See oli vist aastal 2005, mil panin tähele, et pea iga kord, kui Nokia aktsia hind oli kerkinud üle poole protsendi, tuli õhtul, pärast börsipäeva lõppu ka teade, et maailma suurim mobiiltelefonide tootja on oma aktsiaid tagasi ostnud.
Börsiettevõte saab aktsionäride vara suurendada kahte moodi: makstes neile dividende ning oma aktsiaid tagasi ostes (kolmandat võimalust, aktsia hinna kergitamist ei tee ettevõte ise, vaid seda teostab Härra Turg).
The Wall Street Journal kirjutas pühade ajal, et S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvate ettevõtete tagasi ostetavate aktsiate maht kasvas neljandas kvartalis kolmandaga võrreldes 37 protsenti 47,8 miljardi dollarini. Võrreldes aktsiate tagasiostmise madalseisuga, mis oli 2009. aasta teises kvartalis, on maht kasvanud tervelt 98 protsenti, aga võrreldes rekordilise mahuga (2007. aasta teine kvartal) on see maht ikka veel 72 protsenti väiksem.
Siit tulebki aktsiate tagasiostmise esimene ja võib olla kõige suurem probleem. Ettevõtted kipuvad aktsiaid tagasi ostma mitte siis, kui need on odavad, vaid hoopis tõusva turu või tihti isegi buumi harjal, mil aktsiate hinnad on kõige kõrgemad. Ka 2007. aasta teine kvartal oli just aeg, mil USA aktsiaturud olid tipus.
Aktsiate tagasiostmisel on kaks põhjust. Esiteks, aktsia hinna toetamine ning teiseks, juhtkonna ja töötajate motivatsioonipakettideks ettenähtud optsioonide alusvara soetamine, s.t. töötajatele jagatavate aktsiate ostmine.
Neljandas kvartalis ostis aktsiaid tagasi 214 S&P 500 indeksi ettevõtet, aga ainult viiekümnel neist aktsiate arv vähenes, kirjutab The Wall Street Journal. See ega tähendab, et ülejäänud ettevõtted ostsid aktsiaid tagasi just optsiooniprogrammide jaoks ning aktsionäridele sellest suurt kasu ei tulnud ning ostud aktsia hinda ka ei toetanud.
Nii olid neljanda kvartali suurimad aktsiate tagasiostjad Microsoft 3,87 miljardi dollariga, teisel kohal oli IBM ning kolmandal Hewlett-Packard. Microsofti aktsia hind on samal ajal aga alates neljanda kvartali lõpust langenud 4,3 ning IBMi aktsia kaks protsenti. Hewlett-Packardi aktsia on sel aastal küll kallinenud 3,4 protsenti, aga S&P 500 indeks on kerkinud samal ajal 5,7 protsenti.
Eesti börsiettevõtted ei ole olnud eriti altid omi aktsiad tagasi ostma ning mõned näited kipuvad kuuluma nende hulka, kus võiks öelda, et eemärke pole need suutnud täita. (Mõnikord on meie börsiettevõtete puhul tekkida ka küsimus, mis on olnud aktsiate tagasiostmise programmi väljakuulutamise tegelik eesmärk.) Kõige tõsisem aktsiate tagasiostmise programm oli Tallinkil 2007. aasta lõpus ja 2008.aasta alguses, mil ettevõte ostis tagasi veidi alla nelja miljoni väärtpaberi. Korraks suutis aktsiate tagasiost hinnalanguse küll peatada aga mitte kauaks.
2008. aasta suvel ostis Arco Vara tagasi 450 000 oma aktsiat, aga ka see ei suutnud väärtpaberi hinnalangust peatada. 2008. aasta sügisel teatas aktsiate tagasiostmisest turuhinnast kaks korda kõrgema hinnaga Silvano FG, aga siin oli minu arvates tegemist pigem suuromaniku üritusega aktsia hinda üles rääkida. Kirjutasin sellest kuu aega tagasi (Silvano oli Rahumaa riskifond).
Seega võib öelda, et oma aktsiate tagasiostmine ei pruugi investorite jaoks alati kasulik tegevus olla. Pikas perspektiivis oleks ehk mõistlikum vaba raha investeerida uute toodete väljatöötamiseks või sobivate ettevõtete ülevõtmiseks. Aga lühemas perspektiivis oleks aktsionäride jaoks kasulikum dividendide suurendamine. Tõsi, terve rida USA börsiettevõtteid on seda ka tegemas. Sellest kirjutasin kaks nädalat tagasi (Dividendid tulevad tagasi). Meie börsiettevõtete omanikutulu suurendamist tuleb vist veel aasta-paar oodata. Vaid Tallinna Vesi võib sel aastal üllatada suuremate dividendidega.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar