kolmapäev, 2. juuni 2010

Seitse suurt viga, mida tehakse finantsnõustaja valimisel – 2. viga

Eelmisel nädalal hakkasin refereerima peatükki MarketWatchi kolumnist Chuck Jaffe raamatust "Getting Started in Finding a Financial Advisor, kus selgitatakse nõustajate valikul tehtavaid tüüpilisemaid vigu. Nüüd kirjutan teisest veast.

Taustauuring jäetakse tegemata. Tal on ilus kontor, ilus auto ja palju rikkaid kliente. See ei ole taustauuring ja pigem on siin tegemist selliste finantsnõustajate ühisjoontega, kellele on USAs viimase 20 aasta jooksul esitatud finantspettuse süüdistus.

Selle asemel, et teha mõned telefonikõned või veidi googeldada tuginetakse lihtsustatud loogikale. Nõustaja räägib raadios ja teles - järelikult on ta hea. Teda tsiteeritakse ajalehtedes - järelikult on ta kvalifitseeritud. Ta nõustab kedagi, keda ma tunnen, aga see tuttav on üsna jõukas.

Ajakirjanikud, eriti online- meedias kirjutavad ajakirjanikud, pöörduvad meeleldi selliste allikate poole, kes ütlevad midagi vaimukat, mida tsitaadina loo pealkirjaks panna. Eesti häda on seegi, et taolisi allikaid, kes on nõus kiiresti midagi kommenteerima, saab lugeda üles ühe käe sõrmedel ja sõrmi jääb ülegi.

Muidugi, ka taustauuringute tegemine ei pruugi alati garantiid anda, aga Eestis on seda oluliselt lihtsam teha kui suuremates kogukondades.

Kommentaare ei ole: