Täna viimast päeva börsil kaubeldud Saku Õlletehasel on tänase seisuga 3385 aktsionäri. Neist 2175 investorit omab 46 väärtpaberit, kes kõik on ilmselt soetanud väärtpaberid 1995. aastal toimunud erastamise teel.
Toona sai Saku Õlletehasest rahvakapitalismiettevõte, kellel oli ligi 35000 omanikku, igaühele 46 väärtpaberit, mille eest oli vaja tasuda 1150 EVPd. Kroonides tegi see tolleaegset kurssi arvesse võttes 195 krooni (4,25 krooni aktsia).
Pärast seda, kui Carlsberg on aktsionäridelt väärtpaberid jõuga üle võtnud, saavad investorid 46 aktsia eest kokku 8926,76 krooni, mis teeb investeeringu kogutuluks 8731,76 krooni. Seega peavad õlletehase erastamisel osalenud investorid järgmisel aastal maksma 1833,67 krooni tulumaksu.
Tegelikult ei ole see muidugi kõik. Lisaks 245 kroonisele hinnatõusule 11 aasta jooksul on ettevõte maksnud dividende kokku 72 krooni aktsia kohta, mis erastatud 46 aktsia kohta teeb kokku 3312 krooni. Seega on veidi alla kahesaja kroonisest investeeringust saanud kümne aastaga pea kaksteist tuhat krooni. Tegemist üsna soliidse summaga.
Õlletehase kunagine juht Cardo Remmel lausus 2001. aastal Äripäevale, et ettevõte sattus börsile juhuse läbi. Investorite jaoks oli see hea juhus, sest tegemist on olnud hea dividenditootlusega ning viimasel langusfaasi taustal hea stabiilsuseg aktsiaga.
Finantsturgudel nimetatakse selliseid aktsiaid lüpsilehmadeks.
esmaspäev, 15. september 2008
pühapäev, 14. september 2008
Esmaspäeva hommikuks on pilt selge
Esmaspäeva hommikuks peaks kõigi eelduste kohaselt pilt selge olema, mis saab Lehman Brothersist. Nimelt on USA rahandusminister, SECi ning New Yorgi föderaalreservi kõrged ametnikud töötanud terve nädalavahetuse selle nimel, et päästa Lehmanile ostja.
Ajakirjanduse andmetel on nõupidamisest osavõtjate hulgas ka terve rida suurpankade juhte nagu Merryll Lynchi juht John Thain, Morgan Stanley juhti John J. Mack, Citigroupi juhti Vikarm Pandit ja teisi.
Täna (pühapäeva) hommikuse seisuga polnud Lehmani saatusele veel rahuldavat lahendust leitud ning läbirääkimised jätkuvad pühapäeva hommikul USA aja järgi, ehk siis meie aja järgi täna pärastlõunal.
Kuid praeguse seisuga kavatsetaks Lehman Brothers jagada kaheks. Üks on nn Hea Pank ja teine nn Halb Pank. Hea panga vara müüakse kellelegi. Kui varem räägiti, et võimalike huviliste eesotsas on Bank of America, siis nüüd on lisandunud peakandidaatide hulka Suurbritannia suurpank Balrclay’s. Nn halva panga varad jaotatakse 10 kuni 15 panga vahel, kes peavad siis aja jooksul hapuks või rämpsuks muutunud varad aja jooksul lihtsalt maha kandma. Kava kohaselt peaksid pangad selleks panema 30 miljardit dollarit. Väärtusetute varade maht ulatub WSJ hinnangu kohaselt kuni 85 miljardit dollarini.
Pangad peaksid kõrgete riigiametnike (Fed, SEC, rahandusministeerium) lõpliku kavaga valmis saama veel täna hilisõhtuks või varaööseks, enne Aasia turgude avamist. Kuna vesi on ahjus paljudel pankadel ja investeerimisfirmadel, siis ilmselt kokkuleppele jõutaksegi. Vastasel korral ootab finantsturgude tõsine krahh.
Kuid ega sellele ei jõuta. Järgmiste suurtes raskustest olevate suurte nimekiri ei ole sellega ammendunud. Kindlustusgigant AIG vajab kuuldavasti 30 kuni 40 miljardi dollarit lisakapitali. Päris palju on räägitud ka Merryll Lynchi raskusest. Washington Mutuali väärtus on kukkunud kakskümmend korda, aga millegipärast tundub mulle, et see pank ei mahu kategooria alla Too Big to Fail.
Ajakirjanduse andmetel on nõupidamisest osavõtjate hulgas ka terve rida suurpankade juhte nagu Merryll Lynchi juht John Thain, Morgan Stanley juhti John J. Mack, Citigroupi juhti Vikarm Pandit ja teisi.
Täna (pühapäeva) hommikuse seisuga polnud Lehmani saatusele veel rahuldavat lahendust leitud ning läbirääkimised jätkuvad pühapäeva hommikul USA aja järgi, ehk siis meie aja järgi täna pärastlõunal.
Kuid praeguse seisuga kavatsetaks Lehman Brothers jagada kaheks. Üks on nn Hea Pank ja teine nn Halb Pank. Hea panga vara müüakse kellelegi. Kui varem räägiti, et võimalike huviliste eesotsas on Bank of America, siis nüüd on lisandunud peakandidaatide hulka Suurbritannia suurpank Balrclay’s. Nn halva panga varad jaotatakse 10 kuni 15 panga vahel, kes peavad siis aja jooksul hapuks või rämpsuks muutunud varad aja jooksul lihtsalt maha kandma. Kava kohaselt peaksid pangad selleks panema 30 miljardit dollarit. Väärtusetute varade maht ulatub WSJ hinnangu kohaselt kuni 85 miljardit dollarini.
Pangad peaksid kõrgete riigiametnike (Fed, SEC, rahandusministeerium) lõpliku kavaga valmis saama veel täna hilisõhtuks või varaööseks, enne Aasia turgude avamist. Kuna vesi on ahjus paljudel pankadel ja investeerimisfirmadel, siis ilmselt kokkuleppele jõutaksegi. Vastasel korral ootab finantsturgude tõsine krahh.
Kuid ega sellele ei jõuta. Järgmiste suurtes raskustest olevate suurte nimekiri ei ole sellega ammendunud. Kindlustusgigant AIG vajab kuuldavasti 30 kuni 40 miljardi dollarit lisakapitali. Päris palju on räägitud ka Merryll Lynchi raskusest. Washington Mutuali väärtus on kukkunud kakskümmend korda, aga millegipärast tundub mulle, et see pank ei mahu kategooria alla Too Big to Fail.
reede, 12. september 2008
Augustiralli taga olid Eesti väikeinvestorid
Tulles tagasi augustikuu juurde, mis oli parim kuu Tallnna börsil alates 2007. aasta veebruarist, nähtub Väärtpaberikeskuse statistikast, et nn augustiralli peasüüdlasteks tuleks ilmselt pidada Eesti investoreid, eriti eraisikutest investoreid.
Nimelt kasvas augustis Eesti investorite osakaal Tallinna börsiettevõtete omanikeringis 1,8 protsendipunkti võrra 54,5 protsendini. Suuremate välisinvestorite, Rootsi ja Luxemburgi investorite osakaal kahanes vastavalt 1,4 protsendipunkti võrra 23,00 protsendini ning 0,8 protsendipunkti võrra 4,4 protsendini.
Kui vaadata investorite (õigemini väärtpaberikontode) arvu, siis augustis kasvasid pea kõikide börsiettevõtete investorite arv, peamiselt Eesti füüsilisest isikutest investorite arvelt.
Baltika aktsionäride arv kasvas augustis 183 ehk 12 protsendi võrra 1650 kontoomanikuni, eraisikutest aktsionäride arv kasvas 150 kontoomaniku ehk 13 protsendi võrra 1304 kontoomanikuni.
Baltika aktsia hind kerkis augustis 37 protsenti olles Ekspress Grupi järel suurim tõsusja. Meediaettevõtte aktsia hind kerkis möödunud kuul 38 protsenti. Ekspress oli erand ka selle poolest, et vaatamata aktsia hinna tormilisele tõusule nii erainvestoritest kui ka investorite arv kokku augustis langes.
Nimelt kasvas augustis Eesti investorite osakaal Tallinna börsiettevõtete omanikeringis 1,8 protsendipunkti võrra 54,5 protsendini. Suuremate välisinvestorite, Rootsi ja Luxemburgi investorite osakaal kahanes vastavalt 1,4 protsendipunkti võrra 23,00 protsendini ning 0,8 protsendipunkti võrra 4,4 protsendini.
Kui vaadata investorite (õigemini väärtpaberikontode) arvu, siis augustis kasvasid pea kõikide börsiettevõtete investorite arv, peamiselt Eesti füüsilisest isikutest investorite arvelt.
Baltika aktsionäride arv kasvas augustis 183 ehk 12 protsendi võrra 1650 kontoomanikuni, eraisikutest aktsionäride arv kasvas 150 kontoomaniku ehk 13 protsendi võrra 1304 kontoomanikuni.
Baltika aktsia hind kerkis augustis 37 protsenti olles Ekspress Grupi järel suurim tõsusja. Meediaettevõtte aktsia hind kerkis möödunud kuul 38 protsenti. Ekspress oli erand ka selle poolest, et vaatamata aktsia hinna tormilisele tõusule nii erainvestoritest kui ka investorite arv kokku augustis langes.
neljapäev, 11. september 2008
Vana uudis oleks peaaegu hävitanud lennufirma
Esmaspäeval ähvardas United Airlinesi väärtus langeda nullini, sest Google’is ilmus Chicago Tribune’i 2002. aastal ilmunud lugu selle kohta, et lennufirma taotles kohtult pankrotikaitset.
Nimelt avaldas vana loo samuti Chicago Tribunile kuulunud veebileht The South Florida Sun-Sentinel, mille omakorda korjas Google’i kaudu üles uuringufirma Income Securities Advisers, millest omakorda ilmus kokkuvõte Bloombergis. Tribune Co süüdistab vana artikli uue pähe ilmumise eest Google’it, sest Sun-Sentinelis ilmunud lugu ilmus omakorda Google’is kui värske.
Episood näitab üsna hästi kui närvilised on turud ja kuidas negatiivsed uudised, kuulujutud ja isegi vanad artiklid võivad kukutada suurfirma väärtuse kümne minutiga peaaegu nullini. International Herald Tribune kirjutas, et analoogiline juhtum kukutas paar juulis General Motorsi aktsia hinna enam kui poolsajandi aasta madalaimale tasemele, sest Merryll Lynch kirjutas analüüsis, et autotootja pankrot „pole välistatud”.
United Airlines oli pankrotikaitse all aastatel 2002 kuni 2006 ning sattus taas kütuse hinna tõusu tõttu raskustesse sel aastal, mil otsustas koondada 7000 töötajat.
Reedel 12,30 dollarilise sulgemishinnaga United Airline’i aktsia hind kukkus esmaspäeval kolme dollarini pärast mida kauplemine peatati. Pärast kauplemise taastamist kukkus aktsia hind korraks isegi ühe sendini aga sulgemishinnaks kujunes 10,92 dollarit. Eilseks oli aktsia hind langenud 9,97 dollarile. Aasta algusest on väärtpaber kaotanud 72 protsenti oma väärtusest.
Nimelt avaldas vana loo samuti Chicago Tribunile kuulunud veebileht The South Florida Sun-Sentinel, mille omakorda korjas Google’i kaudu üles uuringufirma Income Securities Advisers, millest omakorda ilmus kokkuvõte Bloombergis. Tribune Co süüdistab vana artikli uue pähe ilmumise eest Google’it, sest Sun-Sentinelis ilmunud lugu ilmus omakorda Google’is kui värske.
Episood näitab üsna hästi kui närvilised on turud ja kuidas negatiivsed uudised, kuulujutud ja isegi vanad artiklid võivad kukutada suurfirma väärtuse kümne minutiga peaaegu nullini. International Herald Tribune kirjutas, et analoogiline juhtum kukutas paar juulis General Motorsi aktsia hinna enam kui poolsajandi aasta madalaimale tasemele, sest Merryll Lynch kirjutas analüüsis, et autotootja pankrot „pole välistatud”.
United Airlines oli pankrotikaitse all aastatel 2002 kuni 2006 ning sattus taas kütuse hinna tõusu tõttu raskustesse sel aastal, mil otsustas koondada 7000 töötajat.
Reedel 12,30 dollarilise sulgemishinnaga United Airline’i aktsia hind kukkus esmaspäeval kolme dollarini pärast mida kauplemine peatati. Pärast kauplemise taastamist kukkus aktsia hind korraks isegi ühe sendini aga sulgemishinnaks kujunes 10,92 dollarit. Eilseks oli aktsia hind langenud 9,97 dollarile. Aasta algusest on väärtpaber kaotanud 72 protsenti oma väärtusest.
kolmapäev, 10. september 2008
Steve Jobs rokkis, aga mitte täiega
„Teated minu surmast on tugevasti liialdatud,“ kuvas Apple’i juht Steve Jobs eile Mark Twaini kuulsa tsitaadi San Franciscos toimunud üritusel mille hüüdlause oli Let’s Rock. Sellega viitas ta uudisteagentuurile Bloomberg, mis oli möödunud kuul eksikombel avaldanud Jobsi nekroloogi. Uudisteagentuurid ning teised meediaväljaanded valmistavad tihti nekrolooge ette, et seda kurva sündmuse toimumisel operatiivselt avaldada saaks. Nii oli pea kõikides toimetustes korralikult ette valmistatud materjalid ka president Meri kohta.
Jobsi nekrolooge hakati ette valmistama ilmselt pärast juuni alguses toimunud samalaadset üritust, kus ta esitles mobiiltelefoni iPhone G3. Siis pöörati tähelepanu Jobsi märkimisväärsele kõhnumisele. Apple’i juht on põdenud kõhunäärmevähki, mis 2004. aasta suvel toimunud operatsiooni käigus eemaldati. Paraku ei andnud ei Jobs ega Apple selget vastust tema tervisliku seisundi kohta. Siiski, pärast seda, kui spekulatsioonid tema tervisliku seisundi ning arutelud selle kohta, kas börsiettevõtte nii olulise persooni tervislik seisund on ainult tema eraasi, hakkasid liiga suureks paisuma, helistas Jobs ootamatult New York Timesi ajakirjanikule ning soostus off the record oma haigusest siiski rääkima. Investorid targemaks küll ei saanud, aga niipalju sai selgeks, et Jobs vähki siiski ei põe.
Apple’i aktsia hind reageeris eilsele „rokiüritusele“ neljaprotsendilise kukkumisega. Nagu mitmed analüütikud olid varem ennustanud ning millele vihjas ka ürituse nimetus, oli Steve Jobsi ettekanne pühendatud muusikapoe iTunesi uutele võimaluste ning mp3 mängijate iPod uute mudelite tutvustamisele. Aktsia hinnalanguse põhjusi oli vähemalt kolm. Ilmselt valmistas investoritele pettumust asjaolu, et Jobs ei lausunud sõnagi mobiiltelefonide iPhone, eriti aga 3G müügitulemuste kohta.
Teiseks, olemata jäi nn viimase minuti üllatussõnum, millega Jobs on tavaliselt oma ettekande taolistel üritustel lõpetanud.
Ja kolmandaks muidugi Jobsi tervis. Ehkki kogu ettekande ajal energiline, on Jobs endiselt märgatavalt kõhn. WSJ viitas telekanalile CNBC, mille kohaselt oli ta oma tervisest põgusalt rääkinud ühe riskifondi juhiga, kellel on Apple’i aktsias lühike positsioon. Jobs olevat telekanali sõnul öelnud, et ta on terve, kuid peab 10-15 naela juurde võtma.
Jobsi nekrolooge hakati ette valmistama ilmselt pärast juuni alguses toimunud samalaadset üritust, kus ta esitles mobiiltelefoni iPhone G3. Siis pöörati tähelepanu Jobsi märkimisväärsele kõhnumisele. Apple’i juht on põdenud kõhunäärmevähki, mis 2004. aasta suvel toimunud operatsiooni käigus eemaldati. Paraku ei andnud ei Jobs ega Apple selget vastust tema tervisliku seisundi kohta. Siiski, pärast seda, kui spekulatsioonid tema tervisliku seisundi ning arutelud selle kohta, kas börsiettevõtte nii olulise persooni tervislik seisund on ainult tema eraasi, hakkasid liiga suureks paisuma, helistas Jobs ootamatult New York Timesi ajakirjanikule ning soostus off the record oma haigusest siiski rääkima. Investorid targemaks küll ei saanud, aga niipalju sai selgeks, et Jobs vähki siiski ei põe.
Apple’i aktsia hind reageeris eilsele „rokiüritusele“ neljaprotsendilise kukkumisega. Nagu mitmed analüütikud olid varem ennustanud ning millele vihjas ka ürituse nimetus, oli Steve Jobsi ettekanne pühendatud muusikapoe iTunesi uutele võimaluste ning mp3 mängijate iPod uute mudelite tutvustamisele. Aktsia hinnalanguse põhjusi oli vähemalt kolm. Ilmselt valmistas investoritele pettumust asjaolu, et Jobs ei lausunud sõnagi mobiiltelefonide iPhone, eriti aga 3G müügitulemuste kohta.
Teiseks, olemata jäi nn viimase minuti üllatussõnum, millega Jobs on tavaliselt oma ettekande taolistel üritustel lõpetanud.
Ja kolmandaks muidugi Jobsi tervis. Ehkki kogu ettekande ajal energiline, on Jobs endiselt märgatavalt kõhn. WSJ viitas telekanalile CNBC, mille kohaselt oli ta oma tervisest põgusalt rääkinud ühe riskifondi juhiga, kellel on Apple’i aktsias lühike positsioon. Jobs olevat telekanali sõnul öelnud, et ta on terve, kuid peab 10-15 naela juurde võtma.
teisipäev, 9. september 2008
Dollari pöörane tõus
Tellisin nädalavahetusel Amazonist äriraamatute selle suve bestselleri, tuntud fondijuhi Mohamed El-Eriani „When Markets Collide: Investment Strategies for the Age of Global Economic Change“, mis läks maksma koos postikuludega kokku 290 krooni. Kui ma oleksin seda teinud kaks kuud varem, oleksin saanud raamatu kätte enam kui 30 krooni võrra odavamalt.
Ma ei mäleta aega, mil dollar oleks nii lühikese perioodiga nii kerkinud (aga ka langenud) nii võimsalt. 15. juulil fikseeris Eesti Pank dollari ametlikuks kursiks 9,80, eile 10,99 krooni ehk vähem kui kahe kuuga on dollar kallinenud 1,20 krooni võrra.
Alles see oli, kui paljud finantsturgudega üsna hästi kursis olevad persoonid ennustasid dollarile kadu ja hävingut. Algul olid pessimistlike prognooside aluseks USA makromajanduslikud näitajad, eelkõige väliskaubandus-, jooksevkonto- ja eelarvedefitsiit. Eelmisel aastal lisandus hirmudele kinnisvara- ja finantsturgudel toimuv ning sellest tulenev majanduskasvu aeglustumine või isegi kriis.
Ehkki dollari järsk tugevnemine toimus alles viimastel kuudel, oli esines märke valuutakursi trendi muutusteks juba tunduvalt varem. Järjest enam hakkas ajakirjanduses ilmuma lugusid, kuidas eurooplased käivad New Yorgis shoppamas ja kuidas USA ettevõtetel on tänu dollari nõrkusele Euroopa omadega võrreldes konkurentsieelis. Esmaspäevane FT kirjutas koguni, et mitmed Euroopa ettevõtted ei vii tootmise ei Aasiasse ega Ida-Euroopasse, vaid hoopis USAsse. Tõsi, põhjuseks ei ole ainuüksi Ühendriikide valuuta nõrkus, vaid ka soodustustes, mida paljud osariigid tootmise sinna viivatele ettevõtetele teevad.
Ma olen üsna veendunud, et juhul kui midagi erakorralist või ekstreemset ei juhtu, võib pea kaheksa aastat kestnud euro tõusutsükli lugeda lõppenuks. USA majandus on oma probleemidest üle saamas. Ükskõik, kas finantskriisist lõplik ülesaamine toimub juba sel aastal, nagu loodavad optimistid või kandub see aastasse 2011, nagu kardavad pessimistid, on selge üks. USA on probleemide lahendamisega Euroopast ja muust maailmast selgelt ees. Kui Föderaalreserv hakkab ilmselt peagi baasintressi tõstma, Euroopa Keskpangal seisab ees ilmselt langetamine. See aga tähendab, et dollar muutub investoritele üha ahvatlevamaks.
Dollari eelmine tõusutsükkel lõppes 2000. aasta oktoobris kursiga 18,85 krooni. Uue tsükli tõus võib ulatuda ilmselt 20 kroonini. Krooni ilmselt sel ajal siiski enam ei ole.
Ma ei mäleta aega, mil dollar oleks nii lühikese perioodiga nii kerkinud (aga ka langenud) nii võimsalt. 15. juulil fikseeris Eesti Pank dollari ametlikuks kursiks 9,80, eile 10,99 krooni ehk vähem kui kahe kuuga on dollar kallinenud 1,20 krooni võrra.
Alles see oli, kui paljud finantsturgudega üsna hästi kursis olevad persoonid ennustasid dollarile kadu ja hävingut. Algul olid pessimistlike prognooside aluseks USA makromajanduslikud näitajad, eelkõige väliskaubandus-, jooksevkonto- ja eelarvedefitsiit. Eelmisel aastal lisandus hirmudele kinnisvara- ja finantsturgudel toimuv ning sellest tulenev majanduskasvu aeglustumine või isegi kriis.
Ehkki dollari järsk tugevnemine toimus alles viimastel kuudel, oli esines märke valuutakursi trendi muutusteks juba tunduvalt varem. Järjest enam hakkas ajakirjanduses ilmuma lugusid, kuidas eurooplased käivad New Yorgis shoppamas ja kuidas USA ettevõtetel on tänu dollari nõrkusele Euroopa omadega võrreldes konkurentsieelis. Esmaspäevane FT kirjutas koguni, et mitmed Euroopa ettevõtted ei vii tootmise ei Aasiasse ega Ida-Euroopasse, vaid hoopis USAsse. Tõsi, põhjuseks ei ole ainuüksi Ühendriikide valuuta nõrkus, vaid ka soodustustes, mida paljud osariigid tootmise sinna viivatele ettevõtetele teevad.
Ma olen üsna veendunud, et juhul kui midagi erakorralist või ekstreemset ei juhtu, võib pea kaheksa aastat kestnud euro tõusutsükli lugeda lõppenuks. USA majandus on oma probleemidest üle saamas. Ükskõik, kas finantskriisist lõplik ülesaamine toimub juba sel aastal, nagu loodavad optimistid või kandub see aastasse 2011, nagu kardavad pessimistid, on selge üks. USA on probleemide lahendamisega Euroopast ja muust maailmast selgelt ees. Kui Föderaalreserv hakkab ilmselt peagi baasintressi tõstma, Euroopa Keskpangal seisab ees ilmselt langetamine. See aga tähendab, et dollar muutub investoritele üha ahvatlevamaks.
Dollari eelmine tõusutsükkel lõppes 2000. aasta oktoobris kursiga 18,85 krooni. Uue tsükli tõus võib ulatuda ilmselt 20 kroonini. Krooni ilmselt sel ajal siiski enam ei ole.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
