Lõppenud nädalal oli palju päevakajalist kirjutamist mistõttu investeerimisnõustaja valimistel tehtud vigade seeria oleks jäänud peaaegu vahele. Kaks nädalat tagasi hakkasin refereerima peatükki MarketWatchi kolumnist Chuck Jaffe raamatust Getting Started in Finding a Financial Advisor, kus selgitatakse nõustajate valikul tehtavaid vigu. Kahest esimesest veast kirjutasin siin ja siin. Kolmas viga – keskendumine vaid hinnale või komisjonitasule.
Muidugi on hind nõustamisteenuse valimisel oluline, aga mitte ainus argument. Sama kehtib maksmisviiside, koostöövormide ning kompensatsioonimehhanismi kohta.
Madalama tunnitasuga nõuanne on odavam, aga kaugeltki mitte parim või sinule sobivaim.
Juhul kui sa hoiad teenustasude pealt kokku mõned sajad või tuhanded kroonid, aga nõustaja ebakompetentsuse tõttu kaotad kümneid tuhandeid, ei ole tegemist hea nõustajaga. Aga ka juhul kui maksad rohkem, aga ikka ei saa nõu, mida soovisid, ei tohiks sa teenusega rahul olla ehkki nõustaja võib olla väga tunnustatud ja tema nõuanne näib olevat väga asjalik.
Endale tuleb täpselt selgeks teha, mida soovid ja siis leida mõistlik tasakaal teenuse, teenuse hinna ja kompensatsioonimehhanismi vahel. Juhul kui nõu piirdub ühe või kahe fondiosaku ostmisega ning teil pole vaja teha muud iga kuu uute fondiosakute ostmiseks raha veidi kõrvale panna, siis pole vajadust maksta samapalju, kui erinevate varaklassidega portfelli koostamiseks. Aga juhul kui vajaksite nõu plaani koostamiseks, kus on maha pandud kindel eesmärk ja viisid selle saavutamiseks, pole mõistlik valida odavaimat teenuse pakkujat.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar