Nisu hind kerkis eelmisel nädalal kahe aasta kõrgeimale tasemele ning kohe olid ka kohalikud toiduainetetöösturid varmad teatama, et peagi hakkavad kerkima leiva ja muude pagaritoodete hinnad. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp põrutas koguni, et leiva hind võib kerkida 10 krooni. Ka Pere Leiva omanik Rein Kilk rääkis laupäeval Kuku raadios kirglikult, kuidas leiva hinna tõus on paratamatu.
Võtke ikka veidi hoogu maha, kulla töösturid! Nisu hind on viimase kuuga tõesti pöörase kiiruga tõusnud. Dollarites arvestatuna kuuga peaaegu kaks korda (momendil pole mul eurodes hindu käepärast, aga arvestades USD nõrgenemist viimase kuu jooksul, usun, et eurodes/kroonides on hinnatõus mõnevõrra väiksem). Kiirele hinnatõusule vaatamata on nisu hind täna peaaegu kaks korda madalam kui kaks aastat tagasi. Kui kaks aastat tagasi kerkis nisu hind Chicago kaubabörsil 1,2 dollarini buššel, siis selle aasta esimesel poolel liikus see vahemikus 0,42-0,5 dollarit buššel. (Buššel on USA kaubabörsidel kasutatav mahuühik, umbes 35 liitrit). Eelmisel neljapäeval kerkis nisu hind 0,825 dollarini buššel ning reedel langes see 0,725 dollarini.
Ma ei mäleta, et leiva ja muude pagaritoodete hinnad oleksid eelmise kahe aasta jooksul märkimisväärselt langenud.
Kirjutasin siinsamas kolm kuud tagasi, kuidas poes müüdava pakipiima hind kerkis vähem kui poole aastaga üle 50 protsendi. Alles eelmisel sügisel, kui toimus nn piima hinnasõda, oli igal pool kuulda nuttu ja hala ning üleskutset osta ainult eestimaist toidukaupa.
Mis puudutab toidukaupu, siis minu arvates on taoline üleskutse ebakohane ning toidukaupade hinnaliikumist vaadates koguni kahjulik. Kui mu mälu ei peta, siis eelistab eestimaist toidukaupa niikuinii neli viiendikku elanikkonnast. Ehkki näiliselt on toiduainetööstuses kõva konkurents, tundub mulle, et nagu kütuste jaeturul, on ka siin konkurents pigem näiline, tänu millele ongi võimalik kodumaise toidukauba kiire hinnatõus ajal, kui majanduskasv on heal juhul null ning tööpuudus üle 10 protsendi.
Inflatsiooni ohjamiseks tuleks seega tõsta au sisse loosung „Eelista välismaist“, siis ehk kasvab konkurents ka toiduaineturul ning hinnasurve hakkab kahanema.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Absoluutselt nõus. tundub, et eesti tootjatel (ka kütusemüüjatel) on hea nipp viidata maailmaturgude kõrgele hinnale, sest tavatarbija ei hakka ju oma aega kulutama ja konkreetseid arve võrdlema. Kahetsusväärne teguviis tootjatelt.
Postita kommentaar