IPOd on tagasi

Juuni lõpus toimunud elektriautode tootja Tesla Motors aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) meenutas juba kümnekonna aasta tagust IPOmaaniat, kirjutab ajakiri Fortune. Ettevõte ei hakka kasumit saama ilmselt mitte enne kahte aastat, aga aktsiad olid popid ning algselt 14 kuni 16dollarilise vahemiku asemel kujunes märkimishinnaks 17 dollarit. Nõudlus aktsiate järele oli nii suur, et väärtpaber alustas Nasdaqil kauplemist 19 dollariga ning käis päevasiseselt koguni 30 dollaril.

Juuli lõpu seisuga on sel aastal üle maailma läinud börsile 223 ettevõtet, millest igaüks on kaasanud vähemalt 100 miljonit dollarit investorite raha. Selle aasta IPOde hulgas on ka kõigi aegade üks suuremaid IPOsid – Hiina põllumajanduspank (Agricultural Bank of China) mahuga umbes 22 miljardit dollarit. Huvitavamate IPOde hulka kuuluvad ka erakapitalifirma KKR, mille aktsiatega kaubeldakse New Yorgi börsil alates 15. juulist ning päev hiljem  seal kauplema hakatud 3D filmiseadmete tootja RealD. Novembris kavatseb kuuldavasti IPO korraldada General Motors.

Mida uus IPOlaine turgudele tähendab, on siiski ebaselge. IPOguruks tituleeritud Florida Ülikooli professor Jay Ritter väidab, et uute ettevõtete laine räägib pigem minevikust kui tulevikust ja vihjab, et suured kauplemismahud võivad tähendada turu ülekuumenemist.

Morningstari IPOstrateeg Bill Buhr on aga optimistlik ning usub, et Tesla ja RealD edukad IPOd näitavad vähemalt tehnoloogiasektori paranemist ning lõppude lõpuks toob see kaasa ka kogu majanduse paranemise. Tema sõnul on olemas suur hulk IPOvalmis tehnoloogiaettevõtteid ning päris hea seis on ka tervishoiusektoris.

Kui meie jaeinvestoritel on IPOdel osalemine suhteliselt lihtne, siis USAs on see praktiliselt võimatu. Seetõttu on mõnevõrra ohutum osta börsile läinud aktsiat mõni kuu pärast börsidebüüti. Siis on turg juba otsustanud, mis ettevõtte aktsia väärt on, IPOl otsustab selle emissiooni korraldav investeerimispank.

Üks võimalus on ka osta börsil kaubeldava fondi First Trust IPO Index Fund osakuid (sümbol FPX). Indeksi koosseisu lähevad aktsiad seitse päeva pärast börsidebüüti ning nad on selle koostises umbes neli aastat. Viimasel kolmel aastal on IPO indeksil läinud igatahes paremini kui S&P 500 indeksil ning viimase aastaga on see kerkinud 17,9% võrrelduna S&P 500 indeksi 11,8 protsendiga.