Toorainefondide lõksud

Pärast sajandivahetusel toimunud tehnoloogiamulli lõhkemist tulid nagu tellitult turule esimesed toorainetega seotud börsil kaubeldavad fondid (ETFid), tuntud ka indeksaktsiate nime all. Toorainefondid pakkusid head võimalust portfellis riske hajutada ning mis veelgi tähtsam, need börsil kaubeldavad fondid andsid esmakordselt võimaluse ka väikeinvestoritel toorainetesse investeerida. Või nagu ütles üks tuntud finantsspetsialist, andsid võimaluse väikeinvestoritel panustada oma nägemusele toorainete hinnaliikumiste suhtes.

Indeksaktsiate ehk börsil kaubeldavate fondide hinnad liiguvad väga sarnaselt fondi aluseks võetud indeksiga. Nii peaks naftaaktsia hind liikuma enam vähem sarnaselt nafta hinnaga maailmaturul. Aga osadel juhtudel see kaugeltki nii ei ole.

Nii näiteks on naftafondi U.S. Oil Fund (USO), mis järgib New Yorgi kaubabörsil kaubeldava nafta hinnaliikumist, hind alates selle loomisest 2006. aasta aprillis langenud 50%, samal ajal kui nafta ise on kallinenud 11%, kirjutab ajakiri Bloomberg Businessweek. Analoogiline maagaasifond U.S. Natural Gas Fund (UNG) on alates loomisest 2007. aasta aprillis kukkunud 85%, mis on üle kahe korra enam kui on langenud gaasi hind (40%).

Selle põhjuseks on tooraineturgude spetsiifika. Nimelt kaubeldakse toorainetega peamiselt tulevikutehingutega, mitte füüsilisel tooraineturul. Nendel turgudel esineb aga tihti olukord, kus kaugema realiseerimise tähtajaga tooraine on kallim kui lähema realiseerimistähtajaga tooraine. Sellist olukorda nimetatakse contango’ks. Kui nafta või muu tooraine realiseerimistähtaeg hakkab lähenema, peab fondihaldur selle (odavama) maha müüma ja ostma järgmise realiseerimise tähtajaga tulevikutehingut ning seetõttu toob see fondiinvestoritele kahjumit.

Nii pidid naftafondid müüma nafta juunilepinguid hinnaga 68,01 dollarit barrel, aga asemele ostma juulilepinguid 70,80 dollariga barrel. Kuna nafta tulevikutehingute realiseerimistähtajad on igakuised, siis contango tingimustes saavad fondiinvestorid vastu pükse iga kuu.

Aga see pole veel kõik. Taolist olukorda kasutavad ära professionaalsed tulevikutehingutega kauplejad. Nad ostavad ülejärgmise kuu lepinguid ning müüvad ära lähima kuu lepinguid enne fondihaldureid surudes kunstlikult lähima lepingu hindu kunstlikult alla ja kaugemate lepingute hindu üles. Taolist strateegiat nimetada pre-rolling (eesveeremine).

„Mina elatun rumalast rahast,“ rääkis ajakirjale Chicagos asuva toorainetega kauplemisfirma asutaja Emil van Essen, mis töötas välja tarkvara pre-rollinguga teenimiseks. „Minutaolised inimesed söövad indeksfondid elusalt ära,“ lisas ta.