Dollari pöörane tõus

Tellisin nädalavahetusel Amazonist äriraamatute selle suve bestselleri, tuntud fondijuhi Mohamed El-Eriani „When Markets Collide: Investment Strategies for the Age of Global Economic Change“, mis läks maksma koos postikuludega kokku 290 krooni. Kui ma oleksin seda teinud kaks kuud varem, oleksin saanud raamatu kätte enam kui 30 krooni võrra odavamalt.

Ma ei mäleta aega, mil dollar oleks nii lühikese perioodiga nii kerkinud (aga ka langenud) nii võimsalt. 15. juulil fikseeris Eesti Pank dollari ametlikuks kursiks 9,80, eile 10,99 krooni ehk vähem kui kahe kuuga on dollar kallinenud 1,20 krooni võrra.

Alles see oli, kui paljud finantsturgudega üsna hästi kursis olevad persoonid ennustasid dollarile kadu ja hävingut. Algul olid pessimistlike prognooside aluseks USA makromajanduslikud näitajad, eelkõige väliskaubandus-, jooksevkonto- ja eelarvedefitsiit. Eelmisel aastal lisandus hirmudele kinnisvara- ja finantsturgudel toimuv ning sellest tulenev majanduskasvu aeglustumine või isegi kriis.

Ehkki dollari järsk tugevnemine toimus alles viimastel kuudel, oli esines märke valuutakursi trendi muutusteks juba tunduvalt varem. Järjest enam hakkas ajakirjanduses ilmuma lugusid, kuidas eurooplased käivad New Yorgis shoppamas ja kuidas USA ettevõtetel on tänu dollari nõrkusele Euroopa omadega võrreldes konkurentsieelis. Esmaspäevane FT kirjutas koguni, et mitmed Euroopa ettevõtted ei vii tootmise ei Aasiasse ega Ida-Euroopasse, vaid hoopis USAsse. Tõsi, põhjuseks ei ole ainuüksi Ühendriikide valuuta nõrkus, vaid ka soodustustes, mida paljud osariigid tootmise sinna viivatele ettevõtetele teevad.

Ma olen üsna veendunud, et juhul kui midagi erakorralist või ekstreemset ei juhtu, võib pea kaheksa aastat kestnud euro tõusutsükli lugeda lõppenuks. USA majandus on oma probleemidest üle saamas. Ükskõik, kas finantskriisist lõplik ülesaamine toimub juba sel aastal, nagu loodavad optimistid või kandub see aastasse 2011, nagu kardavad pessimistid, on selge üks. USA on probleemide lahendamisega Euroopast ja muust maailmast selgelt ees. Kui Föderaalreserv hakkab ilmselt peagi baasintressi tõstma, Euroopa Keskpangal seisab ees ilmselt langetamine. See aga tähendab, et dollar muutub investoritele üha ahvatlevamaks.


Dollari eelmine tõusutsükkel lõppes 2000. aasta oktoobris kursiga 18,85 krooni. Uue tsükli tõus võib ulatuda ilmselt 20 kroonini. Krooni ilmselt sel ajal siiski enam ei ole.