sulgemishinna ümber, lendas pärast uudist kohe 12 protsenti 9,26 kroonile. Aktsia sulgemishinnaks kujunesid siiski veidi tagasihoidlikumad 9,23 krooni, mis on 5,23% eilsest sulgemishinnast kõrgem.
Minu arvates oli tegemist Baltika juhtkonna ilmselge katsega mõjutada aktsia hinda ja täna see igatahes õnnestus.
Pärast aastaid kestnud igakuiste müügitulemuste avaldamist, teatas Baltika koos selle aasta märtsitulemustega, et edaspidi hakatakse müügitulemusi avaldama kvartaalselt. Kuna alates 2008. aasta detsembrist teatas ettevõte kuu kuu järel müügi mitmekümneprotsendilisest kahanemisest, oli ettevõtte soov loobuda senisest praktikast mingil määral arusaadav.
Paus kestis aga üllatuslikult vaid kuu aega. 2. juunil teatas Baltika, et Eesti turul kasvas müük 8 protsenti. Kuna juunis hakkas müük taas kasvama, teatati täna ootamatult ja ilma igasuguste selgitusteta keset börsipäeva taas juuni müügitulemused justkui 6. aprilli börsiteadet polekski olnud.
Minu arvates oli tegemist Baltika juhtkonna ilmselge katsega mõjutada aktsia hinda ja täna see igatahes õnnestus.
Pärast aastaid kestnud igakuiste müügitulemuste avaldamist, teatas Baltika koos selle aasta märtsitulemustega, et edaspidi hakatakse müügitulemusi avaldama kvartaalselt. Kuna alates 2008. aasta detsembrist teatas ettevõte kuu kuu järel müügi mitmekümneprotsendilisest kahanemisest, oli ettevõtte soov loobuda senisest praktikast mingil määral arusaadav.
Paus kestis aga üllatuslikult vaid kuu aega. 2. juunil teatas Baltika, et Eesti turul kasvas müük 8 protsenti. Kuna juunis hakkas müük taas kasvama, teatati täna ootamatult ja ilma igasuguste selgitusteta keset börsipäeva taas juuni müügitulemused justkui 6. aprilli börsiteadet polekski olnud.
Disney maagia tuleb Tallinnasse
Homme saabub esmakordselt Tallinnasse Walt Disney Co kruiisilaev Disney Magic. Tegemist on ühega kahest meelelahutus- ja meediakompaniile kuuluva kruiisilaevast, mis mahutab 2400 reisijat ning mille pardal on 945 meeskonnaliiget ja teenindajat. Teise laeva nimi on Disney Wonder.
Peagi lisandub Disney laevastikku veel kaks alust. Disney Dream peaks valmima järgmisel ning Disney Fantasy 2012. aastal.
Disney kruiisiavade majandusnäitajate kohta pole andmeid saada. Kruiisireiside äri kuulub teemaparkide ja kuurortide segmenti, mis andis eelmisel aastal 30% kontserni käibest ning 21% tegevuskasumist.
Kõige olulisem Walt Disney segment ei ole ka filmide tootmine, mis andis eelmises kvartalis 18% käibest. Ka viimane number oli eelmise aasta omast mõnevõrra suurem tänu 3D filmile Alice imedemaal, millele oli mai alguseks müüdud pileteid peaaegu miljardi dollari eest.
Kõige olulisem on multifilmifirma (nii nimetas Walt Disneyt kunagi üks ekskolleeg) telesegment, mis andis eelmisel aastal 45% käibest ning 84% kontserni tegevuskasumist.
Goldman Sachs andis üleeile Disney aktsiale ostusoovituse ning tõstis hinnasihi 42 dollarile. Aktsia osas positiivseks muutumise üheks põhjuseks on teemaparkide tulude kasvamise pärast viieaastast seisakut.
Walt Disney Co aktsiat soovitavad osta 14 analüütikut, 10 soovitavad hoida ning 3 müüa. Ettevõte maksab dividende 35 USA senti aastas, mis teeb dividenditootluseks 1,05 protsenti. Praegu on aktsia hind aasta alguse tasemel, aastaga on väärtpaber kallinenud 40 protsenti.
Peagi lisandub Disney laevastikku veel kaks alust. Disney Dream peaks valmima järgmisel ning Disney Fantasy 2012. aastal.
Disney kruiisiavade majandusnäitajate kohta pole andmeid saada. Kruiisireiside äri kuulub teemaparkide ja kuurortide segmenti, mis andis eelmisel aastal 30% kontserni käibest ning 21% tegevuskasumist.
Kõige olulisem Walt Disney segment ei ole ka filmide tootmine, mis andis eelmises kvartalis 18% käibest. Ka viimane number oli eelmise aasta omast mõnevõrra suurem tänu 3D filmile Alice imedemaal, millele oli mai alguseks müüdud pileteid peaaegu miljardi dollari eest.
Kõige olulisem on multifilmifirma (nii nimetas Walt Disneyt kunagi üks ekskolleeg) telesegment, mis andis eelmisel aastal 45% käibest ning 84% kontserni tegevuskasumist.
Goldman Sachs andis üleeile Disney aktsiale ostusoovituse ning tõstis hinnasihi 42 dollarile. Aktsia osas positiivseks muutumise üheks põhjuseks on teemaparkide tulude kasvamise pärast viieaastast seisakut.
Walt Disney Co aktsiat soovitavad osta 14 analüütikut, 10 soovitavad hoida ning 3 müüa. Ettevõte maksab dividende 35 USA senti aastas, mis teeb dividenditootluseks 1,05 protsenti. Praegu on aktsia hind aasta alguse tasemel, aastaga on väärtpaber kallinenud 40 protsenti.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
